Karl IX

Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Karl IX
Sünniaeg	4. oktoober 1550
Surmaaeg	30. oktoober 1611 (61-aastaselt) Nyköpingi loss (Rootsi)
Abikaasa(d)	Kristina
Lapsed	Gustav II Adolf

Karli vanemad vennad olid Erik XIV ja Johan III. Erik oli Rootsi kuningas 1560–1568. Oma viimastel valitsusaastatel muutus ta psüühiliselt ebastabiilseks ning Johan ja Karl alustasid tema vastu ülestõusu. Ülestõusu toetas enamus Rootsi aadlist, kes polnud rahul Eriku väljastatud vahistamis- ja hukkamiskäskudega. Ülestõusu tegelik juht oli Karl, aga kuningaks sai tema vanem vend Johan.

1592 Johan III suri. Temast jäi järele kolm seaduslikku last, kellest uueks Rootsi kuningaks sai vanim, Zygmunt III Waza, kes oli juba 1587 valitud Poola kuningaks Sigismund III Vasa nime all. Zygmunt oli fanaatiline katoliiklane ja tema saamine kuningaks tekitas Rootsis vastuseisu, sest kardeti, et ta tahab Rootsit katoliseerida. Karl sundis teda 1593 Uppsala sinodil tunnistama, et Rootsi on luterlik protestantlik riik.

Zygmunt resideeris Poolas. Rootsit valitses tema eest regendina Karl. Esimesed aastad (1593–1595) olid talle väga keerulised. Ühest küljest astus ta vastu Zygmunti reaktsioonilistele kalduvustele ja juhistele, teisest küljest pidi ta maha suruma aadlit, kes kuninga äraoleku tõttu hakkasid taotlema suuremat mõju ja sõltumatust. Aadli vastupanu mahasurumisel käitus Karl julmalt.

Karl ei saanud valitsejana aadlile toetuda. Seetõttu toetus ta kirikule ja rahvale. Riigipäev sai tema ajal tähtsamaks kui iial varem. 1595 valis Riigipäev Karli ametlikult regendiks – seni oli ta käitunud regendina mitteametlikult.

Samal aastal püüdis Karl sundida Österlandi (tänapäeva Lõuna-Soome) kuberneri Klas Eriksson Flemingit alluma enesele, mitte kuningas Zygmuntile. See otsus provotseeris kodusõja. Zygmunt püüdis mitu aastat seda diplomaatiliste vahenditega lahendada, aga 1598 kaotas ta kannatuse ja tungis oma sõjaväega Rootsi, et Karl kukutada. 25. septembril 1598 toimus Linköpingi külje all Stångebro lahing, milles 5000–8000-meheline Poola armee sai lüüa 8000 – 12 000-meheliselt Karli juhitud Rootsi armeelt. Zygmunt langes vangi, kukutati 1599 Riigipäeva otsusega ja saadeti Poola tagasi. Karl valiti algul riigihoidjaks ja 1604 uueks kuningaks. Kuningaks jäi ta kuni oma surmani.

Karlil oli kolme naisega 11 last (sealhulgas üks abieluväline), kellest 5 said täiskasvanuks, kõik 5 abiellusid ja 3 said lapsi. Tänapäevani kestab neist üksnes tema tütre Rootsi Katarina sugu. Katarina oli Karli esimese naise Anna Marie von Wittelsbachi 6 lapsest ainus, kes täisealiseks sai, ja Karl X ema. Anna Marie suri 1589, enne Karli kuningaks saamist.

Pärast esimese abikaasa surma abiellus Karl 8. juulil 1592 Holstein-Gottorpi printsessi Christinaga. Abielust sündis kaks poega, Karlilt trooni pärinud Gustav II Adolf ja Karl Filip, ning kaks tütart, kellest vanem suri väga noorelt.

Sugupuu

Rootsi kuningas Karl IX (1550–1611)	Rootsi kuningas Gustav I (1496–1560)	Erik Johansson (Vasa) (surnud 1520)	Johan Kristiernsson (Vasa)
			Birgitta Gustavsdotter (Sture)
		Cecilia Månsdotter (Eka)	Måns Karlsson (Eka)
			Sigrid Eskilsdotter (Banér)
	Margareta Eriksdotter (Leijonhuvud) (1516–1551)	Erik Abrahamsson (Leijonhufvud) (surnud 1520)	Abraham Kristiernsson (Leijonhuvud)
			Birgitta Månsdotter (Natt och Dag)
		Ebba Eriksdotter (Vasa) (surnud 1549)	Erik Karlsson (Vasa)
			Anna Karlsdotter (Vinstorpa)

Eelnev Sigismund

Rootsi kuningas 1604–1611

Järgnev Gustav II Adolf