See artikkel on NSV Liidu riikliku julgeoleku asutusest; Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee kohta vaata artiklit KGB (Valgevene).

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
Lühend NSV Liidu RJK
Asutatud 1978
Tegevuse lõpetanud 1991
Asukoht Lubjanka väljak
Tegevuspiirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu RJK esimees
Emaorganisatsioon NLKP KK Poliitbüroo
KGB peamaja Lubjankal Moskvas
KGB peamaja Lubjankal Moskvas

Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee loodi 1954. aastal NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komiteena ning reorganiseeriti pärast 1978. aasta NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist 5. juulist 1978. aastal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteeks.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee allus kuni 1977. aastani formaalselt NSV Liidu Ministrite Nõukogule, kuid alates 1978. aastast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe kaudu ainult Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroole – NSV Liidu kõrgeimale poliitilise võimu organile.

NSV Liidu RJK juhid

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu RJK organisatsioon

muuda

Juhtkond

  • NSV Liidu RJK esimees
    • NSV Liidu RJK esimehe asetäitjad
  • Kolleegium
  • NSV Liidu RJK parteikomitee
  • NSV Liidu RJK komsomolikomitee
  • NSV Liidu RJK sekretariaat/alates 18.07.1980 NSV Liidu RJK Asjadevalitsus, koos Korrapidamisteenistuse ja vastuvõturuumidega
  • NSV Liidu RJK esimehe juures asuv grupp
  • NSV Liidu RJK Operatiivstaap (moodustati 1990. aastal)
  • NSV Liidu RJK Inspektsioon

Funktsionaalvalitsused

muuda

NSV Liidu RJK Esimene Peavalitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus, Välisluure, välisriikides asuvate legaalsete ja illegaalsete residentuuride kaudu;

NSV Liidu RJK Teine Peavalitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus, teostas siseriiklikku vastuluuret, NSV Liidu kodanike ja ka välismaalaste suhtes; välisluuretegevuse kindlustamiseks vajalikud vastuluureüksused olid Esimese peavalitsuse koosseisus – K Valitsus.

NSV Liidu RJK Kolmas Peavalitsus

muuda
  Pikemalt artiklis Eriosakond ning NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus ja Peavalitsus, sõjaväeline vastuluure, sõjaväe poliitilise meelsuse kontroll kuni 1982. aastani Valitsus ja seejärel Peavalitsus, mis teostas kontrolli läbi NSV Liidu Relvajõudude sõjaväeosade juures asuvate Eriosakondade (Особый отдел) kaudu.

NSV Liidu RJK Neljas Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus, julgeoleku tagamine ja järelevalve transpordi ja sideliinidel.

NSV Liidu RJK Viies Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus, NSV Liidu julgeolekuorganite poliitiline politsei "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, trükiste tsenseerimine, nimetati 1989. aasta 11. augustil Z valitsuseks (Управление по защите советского конституционного строя (Управление "3") КГБ СССР), Filipp Bobkov.

NSV Liidu RJK Kuues Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus, majandusvastuluure ja tööstussaladuste kaitse

NSV Liidu RJK Seitsmes Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus, salajane järelevalve, varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise meetodite ja vahendite abil ning NATO liikmesriikide saatkondade jälgimine ja kaitse

NSV Liidu RJK Kaheksas Peavalitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus, sidesüsteemid ja šifreerimine , (Восьмое Главное Управление КГБ CCCP (связь и шифровальная служба));

NSV Liidu RJK Üheksas Valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas Peavalitsus, (Девятое управление КГБ CCCP), NLKP ja NSV Liidu valitsuse juhtkonna füüsiline (füüsilise) valve ja ihukaitse;
    • 9. valitsuse 1. osakonna 18. jaoskond, personaalsed ihukaitsjad NLKP juhtkonnale[1]
9. Valitsuse ülemad: Nikolai Zahharov (1958–1961), Vladimir Tšekalov (Владимир Яковлевич Чекалов)(1961–1967), kindralleitnant Sergei Antonov (1968–1974), Juri Strožev (1974–1983), Juri Plehhanov (1983–1991).

