The Rolling Stones

(Ümber suunatud leheküljelt Rolling Stones)

The Rolling Stones on inglise rokkansambel, mis tuli kokku 1962. aastal Londonis. Ansambli koosseisu kuuluvad praegu laulja Mick Jagger, rütmikitarrist ja laulja Keith Richards ning kitarrist Ronnie Wood.

The Rolling Stones
The Rolling Stones esinemas 2015. aastal Milwaukee's Summerfestil. Vasakult paremale: Charlie Watts, Ronnie Wood, Mick Jagger ja Keith Richards
The Rolling Stones esinemas 2015. aastal Milwaukee's Summerfestil. Vasakult paremale: Charlie Watts, Ronnie Wood, Mick Jagger ja Keith Richards
Päritolu Suurbritannia
Stiilid rock'n'roll, rokk, blues rock, hard rock, bluus
Tegev 1962–
Plaadifirma Decca · London · Rolling Stone · Virgin · ABKCO · Interscope · Polydor · Columbia · Atlantic
Seotud esitajad
Veebileht rollingstones.com
Koosseis
Mick Jagger
Keith Richards
Ronnie Wood
Endised liikmed
Brian Jones
Ian Stewart
Bill Wyman
Charlie Watts
Mick Taylor

Ansambli klassikalisse koosseisu kuulusid Brian Jones (rütmikitarr, suupill), Jagger (vokaal), Richards, Bill Wyman (bassikitarr), Charlie Watts (trummid ka klahvpillid) ja Ian Stewart (klaver). 1963. aastal lahkus Stewart ansambli ametlikust koosseisust, kuid ta osales ansambliga kontserditurneedel kuni 1985. aastani. Jones lahkus ansamblist veidi vähem kui kuu enne oma surma 1969. aastal, olles asendatud juba varem Mick Tayloriga, kes kuulus ansamblisse kuni 1974. aastani. Pärast Taylori lahkumist võttis tema koha 1975. aastal üle Wood, kes on alates sellest olnud koos Richardsiga ansambli põhikitarrist. Pärast Wymani lahkumist ansamblist 1993. aastal osales kontsertidel bassikitarristina Darryl Jones. Kontserditurneedel on ansambli koosseisu kuulunud veel teiste seas Nicky Hopkins (1967–1982), Ian McLagan (1978–1981), Billy Preston (1970. aastate keskpaigas) ja Chuck Leavell (alates 1982. aastast). 2021. aastal suri 80-aastaselt ansambli trummar Watts.

Ansambel andis oma esimese avaliku kontserdi 12. juulil 1962 Londonis Marquee Clubis, kui esineti nime The Rollin' Stones all.[1]

Ansambli juhiks oli alguses Brian Jones, kes erinevalt heast pillimänguoskusest ei olnud kuigivõrd andekas laulukirjutaja, ja pärast seda, kui Jagger ja Richards hakkasid koos laule looma, vähenes tema tähtsus ansamblis. Jonesi oskused avalduvad eeskätt albumil "Aftermath" (1966), mis oli ansambli esimene ainult originaalmaterjalist koosnenud album, kus ta mängis marimbafoni, simblit, sitarit ja klahvpille, samuti tavapärast kitarri ja suupilli. Pärast seda hakkas tema loomingulisus ja mõju vähenema, mistõttu muutus ta depressiivseks ja narkootikumidest sõltuvaks ning sellest tulenevalt vallandati ta paar nädalat enne oma surma ansamblist.[2]

The Rolling Stones kuulus juhtivate Briti invasiooni ansamblite hulka, mis 1960. aastate keskpaigas muutusid USA-s populaarseteks. The Rolling Stones identifitseeris ennast 1960. aastate noorusliku ja mässumeelse vastandkultuuriga. Ansambel sai mõjutusi bluusmuusikast ja varasest rock'n'roll'ist. Ansambli esimene esikohasingel USA-s oli "(I Can't Get No) Satisfaction", mis jõudis USA-s esikohale 10. juulil 1965. Hiljem valis ajakiri Rolling Stone selle kõigi aegade parimate laulude seas teisele kohale. Järgnesid rahvusvahelised esikohahitid "Get Off of My Cloud" (1965) ja "Paint It Black" (1966). 1960. aastate keskel alustas ansambel lühikest aega kestnud muusikalist eksperimenteerimist, mis tipnes psühhedeelse albumiga "Their Satanic Majesties Request" (1967). Seejärel naasis ansambel oma bluusmuusika juurte juurde albumiga "Beggars Banquet" (1968), millele järgnesid albumid "Let It Bleed" (1969), "Sticky Fingers" (1971) ja "Exile on Main St." (1972), mida peetakse üldiselt ansambli parimateks albumiteks ja mis pärinevalt ansambli nn kuldsest perioodist. Umbes sel ajal hakati neid lavale kutsudes nimetama "maailma parimaks rock'n'roll'i ansambliks" ("World's Greatest Rock and Roll Band").

