Eesti NSV Ülemnõukogu
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSV Liidu näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944–1990. 8. mail 1990 nimetas Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis end Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks, mis jätkas tegevust kuni 1992. aasta Riigikogu valimisteni.
Toompea loss, kus asus Eesti NSV Ülemnõukogu | |
Lühend | ENSV ÜN |
---|---|
Asutatud | 1940 |
Tegevuse lõpetanud | 1990 |
Tüüp | seadusandliku võimu organ |
Peakorter | Toompea loss, Tallinn |
Asukoht | Lossi plats 1a, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Ülemnõukogu |
Vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV konstitutsioonile oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu. Eesti NSV Ülemnõukogu oli ka ainus Eesti NSV seadusandlik organ.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis
muudaAlgselt oli Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisus 80 liiget, aja jooksul suurendati Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis 80 liikmelt 285-le. Nõukogude armeed esindas igas koosseisus (peale esimese) 4 saadikut.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis oli 14 liiget ning seda juhtis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Ajalugu
muudaEesti NSV Ülemnõukogu I koosseis valiti II Riigivolikoguna, nimetati 25. augustil 1940 Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks[1] ja 7. aprillil 1941 Eesti NSV Ülemnõukoguks. 1941–1944 oli Eesti NSV Ülemnõukogu eksiilis, NSV Liidu tagalas. Eestisse jäänud ülemnõukogu liikmed hukati.
1988. aastal võeti vastu otsus Eesti NSV suveräänsusest.
1990. aastal vähendati liikmete arv 105-le. 8. mail 1990 kell 11.23 nimetati Eesti NSV Eesti Vabariigiks.
20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks de facto (otsus Eesti riiklikust iseseisvusest).
1992. aasta põhiseaduse rakendusseaduse § 1 3. lõik nimetas Ülemnõukogu täitma Riigikogu ülesandeid, kuni Riigikogu valimistulemused kuulutatakse välja.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse 14. septembril 1992.
Eesti NSV Ülemnõukogu ülesanded
muuda1977. aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni VI. peatüki – "Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides" kohaselt oli:
- § 137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga:
- Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
- § 138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
- § 139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.
Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud
muudaEesti NSV Ülemnõukogu istungid
muuda
|
|
Vaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muuda- Jaan Toomla 1999. "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999"
- Olev Liivik, Eesti NSV Ülemnõukogu moodustamine