Vasalemma mõis

Vasalemma mõis (saksa keeles Wassalem) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Lääne-Harju valda Harju maakonnas.

Kunagise Vasalemma mõisa peahoone
Mõisa park

Vasalemma mõisa peahoone on Eesti uusgooti arhitektuuri silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid.

Mõisa järgi on nime saanud Keila lademe Vasalemma kihistu.[1]

AjaluguRedigeeri

Keskajal kuulusid Vasalemma küla ja selle ümbrus Padise kloostri maade hulka.[2][3] Põhjasõja ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud von Rammid sealsetele aladele väikese abimõisa.[4]

Vasalemma mõis sai iseseisva üksusena alguse 17. märtsil 1825, mil von Rammide pärandi jagamise käigus eraldati sealsed maad Padise mõisa omadest.[5][6] Mõisa omanikuks sai Thomas von Ramm. Esimeseks härrastemajaks oli väike kahesambalise portikusega puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal (lammutati 1940. aastal).[7]

1874. aastal müüsid von Rammid mõisa Theodor Boustedtile.[8]

1886. aastal läks mõis Norra päritolu Baggehufwudtide perekonna valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga, kelle omanduses olid ka Saku mõis koos õllevabrikuga ja Nõva mõis. Saku mõisa õllevabriku oli käima lükanud tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, Valerian von Baggehufwudt. Sellest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.[6] 1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. Eduard von Baggehufwudt (vanem) tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina ning oli abielus arhitekt Nikolai von Glehni tütre Elsbethiga.[3] 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg Ned de Baggo oli tuntud aktifotograaf. Ned de Baggol oli suur osa uue härrastemaja püstitamisel, sest suur osa vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema Nõvalt pärit kuulsast Ungern-Sternbergide soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.[6]

Peahoone arhitektuurRedigeeri

 
Mõisa peahoone
 
Peahoone torn

Kõrge nurgatorniga inglise uusgooti stiilis peahoone rajati umbes aastatel 1892–1894. Ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ehk nn Vasalemma marmorit.[5] Seda puhta vuugiga paekiviehitist on peetud Eestis üheks ilusamaks omataoliseks.[8] Detailikäsitluselt sarnaneb see Laitse mõisahoonega.[4]

Vasalemma mõisa peahoone arhitekt on teadmata, stiililiselt on seda seostatud nii Eduard von Baggehufwudti äia Nikolai von Glehniga kui ka linnaehitaja Konstantin Wilckeniga,[9] kuid dokumentaalsed tõendid puuduvad.

Hoone kujundamisel on eeskuju võetud Inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud muulähteliste, sealhulgas järelklassitsistlike ja uusrenessanslike stiilielementidega.[2][4] Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, kahe- ja osalt kolmekorruseline ning põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.[4]

Ebasümmeetrilist kompositsiooni rõhutab hoone kirdepoolsele nurgale toetuv viiekorruseline kaheksa tahuga peatorn,[2][4][10] mis tipneb keskaegsete linnuste laskeavasid matkiva sakmelise rinnatisega.[3] Lisaks on sellel tuudorkaarse portikusega rõdu, mille all asub hoone metallnaastustega kaunistatud peauks.[11] Ehitise seinad on risaliitidega liigendatud, kaunistatud laia korrustevahelise karniisiga ning kroonitud astmik- ja kolmnurkfrontoonidega.[4]

Hoone aknad on kujundatud nn pseudoteravkaarsetena, akna kohal fassaadil jätkuvad need teravkaarnišina. Välisfassaadil leidub arvukalt puhtalt tahutud raiddetalile: akende tuudorsimsid ja ehisraamistikud, rõdupiirded ning gooti fiaale meenutavad ehistornikesed.[8]

Esinduslikult on kujundatud ka mõisahoone lõunapoolne, nn aiafassaad, kus torkavad silma kaks eri laiusega risaliiti, mis on kujundatud astmikfrontoonidega ja mitmete petikakendega, fassaadi keskel paikneb aga avar trepiga terrass, mille vaasidega pealistatud rinnatis on nüüdseks taastatud.[2]

Samuti ebasümmeetriline on siseplaneering. Esindusruumid paiknesid esimesel korrusel: suur saal, võõrastetoad ning mõisniku ja tema abikaasa ruumid.[12] Hoone peasissepääs avaneb vestibüüli, söögisaalist pääseb aia pool paiknevale kiviterrassile. Algses söögisaalis on tähelepanuväärsed historitsistlik kassettlagi ja tänapäevani säilinud inglispärane puitpaneelviimistlus.[4] Samuti pärinevad algsetest sisekujunduselementidest veel rida siseuksi, trepibalustraade jne.[2] Nii saalis kui ka vestibüülis asuvad ümarad uusbaroksed malmahjud.[4]

Eri aegadel on mõisahoones tehtud korduvalt ümberehitusi. 2000. aastatel renoveeriti seda põhjalikult,[10] et saavutada algsele, 1890. aastate mõisahoonele võimalikult lähedast välisilmet.[2]

MõisakompleksRedigeeri

 
Vasalemma mõisa veetorn-veski 2013. aastal
 
Mõisa ait-kuivati
 
Mõisa värav

Algselt oli mõisahoone ümbritsetud uusbarokse pargiga.[4] Peahooneni viis uhke paekivist sild ning uusgooti tornikestega peavärav, millest tänapäevaks on alles vaid otsapostid ja sepisväravad.[5]

