Mere puiestee

See artikkel on Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata Mere puiestee (täpsustus)

---

Mere puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Mere puiestee tänav algab Viru väljakult ja kulgeb Vanasadamani.

Vaade Merepuiesteele, Linnahalli ja mere poolt

Merekeskus, 2010. aastal

Mere puiestee tänav ristub Inseneri tänava, Ahtri tänava, Sadama tänavaga ning jätkub Põhja-Tallinna linnaosa Põhja puiesteena.

Hoonestus

• Mere puiestee 1 // Vana-Viru 15, Endine elamu Kultuurimälestis nr 24240
• Mere puiestee nurgal Viru väljak 2, asub Metro Plaza (endine Rotermanni kaubamaja hoone, kus aastatel 1872–1917 tegutses Tallinna Aleksander I Gümnaasium ja seejärel Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium ja Eritööstuskool nr 49
• Mere puiestee 1 ja 3 vahelisel alal, Viru Turg
• Mere puiestee 3, Tallinna adventkirik Kultuurimälestis nr 1109
• Mere puiestee 4, Endise Rotermanni tehase direktori Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu-kontorihoone koos väravaga, valmis aastatel 1909-1910. Elamu Mere pst. 4 fassaadid on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 24255
• Mere puiestee 4a, Rotermanni keskus. 1888. aastal valminud Rotermanni tehase esinduslik kaubahoone. Algselt Merepuiestee 17 (1921–1930?) asus AS Silva kaubahoone. Mere pst 4 asub Rotermanni tehase plokistatud abihoone ning Rotermanni tehase arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekteeritud ja 1879. valminud katla- ja saehoone aurusaeveski-sepikoja korsten (1902). Rotermanni kvartal Rotermanni kaubamaja, kõrvale kujunes 19. sajandi jooksul terve Rotermanni tehaste kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahuveski (1890), makaronivabrik (1887), jahutööstus, leivatehas (1912), elevaatorihoone (1900) ning külmhoone.
• Mere puiestee 4b, asuvad neli arhitektuurimälestist nr 8269.

 Pikemalt artiklis Rotermanni kvartal

• Mere puiestee 5, Vene Kultuurikeskuse hoone (endine Punalipulise Balti Laevastiku Ohvitseride Maja Tallinnas). Kultuurimälestis nr. 8171. Hoone valmis 1954. aastal arhitekt A. Kuznetsovi projekti järgi. Ehitamisel kasutati osaliselt ära selles kohas 1914. aastast asunud ning viimases sõjas hävinud esinduskino “Grand-Marina” (hiljem “Ars”) ning 19. sajandi II poolel. ehitatud Nikolai Imetegija kiriku kogudusele kuulunud hoone.
• Haljasala Mere puiestee 5, Inseneri, Aia ja Kanuti tänava vahelisel alal Kanuti aed, endise Väikese Rannavärava bastioni ja Kalev Spa juures.
• Mere puiestee 6, Roseni Torn. Endise Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisuse Rosen & Co hooned.
• Mere puiestee 8, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co Tallinna Piiritusevabriku hooned. Revaler Spiritfabriku paekivist Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone valmis 1888. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi ja järgnevalt asusid parempoolses hoones piiritusevabriku kontor ja omaniku korter.
• Mere puiestee 10, asus kaubanduskeskus Merekeskus (endises Tallinna Sadamatehaste hoonetes)
• Parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk
• Mere puiestee 20B, Tallinna Linnahall

Mere puiestee hoonestuse galerii

• 

  Endine elamu apteegiga, Mere pst 1 // Vana-Viru 15

• 

  Viru Turg, Mere puiestee 1 ja 3 vahelisel alal

• 

  Tallinna adventkirik, Mere pst 3

• 

  Endise Rotermanni tehaste direktori elamu-kontorihoone, Mere pst 4

• 

  Endise Rotermanni tehaste tööstushooned, Mere pst 4a, 4b, 6e, 8

• 

  Mere puiestee 8 Tallinna Piiritusevabriku hooned

Ajalugu

Rannavärava mäe piirkond

Tallinna kesklinna Merepromenaadi ala Viru tänavast (Lehmpforte) - Suure Rannaväravani (Grosse Strandpforte), 1879. aasta kaardil. Kaardil: Aleksandri Gümnaasium, Tallinna (Revali) piiritusevabrik, Admiraliteedi bassein

