Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Polotski vürstiriik
Pealinn Polotsk

10. sajandil oli vürstiriigi keskus Połack (venepäraselt Polotsk).

18. sajandil taastatud Polatski Püha Sofia katedraal
Polatski Püha Sofia katedraal

Vürstiriigi moodustumine muuda

 
Kiievi-Vene alad 10151113
 
Endise Kiievi-Vene ja Ukraina alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240

Kiievi suurvürsti (980–1015) Vladimir Püha poolt enne surma (1015) oma järglaste vahel Vana-Vene riigi alade jagamise tulemusel sai Polotski vürstiriigi valitsejaks tema poeg Izjaslav Vladimirovitš, kelle järglasdünastia valitses vürstiriiki ka edaspidi. Vladimir Püha surma järel alanud järglastevahelises võimuvõitluses võitsid tema pojad: Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ja Mstislav Vladimirovitš, kes jagasid 1026. aastal Kiievi-Vene alad omavahel. Mstislav Vladimirovitši surma järel (1036) taastas Jaroslav Tark taas ainuvõimu Vana-Vene aladel, väljaarvatud Polotski vürstiriigi aladel.

11. sajandil toimusid Polotski vürstiriigi vürsti Vseslav Brjatšislavitši ja Jaroslav Targa järglaste Jaroslavitšite Kiievi suurvürstiriigi ja liitlaste vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstile või laienda Polotski vürsti võimu põhja poole Pihkva ja Novgorodi aladele. Osana suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest ehitati Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga. Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tšarodei (Imetegija) 1066. aastal Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni. 1066. aastal Vseslav Brjatšislavitš vangistati, olles kutsutud läbirääkimistele Jaroslavitšitega.

Vseslav Brjatšislavitši surma järel jaguses riik 6-7 osastisvürstiriigiks, tema järglaste vahel: Gleb Vseslavitšile Minski vürstiriik, Boriss Vseslavitšile Polotski vürstiriik, Roman Vseslavitšile Drucki vürstiriik, Svjatoslav Vseslavitšile Viciebski vürstiriik, teistele Hrodna vürstiriik jm.

Polotski vürstid muuda

Kiievi suurvürstiriigi lagunemise järel iseseisvus Polotski vürstiriik 1136. aastal.

1223. aastal liideti Smolenski vürstiriigi osastisvürstiriigiks.

1307. aastaks ühendati vürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga.

1335. aastal rüüstas vürstiriiki Liivimaa ordumeistri Eberhard von Monheimi vägi.

Suhted balti hõimudega muuda

12. sajandil liikus vürstiriigi poliitilisse mõjusfääri Daugava jõe alamjooksu piirkond. Enne Läänemere ristisõdu kogusid Polotski vürstid andamit neid ümbritsenud balti hõimudelt (žemaitid, latgalid jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: Jersika vürstiriik ja Koknese vürstiriik. 1180. aastal olevat liivlasi olnud Polotski vürsti abiväes. 1184. aastal saabus Liivimaale esimene saksa misjonär Meinhard, kellele Polotski vürst andis loa liivlaste seas misjonitööd teha.

Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale.

Vürstiriigi väed osalesid 1206. aasta teises Holmi lahingus. Polotsk oli sunnitud 1212. aastal sõlmima Riia piiskopiga leedulastevastase liidulepingu ning loobuma liivlaste alade taotlemisest. Lõpetati kokkuleppel piiskop Albertiga traditsiooniline Väina liivlaste maksukohustus Polotski vürsti suhtes.

Aastal 1208 vallutasid ristisõdijad seal leedulaste eest kaitseks asunud garnisoni tapmist ettekäändeks kasutades Koknese vürstiriigi. Leedulaste rüüsteretki nii Riia ümbruse katoliiklaste kui ka õigeusklike vastu toetanud Jersika vürstiriigi keskuse hõivasid ristisõdijad aastal 1209. Seejärel allus see juba formaalselt piiskop Albertile ning Polotsk oli oma valdused Baltimaades kaotanud.

1216. aastal plaanis vürst Vladimir saarlastega ühist sõjakäiku Riiale, kuid suri enne sõjakäiku.

Vaata ka muuda