Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Erinevalt peaaegu kõigist teistest Euroopa riikidest kuulusid Rootsis seisuste esindusse lisaks aadli, vaimulikkonna ja linnakodanikkonnale ka talupoegkonna esindajad.[1]
Rootsi seisuste esindus tuli esimest korda kokku 1435. aastal Arbogas, kuid puudavad andmed, et sellest oleks osa võtnud ka talupoegkonna esindajad. Küll aga järgmisel aastal Uppsalas toimunud koosolekul oli neljas seisus juba esindatud.
Riigipäeva pidamine Paides Redigeeri
Ainsa korrana, kui Rootsi riigipäeva istung toimus väljaspool Rootsit/Soomet, oli Paides peetud istung, mis toimus 1600. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses.[2][3] Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev Läänemereprovintside väikelinnas, tegi Rootsi regent hertsog Karl parasjagu käimasolevas Poola-Rootsi sõjas lahingute vaheajal[3]. Kuigi Rootsi saadikuid tuli Paidesse kohale kasinalt, oli niisugune sündmus, riigipäeva pidamine, väljaspool riigi (kitsamas mõistes) territooriumi ainuline ja poliitiliselt tähenduslik[4]. Paides asus hertsogi peakorter[5]. Riigipäeval vastu võetud otsuste hulgas tähtsaim puudutas Karli testamenti, kuidas tuleks valitsemist pärast riigihoidja surma korraldada. Riigipäeva ettepanekule võtta vastu kuningatroon, vastas hertsog Karl esialgu keeldumisega.[3]
Parlament Redigeeri
1866. aastal muudeti Rootsi riigipäev põhiseadusliku aktiga nelja seisuse esindusest kahekojaliseks parlamendiks.
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Marcus Juncelmann "Gustav Adolf. Rootsi tõus maailmariigiks". Kunst, 1997. Lk 39
- ↑ Aleksander Loit "Läänemereprovintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil" – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 8 [15] [1]. Tartu, 2002. Lk 14
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Kari Tarkiainen, Ülle Tarkiainen. "Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561–1710". Varrak, 2014. Lk 82 [2]
- ↑ Enn Tarvel. "Eesti rahva lugu". Tallinn: Varrak, 2018. Lk 115
- ↑ "Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." [[Ajalooline Ajakiri]] nr. 1/1932". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 27. detsembril 2014.