NSV Liidu RJK Viieteistkümnes valitsus

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viieteistkümnes Peavalitsus (Пятнадцатое Главное управление КГБ CCCP), NSV Liidu kommunistliku partei juhtorganite (NLKP KK ja NLKP KK Sekretariaat) ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu poolt kasutatavate ning riiklikku tähtsust omavate objektide valve. Ülem kindralleitnant Sergei Antonov (1974–), milles vähemalt 5 valitsust.
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus
  Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve ja NSV Liidu piirivalve Eestis

Tugiteenistused

muuda
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline Valitsus (Оперативно-техническое КГБ CCCP (ОТУ)), teostas RJK poolt läbiviidava jälitustoimingute tehnilise kindlustamise – (audio- ja audiovisuaalse salajase jälgimise tehniline kindlustamine), ülem Otar Gotsiridze (Отар Гоциридзе).
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond

Uurimisosakonna ülemad:

  • justiitsteenistuse kindralpolkovnik, Mihhail Maljarov (1955. aasta märts – 1957. aasta veebruar);
  • justiitsteenistuse kindralmajor/kindralleitnant, Nikolai Tšistjakov (7. juuli 1958 – 17. aprill 1964);
  • justiitsteenistuse kindralleitnant, A.F. Volkov (1964. aasta aprill – 1986. aasta detsember);
  • Leonid Barkov, (1986. aasta detsember – 1989. aasta jaanuar);
  • Vladimir Rastorgujev, (1989. aasta jaanuar – 1991. aasta)
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. eriosakond (Шестой отдел КГБ CCCP (перехват и перлюстрация корреспонденции)), kirjavahetuse kontroll ja perlustatsioon
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 10. (arvestus)osakond, kandis aja jooksul ka nimetusi 1. Eriosakond ja A osakond, kus olid arvel: agendid ja informaatorid, tagaotsitavad ja kahtlustatavad ning läbitöödeldavad, endised poliitvangid, kõik välismaal käinud ning seal sugulasi omavad ja kõik NSV Liidus asuvad välismaalased.
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 12. osakond, (Двенадцатый отдел КГБ CCCP (прослушивание)[2], milles vähemalt 6 jaoskonda; otsealluvusega RJK esimehele, ülem Juri Plehhanov.
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaadrite valitsus
  • 5. osakond vastutas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee töötajate füüsilise eriettevalmistus eest, kasutades selleks Spordiklubi Dünamo treeninguvõimalusi[3].
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakond (Управление правительственной связи)[4], moodustati 1971. aastal. Ülem Juri Tolmatšov (Юрий Толмачев) (1973–1986), milles vähemalt 3 jaoskonda;
  • Füüsilise julgeoleku osakond, töötajate enda julgeoleku tagamiseks
  • NSV Liidu RJK Sekretariaat (Секретариат КГБ)
  • Inspektsioonivalitsus (Инспекторское управление )
  • Sõjalismeditsiiniline valitsus (Военно-медицинское управление)
  • Sõjalisehitusvalitsus (Sõjaliste Objektide Ehitusvalitsus) (Военно-строительное управление)
  • Majandusvalitsus (Хозяйственное управление)
  • Finantsplaaniline valitsus (Финансово-плановый отдел )
  • Mobilisatsiooniosakond (Мобилизационный отдел)
  • Juriidilisõiguslik valitsus (Юридически-правовое управление)
  • Operatiivanalüüsi ja informatsiooniteenistus, mis loodi 1989. aastal ja reorganiseeriti Analüüsivalitsuseks 1990. aastal (Служба оперативного анализа и информации, Аналитическое управление)

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee õppeasutused

muuda
NSVL RJK organisatsiooniliste muudatuste kronoloogia
  • 1990. aasta detsembris, moodustati "OK" valitsus (Управление по борьбе с организованной преступностью – Управление "ОП"), võitlus organiseeritud kuritegevusega:
  • 1990. aastal, "SV" valitsus (Управление «СЧ»), RJK Spetsiaalsed väeosad
  • 1990. aastal loodi, Avalike suhete keskus (Центр общественных связей), juhataja Juri Kobaladze.

