Põhja-Tallinna linnaosa

linnaosa Tallinnas
 See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel).

Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.

Põhja-Tallinna linnaosa


Pindala: 15,2 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 63 032 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4146,8 in/km²
Kaart
Kaart
Põhja-Tallinna asumid

Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumit.

Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa: seal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat. Linnaosa piiresse jääb umbes 45 protsenti Tallinna merepiirist.

Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega, eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.[viide?]

Linnaosa haldus muuda

  Pikemalt artiklis Põhja-Tallinna linnaosavalitsus

Linnaosa vanem on Manuela Pihlap.

 
Põhja-Tallinn, vaade Pika Hermanni tornist

Rahvastik muuda

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[3]
2003 53 696
2004 56 044
2005 56 997
2006 56 994
2007 55 691
2008 55 628
2009 55 478
2010 56 005
2011 56 346
2012 56 443
2013 56 914
2014 58 385
2015 58 926
2016 59 413
2017 59 697
2018 60 244
2019 59 080
2020 59 533
2021 59 846

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,3%, venelasi 39,3%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,7%.[4]

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2019 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,1%, venelasi 40,4%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,6%.[5]

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.[6]

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.[7]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).[8]

Galerii muuda

Ajalugu muuda

Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul.

 
Tallinna I kvartal ja Tallinna IV kvartal, 1880/1882

Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.

  Pikemalt artiklis Kalamaja#Ajalugu

Eeslinnadel, sealhulgas Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.

Keskajal rajati Kopli piirkonna majandamiseks (loomade karjatamiseks, heina niitmiseks ja metsa kasutamiseks) Kopli mõis.[9] Selle alale rajati 14. sajandil (esimene kirjalik teade 1365. aastast) ka linna telliselööv, millest pärineb ka mõisa saksakeelne nimetus.[9] 1689. aastal redutseeriti Kopli mõis Rootsi riigile, kuid Vene riigi ajal läks see uuesti linna kätte.[9] 1774. aastal rajati Kopli mõisa maadele Niguliste ja Oleviste koguduse uus kalmistu. 1820. aastal oli Kopli mõisas maad 525 ha, mille põllupinda oli 11 ha.[9]

  Pikemalt artiklis Kopli#Ajalugu
  Pikemalt artiklites Kelmiküla (Tallinn)#Ajalugu, Pelgulinna asum#Ajalugu, Karjamaa (Tallinn)#Ajalugu ja Kassisaba (Tallinn)#Ajalugu ning Toompea eeslinn

Viited muuda

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 7.08.2021.
  2. Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
  3. Tallinna rahvastikuregistri järgi
  4. Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
  5. Tallinn arvudes 2019, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2019
  6. Tallinn arvudes 2015, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2015
  7. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235. ISBN 9985701690.

Välislingid muuda