Pilt, kus on näha ansambli kuulus keelega logo, mille kujundas John Pasche (hiljem muutis seda Craig Braun). Logo võeti kasutusele 1971. aastal[3]

Ansambel avaldas läbi terve 1970. aastate kommertslikult edukaid salvestisi ning ansambli albumeid müüdi palju, milleks olid muuhulgas albumid "Some Girls" (1978) ja "Tattoo You" (1981), mis olid ansambli kõige populaarsemad albumid üle maailma. Aastatel 1983–1987 Jaggeri ja Richardsi vahel toimunud pingeid viisid peaaegu ansambli laialiminekuni. 1987. aastal õnnestus neil oma vastastikune suhe taastada. Nad eraldusid ajutiselt ansamblist, et töötada sooloprojektide kallal, kuid tegid mõni aeg hiljem tagasituleku albumiga "Steel Wheels" (1989). Alates 1990. aastatest on ansambli albumid ilmunud harvem ja need pole saanud enam nii head vastukaja kui varem. Sellest hoolimata on ansambel köitnud publikuhuvi 1990. ja 2000. aastatel suurte kontserditurneedega. 2007. aastal kuulusid ansambli kontserditurneed "Voodoo Lounge Tour" (1994–1995), "Bridges to Babylon Tour" (1997–98), "Licks Tour" (2002–03) ja "A Bigger Bang Tour" (2005–07) viie suurima piletituluga kontserditurneede hulka läbi aegade. 8. augustil 1998 andis ansambel turnee "Bridges to Babylon Tour" käigus kontserdi ka Tallinna lauluväljakul. Tallinnas antud kontsert oli piletimüügiedult turnee üks tagasihoidlikumaid, kui 40 000 piletist osteti ainult veidi üle 28 000. 25. märtsil 2016 andis The Rolling Stones 500 000 pealtvaataja ees esimese välismaise rokkansamblina kontserdi Kuubal.

1989. aastal võeti The Rolling Stones Rock'n'rolli Kuulsuste Halli ja 2004. aastal Suurbritannia Muusika Kuulsuste Halli liikmeks. Ajakiri Rolling Stone on neid nimetanud kõigi aegade saja parima artisti seas neljandale kohale. Ansambel on andnud Suurbritannias kokku välja 23 ja USA-s 25 stuudioalbumit, lisaks on välja antud arvukalt kontsert- ja kogumikalbumeid. 1969. aasta album "Let It Bleed" oli nende esimene viiest järjestikusest esikohale tõusnud stuudio- ja kontsertalbumist Suurbritannias. 1971. aastal album "Sticky Fingers" oli esimene kaheksast järjestikusest esikohale tõusnud albumist USA-s. Ansambli plaate on maailmas müüdud üle 250 miljoni.

2020. aasta septembris anti ansambli 1973. aasta album "Goats Head Soup" uuesti välja. Samal kuul jõudis see Suurbritannia plaadimüügiedetabelis esikohale, millega sai Rolling Stones esimeseks ansambliks, mille album on jõudnud Suurbritannia edetabeli tippu kuuel kümnendil.[4]

DiskograafiaRedigeeri

The Rolling Stonesi 1967. aastani välja antud esimeste albumite Ameerika Ühendriikides müüdud versioonid erinesid sageli Suurbritannia omadest. Mõnikord erines sama pealkirjaga albumi lugude valik või kaanepilt. On ka variante, kus eri lugudest pandi Ameerika Ühendriikide plaadifirmade poolt USAs müümiseks kokku täiesti uus album, näiteks 1965. aasta "December's Children (And Everybody's)".

Stuudioalbumid
Ameerika Ühendriikides 1964–1967
Stuudioalbumid alates 1967. aastast

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri