Mere puiestee

tänav Tallinnas
Disambig gray.svg  See artikkel on Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata Mere puiestee (täpsustus)

Mere puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Mere puiestee tänav algab Viru väljakult ja kulgeb Vanasadamani.

Kaart
Vaade Merepuiesteele, Linnahalli ja mere poolt
Merekeskus, 2010. aastal

Mere puiestee tänav ristub Inseneri tänava, Ahtri tänava, Sadama tänavaga ning jätkub Põhja-Tallinna linnaosa Põhja puiesteena.

HoonestusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Rotermanni kvartal

Mere puiestee hoonestuse galeriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

 
Tallinna kesklinna Merepromenaadi ala Viru tänavast (Lehmpforte) - Suure Rannaväravani (Grosse Strandpforte), 1879. aasta kaardil. Kaardil: Aleksandri Gümnaasium, Tallinna (Revali) piiritusevabrik, Admiraliteedi bassein
 
Admiraliteedi Admiraliteedi basseini ja Tallinna sadama piirkond, 1879. aasta kaardil
 
Promenaadi tänav Tallinna linna plaanil, koos Tallinna sõja- ja kaubasadamaga 1876. aastast

Üheks esimeseks ja suuremaks ehitiseks Merepromenaadi piirkonnas sai Tallinna Piiritusevabrik, mille ehitamiseks esitas Preisimaa kodanik Friedrich Rappuh palve 1875. aastal Tallinna linnavalitsusele. Hoone ehitamist alustati 1875. aasta novembris, lõplikult valmis tööstushoone 1876. aastal. Tallinna piiritusevabriku haldamiseks moodustati Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus (Anteil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik), mille juhatuse esimeheks sai Friedrich von Dellingshausen, juhatuse liikmeteks Ewald von Ungern-Sternberg, O. Schilling, A. von Brevern, Emil Kaselack ja Reinhold von Rehbinder. Tehase direktor oli E. Lauenstein (1876-1883) ja (1883-1895) Gustav Arved von Rosen. 1882. aastal ehitati vabriku õuele mahukad kivist laod, 1883. aastal laiendati piirituse- ja vaadiladusid veelgi, 1884. aastal ehitati suurem aamissepatöökoda. 1886. aastal ehitati vabriku oma elektrijaam, 1888. aastal valmis Revaler Spiritfabriku paekivist Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone, 1889. aastal paigaldati uus aurukatel ning senise plekk-korstna asemele ehitati tänaseni säilinud võimas suur kivikorsten[8]. 1889. aastaks olid tulusama tootmise huvides Tallinna piiritusevabrikuga ühinenud 168 Eestimaa, 24 Liivimaa ja 18 Kuramaa kubermangu piiritusevabrikut. Vaid 12 piiritusetootjat Eestimaa kubermangus tegutsesid omaette[9]. Troonipärija puiestee ja Soo tänava nurgakrundile rajati ka täiendav laoruum. Vabrikuhoone rektifikatsioonitornile, milles asusid toorpiirituse puhastamiseks mõeldud seadmed ehitati 1924. aastal juurde veel üks korrus.

 
Tallinna linna, Merepromenaadi ja Tallinna sadama kaart, 1914

1895. aastal laienes Tallinna Piiritusvabrik ülevenemaaliseks ühinguks, mille keskus paiknes Peterburis ning äriühing hakkas kandma Piiritusetehaste Ühenduse (Товарищества спиртоочистительных заводов) nime. Piiritusetehaste Ühendusse kuulus ka Arved von Roseni juhitud Tallinna Piiritusetehaste Omanike Ühisus Rosen & Co. Tallinna piiritusevabrik anti rendile kommandiitühingule "Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co", mille vastutavad omanikud olid Rosenid: Gustav Arved von Rosen (1895-1903), Alexander Woldemar von Rosen (1903-1938) ja Ernest von Rosen (1938-1940).

 
Kaubarong (vedur ChME3) Mere puiesteel aastal 1999

Merepromenaadi linnapoolsel küljel Kanuti aia pargi kohal oli kuni 19. sajandini Tallinna kaitserajatisena veega täidetud vallikraav. 1866. aastal anti praeguse pargi territoorium Tallinna linna poolt rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia ning sellest ajast kannab haljasala Kanuti aia nime. 19. sajandi lõpul peatusid haljasalal mitmed Tallinna külastavad rändtsirkused.

Kanuti aia kõrval ehitati 1913. aastast kino "Grand Marina" (hiljem "Ars"), mis oli asutamise ajal suurim kino kogu Venemaa keisririigis.

ViitedRedigeeri