Leps, ka Lepsen, Leppes ja Lepsch oli teadmata päritolu aadlisuguvõsa.

Lepsi suguvõsa aadlivapp

AjaluguRedigeeri

Päritolu ja varasem ajaluguRedigeeri

Tõenäoliselt oli suguvõsa esimene teadaolev liige Thyle Leppes, keda mainitakse Eestimaal 1384. aastal.[1] 1453. aastal on Tallinnas mainitud Kersten Lepsi.[2] 1530. aastal ostis Heinrich Leps (suri 1530) Saaremaal Kargi mõisa; temaga saab alguse suguvõsaliin.[3]

Lepsid rüütelkonna matriklisRedigeeri

1741. aastal immatrikuleeriti Saaremaa rüütelkonna matriklisse Gustav Johann von Leps (1686−1746), kes oli oma liini viimane esindaja.[4]

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

Lepsi suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Eestimaa:
    • Nõva (Newe) (1639−XVII sajandi lõpp), Rabivere (Rabbifer) (1660−1664), Sompa (Sompäh) (kuni 1593)
  • Ida-Preisimaa:
    • Bermitten (XVII sajandil)
  • Saaremaa:
    • Kargi (Karky) (1530−1631), Loode (Lodenhof) (1723−1730, pandivaldus), Tiinuse (Ficht) (kuni 1578)

ViitedRedigeeri

  1. Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 874.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 527.
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 528.
  4. Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989, lk 291.

KirjandusRedigeeri

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 348.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 527-530 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1989. Lk 291.
  • Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 874.
  • Neues allgemeines Deutsches Adels-Lexicon. Fünfter Band. Kalb-Loewenthal. Leipzig: Verlag von Friedrich Voigt, 1864. Lk 475.

VälislingidRedigeeri