Mõisa peahoonele lisaks rajati arvukalt lisahooneid, sh meierei, veetorn-tuuleveski ja viinavabrik.[6]

Vasalemma mõisa tuuleveskiRedigeeri

Ainulaadse, kirikutorni meenutava tuuleveski laskis 1913. aastal ehitada Vasalemma tehnikahuviline mõisnik Eduard von Baggehufwudt. Sellest on tänapäeval säilinud alumine osa. Vasalemma marmorist laotud veski viiekorruselises allosas paiknesid kunagi mehhanismid. Praegu alles oleva hoone peale oli esialgu püstitatud tsinkplekiga ülelöödud sõrestikmast, mille tipus, 28 meetri kõrgusel asus 10,5-meetrise läbimõõduga tuulerootor, teadaolevalt suurim omataolistest Eestis.[5] Veskit kasutati nii jahvatamiseks, turbapurustamiseks, lauasaagimiseks kui ka veepumpamiseks. Veski jõudis töötada kõigest paar aastat, sest selle tuulerootori rikkusid Esimese maailmasõja alguses Vene sõjaväevõimud, kes kahtlustasid, et tiiviku keerlemisega edastatakse vaenlasele teateid. Samasuguses müstilises signaliseerimishirmus lõhuti näiteks ka von Glehni Kalevipoja kuju Nõmmel, samuti hävitati teisigi tuuleveskeid, eriti Pärnumaal. Pärast Esimest maailmasõda riigistatud veskit töökorda seada ei suudetud, selle sisustus müüdi lõpuks Inglismaale vanarauaks. 1932. aastal läks hoone erakätesse ja kuulub sestsaadik Kalda talule. 10. mail 1938 murdus tormis veski ülemine ehk mastiosa.[13]

PaekivitööstusRedigeeri

Seoses uue härrastemaja rajamisega panid Baggehufwudtid aluse kohalikule paekivitööstusele,[5] mis jätkub ka tänapäeval. Kohalik paekivi, mis on tuntuks saanud Vasalemma marmorina, võeti kasutusele juba 13. sajandi keskpaiku Padise kloostri rajamisel. Nüüd hakati kõrgekvaliteedilisi dolomiidiplokke vedama välja nii mujale Eestisse kui ka Venemaale, Riiga, Soome ja Preisimaale (Marienburgi loss). Muu hulgas on siinset paekivi võimalik näha Harju-Risti kirikus ja Kadrioru presidendilossis, aga ka Peterburis. Parimaks näiteks nn Vasalemma marmori kasutamisest on aga Vasalemma härrastemaja ise.[14]

Dolomiiditööstuse ning tavapärase põllunduse ja karjakasvatuse kõrval tegeleti veel mitmete teiste tööstusalade, nagu telliskivitööstuse ja puuvilla töötlemisega.[5] Siin asutatud linnukasvatus sai 19. sajandi lõpuks üheks Eesti suurimaks.[6] Eksootilistele lindudele keskendudes peeti nii faasaneid, pärlkanu kui ka kanaari- ja paabulinde, lisaks kasvatati tõukoeri ja -küülikuid.[5]

Hilisem kasutusRedigeeri

Mõisa viimane omanik oli peahoone rajada lasknud Eduard von Baggehufwudt.[15] 1915. aastal küüditati ta Venemaale, Esimese maailmasõja ajal suundus elama Saksamaale.[5]

1919. aasta maareformiga mõis riigistati ning selles asus aianduskool ja Tallinna Õpetajate Seltsi puhkekodu.[16]

1922. aastal rentis selts osa ruume Kloostri vallale kooli avamiseks. Sellest peale töötab mõisahoones kool (praegu Vasalemma Põhikool).[8] Härrastemaja lähedal asub kooli juhataja ja tuntud lastekirjaniku Julius Oengo mälestuskivi.

Hoonet saab näha muu hulgas filmides "Musträstaste saladus", "20 aastat hiljem" ning "10 aastat hiljem".

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vasalemma kihistu Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis (vaadatud 15.08.2019)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kultuurimälestiste riiklik register – Vasalemma mõis. Ajalooline ülevaade. http://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5372
  3. 3,0 3,1 3,2 Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Tallinn: Varrak, 2014, lk 198.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Tallinn: Valgus, [1997], lk 60.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 143.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 349.
  7. Vasalemma mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 40.
  9. Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur: historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, c2003, lk 100–101.
  10. 10,0 10,1 Praust, Valdo. 200 Eesti kaunimat mõisat. [Tallinn]: Tänapäev, [2012], lk 41.
  11. Maiste, Juhan. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst, 1996, 2005, lk 319.
  12. Hallas-Murula, Karin. 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak, 2012, lk 78.
  13. Talving, Hanno. Ringreis Eestis mööda tuulikuid. Eesti Päevaleht, 6. mai 2005.
  14. Perens, Helle. Paekivi Eesti ehitistes I: üldiseloomustus, Lääne-Eesti. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2003, lk 34.
  15. Särg, Alo. Harjumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn : Valgus, [1997], lk 210.
  16. Vasalemma Põhikooli koduleht – ajalugu: http://www.vask.edu.ee/wp/ajalugu

VälislingidRedigeeri