Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Tallinna väljakust, Haapsalu väljaku ja aadressikoha kohta vaata artiklit Lossiplats (Haapsalu)

Lossi plats (varasema nimega ka Toomturg[1] ja Lossiplats) on väljak Toompeal Tallinna vanalinnas. Plats asub Toompea lossi ees, mis on väljaku lähtepunktiks.

Toompea loss, Lossi plats 1
Lossi plats 2010. aastal. Paremal Aleksander Nevski katedraal, Lossi plats 10.

Lossi platsi hoonestusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Toompea loss
  • Elamu Lossi plats 2// Toom-Kooli 1. Kultuurimälestis nr 3003.[3], Algselt ühekorruseline elamu, mille ruumijaotus kolmeosaline. 1776. aastal ehitati hoone kolmekorruseliseks, ümberehituse projekti autoriks oli P. N. Pauly, kes oli hiljem tuntud Eestimaa kubermanguarhitektina. Hoone arhitektuurne lahendus on 1890. aasta ümberehitustest saadik säilinud muutumatuna, arhitektiks oli Rudolf von Knüpffer (1831–1900).
  • Elamu Lossi plats 3// Toom-Kooli 2. Kultuurimälestis nr 3004.[4]. Elamu valmis enamikus vanema ehitise baasil 18. sajandi teisel poolel.
  • Elamu Lossi plats 4// Rutu tänav 3 (Schlippenbachi elamu). Kultuurimälestis nr 3005.[5] Elamu on ehitatud koos teiste väljakuäärsete hoonetega 18. sajandi teisel poolel. Seejuures säilitati 17. sajandil tõenäoliselt ehitusmeistrite Peter Kleeni ja Hinr. Forbergi poolt u aastail 1661-1665 ehitatud 1-korruselise keskse sissepääsuga elamu põhimõõtmed ja liigendus ning hoonele lisati II korrus. Erinevas mahus ümberehitusi on teostatud ka hilisemal ajal. 1711. aastal on hiljem kindralmajor Wolmar Anton von Schlippenbachile kuulunud elamus peatunud tsaar Peeter I koos abikaasaga, kui too 1711. aastal (13. detsember kuni 27. detsember) viibis uute provintside külastuse raames oma esmakordsel visiidil Tallinnas.
  • Elamu Lossi plats 5// Rutu tänav 1. Kultuurimälestis nr 3006.[6]. Hoone ühtlane klassitsistlik üldilme pärineb 18. sajandi teise poole ümberehitusest, mil kaks väikest, ilmselt 17. sajandi lõpul rajatud ehitist ühtseks valduseks kujundati.
  • Elamu Lossi plats 6. Kultuurimälestis nr 3007.[7]. Varaklassitsistlikus stiilis hoone Lossi platsi põhjaküljel, 3-korruseline ehitis peaaegu kvadraatse põhiplaaniga Toompea linnuse eeshoovi piirdemüüri ja vana, veel 1728. a. siin püsinud Toomvärava ühinemise kohal. Maja all on erakordselt massiivsete seintega silindervõlvlaega keldriruum, kuhu pääseb tänavalt. Keldri müürides kasutatud kunstipärase renessanssdekooriga raidkivid võivad pärineda vanast Toomväravast. Maja sisaldab rohkesti 18. sajandi arhitektuuri detaile (uksed, aknad, piirlauad, sepised).
  • Lossi plats 7 / Pikk jalg 11. Kultuurimälestis nr 1103.[8]. Hoone rajati 18. sajandi alguses, praeguse suuruse ja ilme sai 18. sajandi lõpus. Riigivanema maja, kus aastatel 1919–1929 asus hoones Eesti Vabariigi riigivanema ametielamu.
  • Lossi plats 10 // Aleksander Nevski peakirik. Kultuurimälestis nr 1102.[9].

GaleriiRedigeeri

Väljakuäärsed hooned on ehitatud üheaegselt 18. sajandi teisel poolel. Aastatel 1815–1821 elas majas Lossi plats 6 saksa esimene ooperiprimadonna Gertrud Elisabeth Mara (s. Schmeling, 1749–1833), kes 1822. aastal kolis tagasihoidlikumasse korterisse majas Lai tänav 11 Tallinnas.

ViitedRedigeeri

  1. Elamu Lossi plats 2, 17.saj.-1911.a., Mälestise ajalugu, Kultuurimälestiste riiklik register
  2. 1101 Toompea linnuse, kubermanguvalitsuse hoone ja Riigikogu hoone kompleks, 1230-1935. a.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. 3003 Elamu Lossi plats 2, 17.saj.-1911.a.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. 3004 Elamu Lossi plats 3, 18.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. 3005 Elamu Lossi plats 4, 17.-19.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. 3006 Elamu Lossi plats 5, 17.-18.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. 3007 Elamu Lossi plats 6, 18.saj.) kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. 1103 Elamu 18.-20. saj., kus 1919-1929 asus Riigivanema residents) kultuurimälestiste riiklikus registris
  9. 1102 Aleksander Nevski peakirik) kultuurimälestiste riiklikus registris