Ava peamenüü

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee oli 19541978. aastani Eestis tegutsenud NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlik struktuuriüksus.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
KGB Symbol.png
NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem
Asutatud 1954
Tegevuse lõpetanud 1991
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1
Tegevuspiirkond Eesti NSV
Juhtkond ENSV MN ja RJK esimees
Emaorganisatsioon NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

Riikliku Julgeoleku Komitee eellane Eesti NSV-s oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium ning järglane Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee moodustati EKP KK büroo otsusega 17. märtsil 1954 peale NSV Liidu MN ja RJK asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1954. aasta 13. märtsi seadlust, mille alusel NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee.

Sisukord

Juhid ja organisatsioonRedigeeri

OrganisatsioonRedigeeri

  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond;
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond – tegeles nii tegelike kui ka kahtlustatavate välisluure agentide jälgimisega nii kodu- kui ka välismaal.
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakond, mis tegeles – otseselt relvastatud vastupanuliikumise mahasurumisega, noorsoo nõukogudevastaste organisatsioonide, kiriku ja opositsiooniliselt meelestatud intelligentsi jälitamisega.
    • ülem Vassili Beljajev (märts 1954 – 18.02.1956); Vassili Beljajev (4.12.1958 – 31.03.1960), kuni osakonna likvideerimiseni;
      1. jaoskond (välismaa luureagentide väljaselgitamine)
      2. jaoskond (Saksa Riigi luureteenistuste kaastööliste ja politseinike väljaselgitamine ning välismaal tegutsevate nõukogudevastaste elementide väljaselgitamine)
      3. jaoskond (saksa võimudega koostööd teinud isikute, riiklike kurjategijate ja asumiselt põgenenenute ja väljaselgitamine).

Osakond likvideeriti ajutiselt 1960. aastal ning isikkoosseis liideti 2. (vastuluure)osakonnaga.

  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee uurimisosakonna ülem
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond;
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond (varjatud jälgimine);
    • 7. osakonna ülem Oskar Borel (20.08.1959 – aprill 1960); Avtonomov;
    • 7. osakonna ülema asetäitja Ivan Boreiša (aprill 1954 – august 1954),
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Eriosakond;
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 6. Eriosakond (postiside kontroll);
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehnika osakond
  Pikemalt artiklis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused

Erinevatel ajajärkudel:

  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee merebasseini osakond (отдел морского бассейна) (1954–1956);
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee raudteeosakond (отдел железной дороги) (1954–1956);
  • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Eesti raudtee ja Eesti merebasseini osakond (отдел эстонской железной дороги и эстонского морского бассейна КГБ ЭССР) (1956–1959);
    • Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Transpordiosakond (транспортный отдел КГБ ЭССР) (1959–;

TegevusRedigeeri

Julgeolekuorganite järjepidevusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Mart Männik, "Inglise luurajana Eestis", Eesti Ekspress 2001

ViitedRedigeeri