Mohrenschildt
Mohrenschildt on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Mohrenschiltide suguvõsale panid alguse Tallinna raehärra Johann Kochi pojad Johann ja Bernhard, kes aadeldati Rootsi kuninganna Kristiina poolt 20. septembril 1650.
Vanema poja Johanni viimane meessoost järeltulija suri 1715. aastal, jättes järgi vaid perekonna noorema haru. Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse kanti Mohrenschildtide suguvõsa 1746.
Läbi aegade kuulusid suguvõsale Nurme, Seidla, Tammiku, Jõgisoo, Hatu, Valingu, Risti, Kumna, Haiba, Laitse, Laulasmaa, Leebiku, Kurisoo, Käesalu ja veel palju teisi mõisu.
Suguvõsa liikmeidRedigeeri
- Berend Johann von Mohrenschildt, Risti, Hatu, Tammiku ja Leebiku mõisnik
- Berend Otto von Mohrenschildt (1718–1789), Vene leitnant, Eestimaa maanõunik ja tõeline riiginõunik
- Reinhold Gideon von Mohrenschildt (1786–1827), Kurisoo mõisnik
- Gustav Reinhold von Mohrenschildt (1787–1834), Käesalu mõisnik
- Hugo Oskar von Mohrenschildt (1818–1899), Kurisoo mõisnik
- Heinrich Alexander von Mohrenschildt (sündis 1831)
- Hermann Alfred von Mohrenschildt (1860–1928), Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Sergei von Mohrenschildt (sündis 1870), Minski kubermangu aadlimarssal ja Vene sõjaväe ajaloolane
- Dmitri von Mohrenschildt (1902–2002), Stanfordi Ülikooli professor, üks Raadio Vaba Euroopa asutajatest
- George de Mohrenschildt (1911–1977), Ameerika naftageoloog, Lee Harvey Oswaldi sõber, (inglise wiki: George de Mohrenschildt)
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1-2: Estland, Görlitz, 1930, lk.129-141 Parand. ja täiend. lk.23-25