NSV Liidu RJK piirkondlikud struktuuriüksused

muuda
  Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

NSV Liidu RJK variasutused, katte- või sirmorganisatsioon

muuda

NSV Liidu Riiklik Julgeoleku Komitee ja avalikud suhted

muuda
Riikliku Julgeoleku Komitee kirjanduses
  • Julian Semjonov, "Seitseteist kevadist hetke"
  • Julian Semjonov, «TASS on volitatud teatama...», Eesti Raamat, 1981;
  • Julian Semjonov, "Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke", Eesti Raamat, 1984;
  • Aleksandr Avdejenko, "Tisza kaldal", Eesti Raamat, 1987;
  • John le Carre, "Vene maja", Eesti Raamat, 1993;
  • Rafael Mihhailov, "Kutsumata külaline", Eesti Raamat, 1986;
  • I. Papulovski, V. NIkišin, "Kompromiss on välistatud", Eesti Raamat, 1984;
Riikliku Julgeoleku Komitee filmograafia
Eelnev
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev
'
Eelnev
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
1978–1991
Järgnev
'

Ülejooksikud nõukogude riikliku julgeoleku süsteemist

muuda

Kasutatav allikas: 2018, Vladislav Krasnov, Soviet Defectors: The KGB Wanted List[10]

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimine

muuda

1991. aastal pärast RJK viimase juhi Vladimir Krjutškovi juhtimisel toime pandud Augustiputši läbikukkumist reorganiseeris viimane NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov 22. oktoobril 1991 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, lahutades RJK luure, vastuluure, piirivalve ja valitsussidega tegelevad struktuuriosad iseseisvateks teenistusteks.

Üleminekuperiood

muuda

6. mail 1991 moodustati NSV Liidu RJK esimehe V. Krjutškovi ja Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini vahelise kokkuleppe alusel Vene NFSV Riikliku Julgeoleku Komitee;

26. novembril 1991 Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini seadlusega reorganiseeriti Vene NFSV RJK – Vene NFSV Föderaalseks Julgeolekuagentuuriks (Агентство федеральной безопасности РСФСР (АФБ РСФСР));

19. detsembril 1991 välja antud Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsin korraldusega reorganiseeriti senised Vene NFSV Föderaalne Julgeolekuagentuur ja Vene NFSV Siseministeerium Vene NFSV Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел РСФСР, lühend МБВД РСФСР) ning pärast 25. detsembril 1991 Vene NFSV reorganiseerimist Venemaa Föderatsiooniks, 26. detsembril 1991 Venemaa Föderatsiooni Julgeoleku- ja Siseministeeriumiks (Министерство безопасности и внутренних дел Российской Федерации).

Koos Venemaa julgeolekuteenistuste loomisega liideti nendega ka NSV Liidu RJK koosseisus olnud allasutused:

24. jaanuaril 1992 Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega moodustati Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuagentuuri baasil Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium (Министерства безопасности Российской Федерации (МБР)).

21. detsembril 1993 moodustati Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Vastuluureteenistus ning 3. aprillil 1995 Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. отставной подполковник КГБ Владимир Попов пишет историку
  2. "НОС", или "алло, это КГБ?",nvo.ng.ru, 2010-07-30
  3. Каратэ для КГБ «Совершенно секретно» 12/2008
  4. "Краткая хроника истории органов и войск правительственной связи". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 4. novembril 2010.
  5. "В ТЕНИ СПЕЦСЛУЖБЫ.«Огонек»". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2013. Vaadatud 8. jaanuaril 2010.
  6. АННА АЛЕКСАНДРОВА, Движение безопасности, "Карьера" N 7, Июль 2001
  7. Школа №302 – Высшие курсы КГБ*
  8. История органов госбезопасности
  9. КТО ВЫ, МАЙОР ВИХРЬ?
  10. 1. apr 2018, Vladislav Krasnov, Hoover Press, Soviet Defectors: The KGB Wanted List
  11. Досье. Предатели, перебежчики и изменники
  12. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. mai 2015. Vaadatud 7. jaanuaril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda