18. detsember
kuupäev
<< Detsember >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | 31 | |||||
2024 |
18. detsember on Gregoriuse kalendri 352. päev (liigaastal 353. päev). Juliuse kalendri järgi 5. detsember (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1840 – Pärnu 3-klassiline kreiskool korraldati ümber 4-klassiliseks kõrgemaks kreiskooliks[1].
- 1918 – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
- 1926 – Eesti Raadio Ringhäälingu esimene eetripäev. Samal päeval esines esimest korda raadios Raadio Ringhäälingu ansambel Hugo Schützi juhatusel.
- 1927 – Raadi lossis avati Eesti Rahva Muuseum[2].
- 1930 – lõppes vendade Ahto ja Kõu Valteri 133 päeva kestnud purjekaretk Tallinnast USA-sse Miamisse[1].
- 1933 – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-Tööstuskoja esimeheks.
- 1938 – Tallinnas Pelgulinnas avati piduliku jumalateenistusega Peeteli kirik.[3]
- 1991 – Tallinnas Toompea lossis kirjutati alla Eesti NSV KGB likvideerimise lõppaktile.[4]
Maailmas
muuda- 218 eKr – Teine Puunia sõda: Hannibal võitis Trebbia lahingus roomlasi.
- 1118 – Zaragoza langes kristlaste kätte, sellega algas Hispaania rekonkista.
- 1787 – New Jerseyst sai USA kolmas osariik.
- 1865 – USA riigisekretär William H. Seward kinnitas USA konstitutsiooni 13. paranduse. See tähendas orjuse kaotamist Ameerika Ühendriikides.
- 1884 – Stockholmis ilmus Svenska Dagbladeti esiknumber.
- 1892 – Peterburi Maria teatris esietendus Pjotr Tšaikovski ballett "Pähklipureja"
- 1914 – Egiptusest sai Briti protektoraat.
- 1944 – ilmus Prantsuse päevalehe Le Monde esiknumber.
- 1940 – Hitler kinnitas Barbarossa plaani.
- 1958 – kuulutati välja Prantsuse Liitu kuuluv autonoomne Nigeri vabariik.
- 1959 – USA lennutas orbiidile maailma esimese sidesatelliidi.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 18. detsembril
- 1856 – Joseph John Thomson, inglise füüsik, Nobeli laureaat 1906
- 1878 – Jossif Stalin, NSV Liidu liider (tegelik kuupäev)
- 1879 – Paul Klee, Šveitsi kunstnik
- 1913 – Willy Brandt (Herbert Frahm), Saksa liidukantsler 1969–1974, Nobeli rahuauhind 1971
- 1921 – Juri Nikulin, vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja
- 1934 – Boriss Volõnov, nõukogude kosmonaut
- 1943 – Keith Richards, briti kitarrist (Rolling Stones)
- 1944 – Deke Leonard, Walesi muusik, kirjanik ja jutuvestja
- 1946 – Steven Spielberg, USA filmirežissöör ja produtsent
- 1955 – Ray Liotta, USA näitleja
- 1957 – Kaido Kama, eesti poliitik
- 1959 – Mikk Targo, eesti muusik
- 1961 – Brian Orser, kanada iluuisutaja
- 1963 – Brad Pitt, USA näitleja
- 1963 – Charles Oakley, USA korvpallur
- 1968 – Rachel Griffiths, austraalia näitleja
- 1969 – Santiago Cañizares, hispaania jalgpallur
- 1971 – Arantxa Sánchez Vicario, hispaania tennisist
- 1973 – Larissa Kurkina, vene murdmaasuusataja
- 1975 – Trish Stratus, kanada modell ja profimaadleja
- 1978 – Katie Holmes, USA näitleja
- 1980 – Christina Aguilera, USA laulja
- 1981 – Erkki Jallai, eesti murdmaasuusataja
- 1984 – Egle Uljas, eesti kergejõustiklane
- 1985 – Hana Soukupová, tšehhi supermodell
- 1989 – Ashley Benson, USA näitleja
- 1997 – Martin Hõbemägi, eesti rendžumängja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 18. detsembril
- 1737 – Antonio Stradivari, Itaalia viiulimeister
- 1803 – Johann Gottfried von Herder, romantistlik sakslasest kirjanik ja filosoof
- 1829 – Jean-Baptiste Lamarck, prantsuse teadlane
- 1928 – Tancrède Martel, prantsuse kirjanik
- 1932 – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat
- 1949 – Issidor (Bogojavlenski), Eesti õigeusu piiskop
- 1980 – Aleksei Kossõgin, NSV Liidu poliitik
- 1995 – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
- 1999 – Robert Bresson, Prantsuse filmilavastaja
- 2006 – Joseph Barbera, USA animaator
Pühad
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Eesti vanavarasahvri pidulik avamine. Rahvaleht, 20. detsember 1927, nr. 149, lk. 2.
- ↑ Robert Nerman. Pelgulinn : kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn, 2000, lk. 189
- ↑ Harri Mägi. ENSV KGB tegevuse lõpetamine. Tallinn, 2012, lk. 109