Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asutusest; ansambli kohta vaata artiklit Kino (ansambel)

Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Sisukord

Kino ajalugu sai alguse ajast, mil prantsuse vennad Lumière'd korraldasid Pariisis esimese tasulise filmiseansi. Programmis näidati lühifilmi sellest, kuidas rong saabub jaama. See stseen ehmatas oma tõelisuses vaatajaid.

Eesti kino ajaluguRedigeeri

Esimene kinoks ehitatud maja Eestis avati 17. aprillil 1908 Tartus Ülejõelelektriteater Illusion, kus oli 360 istekohta. 4–6. aprilli kava oli järgmine: 1) kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju.

Tallinnas sai 1908. aasta esimesel poolel filme vaadata mitmes kohas. Balti jaama lähedal Näituseväljaku paviljonis tegutses rändkino Grand Imperial Vio, Harjumäel The English Biograph Co. London ning Merepuiesteel Promenaadi ääres Rotermanni ja piiritusevabriku vastas kinonäitamiseks kohandatud teatris Modern. Rataskaevu tänaval näitas elavpilte Karl Stefani Elektro-Biograph.

Kevadel 1908 hakati Tallinna endise saksa teatri asemele Vene turul, praeguse Musumäe vastas, ehitama uut kinohoonet Metropol, mis avati 26. juulil 1908 kell pool üheksa õhtul.

Kino Eesti VabariigisRedigeeri

1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Pärnus, Rakveres ja Viljandis kaks. [1]

Öömisjoni seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 väljendas pastor Adalgoth Seck oma muret selle üle, et mõned kirikuõpetajad joovad, suitsetavad ja külastavad kinosid, selle asemel, et oma eeskujuga kasvatavalt mõjuda.[2]

Kino Nõukogude EestisRedigeeri

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist 1940 Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino, Nõmmel oli siis kaks kino.

Kino taastatud Eesti VabariigisRedigeeri

1991. aastal oli Tallinnas 12 kino. 2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.

  Pikemalt artiklis Eesti kinode loend, Tallinna kinode loend

ViitedRedigeeri

  1. Üks sajast lahtisest otsast. Sirp. 25. aprill 2008
  2. Elu mädapaiseid lahkamas. Sõnumed, 29. detsember 1932, nr 299, lk 3

VälislingidRedigeeri