Nõva mõis
Nõva mõis (saksa keeles Newe) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Harjumaale Risti kihelkonda, nüüdisajal asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla territooriumil. Tänapäeval Lääne maakonna põhjatippu kuuluv Nõva ümbrus oli ajalooliselt osa Harjumaast.
Ajalugu
muudaNõva ümbrus kuulus keskajal Padise kloostrile ning kloostri majandusmõisat on esmamainitud 1559. aastal.
17. sajandil vahetas mõis tihti omanikke: 1609. aastal kinkis Rootsi kuningas Karl IX mõisa, Otto von Budenbrockile, kes müüs mõisa 1639. aastal Fromhold von Lepsile. F. von Lepsi surma järel kinnitati mõis võlgade katteks bürgermeister Berend Hetlingile, kuid 1657 sai F. von Lepsi poeg lipnik Friedrich von Leps mõisa tagasi. F. von Lepsi surma järel päris mõisa tema vend, haagikohtunik Reinhold von Leps. 17. sajandi lõpul kinnitati mõis kreeditoridele, kuid 1686. aastal mõis redutseeriti ja anti rendile Fromhold von Lepsile, kes jäi kroonule võlgu. Tema võlad maksis ära Christoph Droummer ja omandas pandiõiguse, mille loovutas 1720. aastal Otto Krügeri pärijatele.
Pärast Põhjasõda määras restitutsioonikomisjon 1723. aastal Nõva mõisa ühele O. Krügeri pärijatest, Christoph Krechterile. C. Krechter pantis enda ja teiste pärijate nimel Nõva lesestunud kapteniproua Hedwig Katharina von Mohrenschildtile (sünd von Ulrich), kes omandas 1744. aastal pärusõiguse ning mõis koos Hatu mõisaga kuulus von Mohrenschildtide. Nõva mõisas tegutses ka Nõva tellisetehas. 1775. aastal müüsid H.K. von Mohrenschildti pärijad Nõva mõisa lipnikule Hermann Otto von Mohrenschildtile (H. K. von Mohrenschildti pojapoeg), kes suri vallalisena. 1778. aastast oli mõisaomanik H.O. von Lepsi tütretütretütar Christina Charlotte (sünd Ruden) von Franza, kelle surma järel päris mõisa Karl Ernst von Franza. K.E von Franza surma järel (1833), müüsid viimase neli tütart Nõva mõisa paruness Charlotte Helene Elisabeth von Ungern-Sternbergile (sünd Below), Peter Ludwig Konstantini abikaasa.
1838. aastal pantis C.H.E von Ungern-Sternberg Nõva mõisa koos Sealepa ja Vallipe karjamõisaga oma mehe vennale Eduard von Ungern-Sternbergile kolmeks aastaks, 1844. aastal ostis Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg mõisa pandiõiguse pärusomandiks. 1863. aastal, Heinrich Georg Eduardi surma järel, päris mõisa tema pojatütar Josephine (Josy) Magdalene von Ungern-Sternberg.
1919. aastal päris Josephine Magdalene von Baggehufwudti (sünd von Ungern-Sternberg) poeg Eduard Baggo (Baggehuffwudt). Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.
Mõisahoone
muudaNõva mõisa peahoone oli pikk ühekorruseline lameda plekk-katusega puitehitis, mis oma lõpliku mahu ja kuju sai arvatavasti 19. sajandi klassitsismi- või järelklassitsismiperioodil.
Mõisa riigistamise järel kolis hoonesse 1920. aastal kool ning järgnenud aastakümnetel ehitati hoonet mitu korda kooli vajadusi arvestades põhjalikult ümber. 2000. aastate algul oli hoone sedavõrd kahjustatud, et ta tuli lammutada ja 2002. aastal ehitati vana hoone kohale enam-vähem samade mõõtmete ja proportsioonidega uus koolimaja, mis osaliselt jäljendab mõisahoonet.
Välislingid
muuda- Nõva mõisast Eesti mõisaportaalis
- Nõva mõis (Risti khk), Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register