Ava peamenüü

August Rei

Eesti poliitik ja diplomaat

EluluguRedigeeri

August Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.

Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat.

Aastatel 1912–1913 teenis ta sõjaväes sundaega ja 1913–1914 oli ta Viljandis advokaat.

Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.

Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 1927–1928 Rahva Sõna peatoimetaja.

Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.

August Rei suri Stockholmis eksiilvalitsuse istungilt metrooga koju sõites infarkti.[1]

August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri. Maeti augustis 2006 koos abikaasaga ümber Tallinna Metsakalmistule.

Poliitiline tegevusRedigeeri

  • 1917–1919 Maanõukogu liige
  • 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja
  • 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees
  • 1920–1937 I–V Riigikogu liige
  • 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis
  • 1925–1926 II Riigikogu esimees
  • 1932–1933 välisminister

1934. aastal esitati Rei Valimiste Peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks. Ta kogus 21. märtsiks 4983 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).[2]

  • 1936–1937 välisministri abi
  • 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus

1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ning Eesti okupeerimist ja annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.

Ühiskondlik tegevusRedigeeri

August Rei on olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu Rahva Sõna, kirjastusosaühingu Täht, sihtasutuse Tallinna Rahvamaja, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.

1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.

August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

TsitaatRedigeeri

„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“

(9. jaanuaril 1945)

August Rei stipendiumRedigeeri

AutasudRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

August Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sköndal), peale selle oli tal Hilda Pärdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. märtsil 1944, algne nimi Hilja Pärt).

Ta vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

TeosedRedigeeri

  • August Rei, "Mälestusi tormiselt teelt". Eesti Päevaleht, 2010, 443 lk, ISBN 9789949452491

KirjandusRedigeeri

RaamatRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev:
Jaan Tõnisson
Eesti riigivanem
19281929
Järgnev:
Otto Strandman
Eelnev:
Mihkel Pung
Eesti välisminister
1. november 193218. mai 1933
Järgnev:
Ants Piip
Eelnev:
Jüri Uluots
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
19451963
Järgnev:
Aleksander Warma
Eelnev:
Ants Piip (Eesti välisminister)
Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister
18. september 19449. jaanuar 1945
Järgnev:
Aleksander Warma