Gustaf V

Rootsi kuningas

Gustaf V (ka Gustav V; 16. juuni 1858 Stockholm29. oktoober 1950) oli Rootsi kuningas 8. detsembrist 1907 kuni surmani.

Gustaf V

Ta on kõige kauem elanud, kõige pikem ja kõige kauem valitsenud Rootsi kuningas.

Gustaf V oli Oskar II ja tema naise Sophia vanim poeg. Ta sündis Drottningholmi lossis ja sai sündides Värmlandi hertsogiks.

Ta abiellus 20. septembril 1881 Badeni printsessi Victoriaga, kes oli Rootsi kuninganna Sofia lapselaps. Pärast oma venna surma sai Victoria Rootsi kuningate Adolf Frederiki, Gustav III ja Gustav IV Adolf pärijaks. Ka Gustaf V ise pärines Vasade dünastiast nii ema Sophia kui ka vanaema Josephine kaudu.

Gustaf V-l oli kolm last:

Gustaf V oli viimane Rootsi kuningas, kes otseselt poliitikasse sekkus. See juhtus 1914. aastal väitlustes kaitse-eelarve üle. Ta oli konservatiivne mees, kes oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta oli ka viimane Rootsi kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja (aastatel 19071939).

Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi, ehkki Rootsi jäi kummaski sõjas ametlikult neutraalseks. Natsionaalsotsialistide toetajaks peetakse ka tema poega Gustaf Adolfit. Peaminister Per Albin Hansson on rääkinud, et kuningas ähvardas tagasi astuda, kui Rootsi ei täida natsionaalsotsialistide valitsetud Saksamaa palvet lubada oma armeel liikuda mööda raudteed läbi Rootsi Põhja-Norrast Põhja-Soome juunis 1941.

Gustav V Eestis

muuda
 
Gustav V kätlemas Johan Laidoneriga, tagaplaanil August Rei, 24. juuni 1929

Gustav V külastas Eestit mitmel korral. Esimene kord oli 30. aprillil 1908 (ukj)[1].

Ta külastas Eestit ka 1929. aastal.

Tunnustus ja aunimetused

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 170
Eelnev
Oscar II
Rootsi kuningas
19071950
Järgnev
Gustaf VI Adolf

Välislingid

muuda