Vihterpalu mõis
Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal. Praegu asub endine mõisasüda Vihterpalu külas Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Ajalugu Redigeeri
_SLS_443_18_-_1934.jpg)
1293. aastal kuulus piirkond Lihula tsistertslaste nunnakloostrile, alates 1402. aastast (Wichterpalo) Padise kloostrile. Eramõis tekkis pärast läänistamist 1586. aastal, esmamainitud 1623. aastal.
Aastal 1622 (teistel andmetel 1624[1]) läänistati mõis Riia linnapeale Thomas von Rammile. Rammidele ja nende pärijatele kuulus mõis 1919. aastani[2]. 1913. aastal oli mõisa omanik paruness Sofie von Rosen, sündinud v. Ramm[3].
1914. aastal kuulus mõisale 6909 hektarit mõisamaad, 76 lahutatud kohta 3850 hektariga, Tamse kõrvalmõis, 7 küla: Alliklepa (Allikleppa), Änglema (Englama), Keibu (Keibo), Kibru (Kibro), Waniko, Vilivalla (Wiliwälja), Wipse).
Administratiivselt kuulus mõis keskajal Tallinna komtuurkonda, 1913. aastal Vihterpalu valda, 1939. aastal kuulus endine mõisasüda Nõva valda.
Mõisa hooned Redigeeri
Mõisa härrastemaja valmis 19. sajandi I veerandi lõpul[2]. Arhitektuuriliselt on see hilisklassitsistlikus stiilis[2].
Mõisa peahoone on alates 1990. aastatest eravalduses ja selle restaureerimine lõpetati 2005. aastal[4].
-
Mõisa peahoone
-
Mõisa ait
-
Mõisa sepikoda
-
Endise tall-tõllakuuri kohale ehitatud hotell
-
Mõisa park
Vaata ka Redigeeri
- Vihterpalu mõisa park
- Risti kihelkond
- Vihterpalu vald (1866–1891), liideti 1891 Nõva vallaga.
- Vihterpalu mõisavald
- Nõva vald (1866)
Viited Redigeeri
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 661.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)
- ↑ Vihterpalu mõis (Risti khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ "vihterpalu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2013. Vaadatud 18. märtsil 2013.
Välislingid Redigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vihterpalu mõis |