Viciebsk

Viciebsk
valgevene	Віцебск * / Viciebsk *transkriptsioon: Vitsebsk
vene	Витебск (Vitebsk)
	; Viciebski vapp ; Viciebski lipp
Pindala	96 km²
Elanikke	359 148 (1.01.2023)
Koordinaadid	55° 11′ N, 30° 10′ E

Viciebsk (ka Vitsebsk) on linn Valgevenes ja Viciebski oblasti ning Viciebski rajooni halduskeskus.

Nõukogude ajal oli kasutusel venekeelne nimekuju Vitebsk.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viciebski elanikest valgevenelasi 80,47%, venelasi 12,67%, ukrainlasi 1,3%, juute 0,38% ja poolakaid 0,25%. Valdav suhtluskeel linnas on vene keel, valgevene keelt räägitakse vähe.

Viciebski linnale allub administratiivselt ka Ruba alev.

GeograafiaRedigeeri

Viciebsk asub Lääne-Dvina jõe mõlemal kaldal. Linna territooriumil voolavad Dvinasse Łučosa ja Vićba. Dvina laius on linnas 110–150 meetrit, jõe oru laius ulatub aga 200 meetrist 300 meetrini.

Viciebsk asub mitmel künkal, ka läbivad linna jõgede sügavad orud. Nii ulatuvad kõrgused linnas 125 meetrist üle merepinna Dvina jõe ääres 204 meetrini üle merepinna.

Viciebsk jaguneb administratiivselt kolmeks rajooniks

Čyhunačny rajoon (aastal 2009 oli 45 766 elanikku)
Kastryčnicki rajoon (aastal 2009 oli 131 192 elanikku)
Pieršamajski rajoon (aastal 2009 oli 170 970 elanikku)^[2]

Viciebski linna rajoonid

Čyhunačny rajooni koosseisu kuulub ametlikult ka Ruba alev.

AjaluguRedigeeri

Aega, mil Viciebskit esimest korda mainiti, on raske öelda. Ühes käsikirjas väidetakse, et Viciebsk kuulus aastal 978 selleks ajaks surnud Kiievi vürstinnale. Aastast 1021 pärinevad aga kindlamad andmed; toona anti linn rahulepingu alusel Kiievi võimu alt üle Polotski vürstiriigile. Aastal 1101 tekkis linna ümber Viciebski vürstiriik, mis esialgu allus veel formaalselt Polotski vürstile, aga hiljem iseseisvus.

Viciebski kindluse varemed N. Orda maalil

Viciebski vanalinn

Viimase Viciebski vürsti tütar, Vitebski Maria, abiellus 1318. aastal hilisema Leedu suurvürsti Algirdasega ja nii läks linn Leedu suurvürstiriigi koosseisu. Aastal 1351 ehitati Viciebskisse vürstiloss ja kaks kindlust. Linn muutus 15.–16. sajandil tähtsaks käsitöö- ja kaubanduskeskuseks, olles aastal 1441 üks Leedu suurvürstiriigi viieteistkümnest suuremast linnast. Viciebski lipkond võttis osa ka Tannenbergi lahingust aastal 1410. Aastast 1444 muutus Viciebski piirkond praktiliselt autonoomseks.

Aastal 1508 sai linnast Viciebski vojevoodkonna keskus. Aastal 1597 sai Viciebsk Poola kuningas Zygmunt III Wazalt ametlikult Magdeburgi linnaõigused.

16. sajandil rüüstasid linna korduvalt Moskva väed, laastades linna aastail 1502, 1516, 1519, 1534 ja 1536, seejärel ka Liivimaa sõjas aastail 1562 ja 1568. Aastal 1602 rüüstasid linna kasakad. Vaatamata kõigele sellele jäi linn tähtsaks kaubanduskeskuseks ja sinna tekkisid mitmesugused tööstusettevõtted. 17. sajandi keskel oli Viciebskis üle kümne tuhande elaniku.

Rängemalt kannatas linn aga Vene–Poola sõja ajal, mil pärast kolm kuud kestnud piiramist vallutas linna 20 000-meheline Moskva vägi. Suurem osa linna elanikest tapeti, aadlikud ja juudid küüditati Venemaale. Pärast sõda tagastati rüüstatud linn Poolale. Linnale oli kõige suuremaks löögiks aga Põhjasõda, kuna aastal 1708 põletasid linnas peatunud Peeter I väed linna maha. Pärast seda sündmust ei olnud Viciebsk enam teistest Valgevene linnadest ei suurem ega tähtsam.

Viciebsk sattus Venemaa keisririigi koosseisu Esimese Poola jagamise tagajärjel 1772. aastal. Aastal 1775 valmis Viciebski raekoda. Aastal 1802 sai linnast Viciebski kubermangu keskus. Aastal 1812 hõlvasid Napoleoni 1812. aasta sõjakäigul Venemaale Viciebski Prantsuse väed.

Aastal 1845 hakkas linnas tegutsema teater. Aastal 1863 kehtestasid venelased Poola ülestõusu tõttu linnas sõjaseisukorra. Aastal 1866 valmis Riia–Orjoli raudtee, mis hakkas läbima ka Viciebski linna. Aastal 1897 ehitati linna elektrijaam, aga aastal 1898 hakkasid esimesena Valgevenes Viciebski tänavatel sõitma trammid. Aastal 1905 avati Viciebskis esimene kino.