Ramm
|
See artikkel on aadlisuguvõsast; ramm on ka rammvasara sünonüüm. |
Ramm on Riiast pärit Eestimaa aadlisuguvõsa.
Ajalugu
muudaEsimene teadaolev suguvõsa esindaja oli Riia kodanik Matheus Ram, kes elas 15. sajandi lõpul. Tema pojapoeg Thomas Ramm oli Riia müntmeister ja kohaliku Suurgildi oldermann. Tema pojapoeg kelle nimeks oli samuti Thomas Ramm, sai 1621. aastal Riia bürgermeistriks, 1622 kinkis Gustav II Adolf talle Padise mõisa ja 1624. sai Thomas Ramm aadlitiitli. Rammide suguvõsale kuulusid erinevatel aegadel Padise, Vihterpalu, Vasalemma, Leetse, Salutaguse, Suure-Lähtru ja Hatu mõis.
Suguvõsa liikmeid
muuda- Thomas von Ramm (surnud 1631), Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident
- Reinhold von Ramm (1665–1755), Padise ja Vihterpalu mõisnik
- Karl Thomas Ernst von Ramm (1783-1837), Venemaa kindralmajor, Vasalemma mõisnik
- Clas von Ramm (1864-1920), Eestimaa poliitik, Padise ja Kurkse mõisnik
Rammi suguvõsa mõisavaldused
muuda
- Eestimaa:
- Adila (Addila) (1907−1911), Hatu (Hattoküll) (1792−1801 ja 1809−1810 pandi-, 1811−1919 pärusvaldus), Kloostri (Padis-Kloster) (1624−1919, seejärel jäänukmõis), Kurkse (Kurks) (1902−1919, poolmõis), Kärbla (Kerwel) (1865−1879), Leetse (Leetz) (1800−1811 pandi-, 1811−1867 pärusvaldus), Niinja (Niens) (1856−1875), Ohtla (Ochtel) (1848−1865), Pallaste (Pallas) (1821−1867), Räägu (Hohenheim) (1865−1879), Salutaguse (Sallentack) (1899−1917), Suure-Lähtru (Groẞ-Lechtigall) (1856−1875), Uuemõisa (Neuhof) (1909−1911), Valkla (Wallküll) (1877−1919), Vasalemma (Wassalem) (1825−1874), Vihterpalu (Wichterpal) (1624−1892, naisliinis kuni 1919), Üksnurme (Uxnurm) (1846−1853)
- Kurski kubermang:
- Gorki (XIX sajandil), Kotova (XIX ja XX sajand)
- Liivimaa läti distrikt: