Kadrioru administratiivhoone
 |
See artikkel räägib Tallinna hoonest; Helsingi hoone kohta vaata artiklit Presidendiloss (Helsingi) |
Kadrioru administratiivhoone on Tallinnas asuv Kadrioru lossi uusbarokkstiilis kõrvalhoone, mis on valminud 1938. aastal Alar Kotli projekti järgi.
| Kadrioru administratiivhoone | |
|---|---|
 Kadrioru administratiivhoone Eesti presidendi residentsina, 2012 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Kadriorg, Tallinn |
| Ehituse algus | 1937 |
| Ehituse lõpp | 1938 |
| Aadress | A. Weizenbergi tänav 39, Tallinn 10127 |
| Omanik | Eesti Vabariik |
| Koordinaadid | 59° 26′ 16,8″ N, 24° 47′ 38,5″ E |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Alar Kotli |
Tänapäeval on see Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents.
AjaluguRedigeeri
Nurgakivi pani administratiivhoonele riigivanem Konstantin Päts 12. augustil 1937, öeldes: "See hoone peab kestma kaua aastaid ja see võim, mis uue põhiseaduse põhjal siia üle tuuakse, olgu igavene." 19. septembril 1938 asus ta valminud tööruumidesse.
Kadrioru administratiivhoone ja selle sisustus on üks tähtsamaid ja ilmekamaid Eesti 1930. aastate kunsti näiteid.
Algselt ehitati administratiivhoone Vabariigi Presidendi, Vabariigi Presidendi Kantselei, õiguskantsleri ametkonna ja Teenetemärkide Komitee tööruumideks ja nende koosseisu ametikorteriteks. Kadrioru administratiivhoone pole kunagi olnud Konstantin Pätsi residents (mis oli Kadrioru loss) ja seda ei nimetatud aastail 1938–1940 presidendipaleeks.
Nõukogude okupatsiooni ajal asus administratiivhoones Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ning hoone ees Johannes Vares-Barbaruse mälestussammas, mille autor oli skulptor August Vomm.
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Kadrioru lossil oli veevärk juba Katariina Suure päivil. Uus Eesti, 12. mai 1938, nr 130, lk 6.
- Kõrgem valitsemise tsentrum tänasest peale Kadriorus. Uus Eesti, 19. september 1938, nr 257, lk 1.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kadrioru administratiivhoone |