Admiraliteedi Admiraliteedi basseini ja Tallinna sadama piirkond, 1879. aasta kaardil

Promenaadi tänav Tallinna linna plaanil, koos Tallinna sõja- ja kaubasadamaga 1876. aastast

Üheks esimeseks ja suuremaks ehitiseks Merepromenaadi piirkonnas sai Tallinna Piiritusevabrik, mille ehitamiseks esitas Preisimaa kodanik Friedrich Rappuh palve 1875. aastal Tallinna linnavalitsusele. Hoone ehitamist alustati 1875. aasta novembris, lõplikult valmis tööstushoone 1876. aastal. Tallinna piiritusevabriku haldamiseks moodustati Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus (Anteil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik), mille juhatuse esimeheks sai Friedrich von Dellingshausen, juhatuse liikmeteks Ewald von Ungern-Sternberg, O. Schilling, A. von Brevern, Emil Kaselack ja Reinhold von Rehbinder. Tehase direktor oli E. Lauenstein (1876-1883) ja (1883-1895) Gustav Arved von Rosen. 1882. aastal ehitati vabriku õuele mahukad kivist laod, 1883. aastal laiendati piirituse- ja vaadiladusid veelgi, 1884. aastal ehitati suurem aamissepatöökoda. 1886. aastal ehitati vabriku oma elektrijaam, 1888. aastal valmis Revaler Spiritfabriku paekivist Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone, 1889. aastal paigaldati uus aurukatel ning senise plekk-korstna asemele ehitati tänaseni säilinud võimas suur kivikorsten. 1889. aastaks olid tulusama tootmise huvides Tallinna piiritusevabrikuga ühinenud 168 Eestimaa, 24 Liivimaa ja 18 Kuramaa kubermangu piiritusevabrikut. Vaid 12 piiritusetootjat Eestimaa kubermangus tegutsesid omaette. Troonipärija puiestee ja Soo tänava nurgakrundile rajati ka täiendav laoruum. Vabrikuhoone rektifikatsioonitornile, milles asusid toorpiirituse puhastamiseks mõeldud seadmed ehitati 1924. aastal juurde veel üks korrus.

Tallinna linna, Merepromenaadi ja Tallinna sadama kaart, 1914

1895. aastal laienes Tallinna Piiritusvabrik ülevenemaaliseks ühinguks, mille keskus paiknes Peterburis ning äriühing hakkas kandma Piiritusetehaste Ühenduse (Товарищества спиртоочистительных заводов) nime. Piiritusetehaste Ühendusse kuulus ka Arved von Roseni juhitud Tallinna Piiritusetehaste Omanike Ühisus Rosen & Co. Tallinna piiritusevabrik anti rendile kommandiitühingule "Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co", mille vastutavad omanikud olid Rosenid: Gustav Arved von Rosen (1895-1903), Alexander Woldemar von Rosen (1903-1938) ja Ernest von Rosen (1938-1940).

Mere puiestee ja Tallinna sadam 1930/1940

Kino "Grand Marina"

Kaubarong (vedur ChME3) Mere puiesteel aastal 1999

Merepromenaadi linnapoolsel küljel Kanuti aia pargi kohal oli kuni 19. sajandini Tallinna kaitserajatisena veega täidetud vallikraav. 1866. aastal anti praeguse pargi territoorium Tallinna linna poolt rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia ning sellest ajast kannab haljasala Kanuti aia nime. 19. sajandi lõpul peatusid haljasalal mitmed Tallinna külastavad rändtsirkused.

Kanuti aia kõrval ehitati 1913. aastast kino "Grand Marina" (hiljem "Ars"), mis oli asutamise ajal suurim kino kogu Venemaa keisririigis.