Mohrenschildt

Baltisaksa aadlisuguvõsa

Mohrenschildt on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp

Mohrenschiltide suguvõsale panid alguse Tallinna raehärra Johann Kochi[1] pojad Johann ja Bernhard, kelle tõstis aadliseisusse Rootsi kuninganna Kristiina 20. septembril 1650 ning kes said aadeldamisel perekonnanime Morensköld[2] (saksa keeles Mohrenschildt).

Vanema poja Johanni viimane meessoost järeltulija suri 1715. aastal, seega jäi järele vaid perekonna noorem haru. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti Mohrenschildtide suguvõsa 1746. aastal ning 1914. aastal kanti see ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Aegade jooksul kuulusid suguvõsale Nurme, Seidla, Tammiku, Jõgisoo, Hatu, Valingu, Risti, Karkuse, Kumna, Haiba, Laitse, Laulasmaa, Leebiku, Kurisoo, Käesalu ja veel palju teisi mõisu.

Suguvõsa liikmeid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Stackelberg, Otto Magnus von, Johann Koch (Kock), Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 130
  2. Adliga ätten Morensköld, von Mohrenschildt, www.adelsvapen.com
  3. Tallinna Toomkiriku vapikollektsioon sai väärika täienduse, Postimees, 4. juuli 2023
  4. Bernhard Kock adlad Morensköld, www.adelsvapen.com
  5. Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Nurms, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 131
  6. Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Kreuzhof, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 134
  7. Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Jõggis, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 138

Kirjandus

muuda