Mohrenschildt

Mohrenschildt on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp

Mohrenschiltide suguvõsale panid alguse Tallinna raehärra Johann Kochi pojad Johann ja Bernhard, kelle tõstis aadliseisusse Rootsi kuninganna Kristiina 20. septembril 1650 ning kes said aadeldamisel perekonnanime Morensköld (sks Mohrenschildt).

Vanema poja Johanni viimane meessoost järeltulija suri 1715. aastal, seega jäi järele vaid perekonna noorem haru. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti Mohrenschildtide suguvõsa 1746. aastal ning 1914. aastal kanti see ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Aegade jooksul kuulusid suguvõsale Nurme, Seidla, Tammiku, Jõgisoo, Hatu, Valingu, Risti, Karkuse, Kumna, Haiba, Laitse, Laulasmaa, Leebiku, Kurisoo, Käesalu ja veel palju teisi mõisu.

Suguvõsa liikmeid

• Berend Johann von Mohrenschildt, Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik
• Berend Otto von Mohrenschildt (1718–1789), Vene leitnant, Eestimaa maanõunik ja tõeline riiginõunik
• Reinhold Gideon von Mohrenschildt (1786–1827), Kurisoo mõisnik
• Gustav Reinhold von Mohrenschildt (1787–1834), Käesalu mõisnik
• Hugo Oskar von Mohrenschildt (1818–1899), Kurisoo mõisnik
• Heinrich Alexander von Mohrenschildt (sündis 1831)
• Hermann Alfred von Mohrenschildt (1860–1928), Eestimaa maanõunik
• Sergei von Mohrenschildt (sündis 1870), Minski kubermangu aadlimarssal ja Vene sõjaväe ajaloolane
• Dmitri von Mohrenschildt (1902–2002), Stanfordi Ülikooli professor, üks Raadio Vaba Euroopa asutajatest
• George de Mohrenschildt (1911–1977), Ameerika naftageoloog, Lee Harvey Oswaldi sõber, (inglise wiki: George de Mohrenschildt)

Vaata ka

• Mohrenschildti suguvõsa vastastikuse abiandmise selts

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1-2: Estland, Görlitz, 1930, lk.129-141 Parand. ja täiend. lk.23-25