Ava peamenüü

Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing

Mitte segi ajada ühendusega Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing

Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (lühend VEKSA Ühing) oli Eesti NSV-s moodustatud väliseestlaste ideoloogilise mõjutamise organisatsioon, mida kasutas variorganisatsioonina oma luuretöös Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee informatsiooni kogumisel välismaal.

Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing
Society for the Development of Cultural Ties with Estonians Abroad (inglise keeles)
Presidential Palace in Tallinn, Estonia.jpg
Lühend VEKSA
Asutatud 1960
Tegevuse lõpetanud 1990
Peakorter ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoone ja Olevimägi 12, Tallinn
Asukoht A. Weizenbergi tänav 39, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti NSV ja väliseestlased
Juhtkond VEKSA Komitee juhatus
Emaorganisatsioon EKP Keskkomitee Propaganda- ja Agitatsiooniosakond

VEKSA moodustati 15. aprillil 1960. aastal Tallinnas. VEKSA eesmärk oli lõhestada eesti pagulust, sealt agente värvata ning sidekanaleid välismaaga oma kontrolli all hoida. Ideoloogilise võitluse liinis allus VEKSA EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonnale.

VEKSA kontor asus Tallinnas Olevimäel. VEKSA asutajate juhtgruppi kuulusid Nigol Andresen, Leida Loone, helilooja ja dirigent Gustav Ernesaks ja ajakirjanikud Elmar Mustmets ning Raik Aarma[1].

Moskva keskasutuselt saabunud eeskirjade alusel 2. ja 15. aprillil 1960 toimunud koosolekul fikseerisid oma kokkuvõtlikus protokollis ka uue organisatsiooni juhtkonna. VEKSA esimeheks sai Endel Jaanimägi. Esimehe asetäitjaid oli kaks. Üks neist oli alati KGB ohvitser.[2]

Juhid ja organisatsioonRedigeeri

VEKSA tegevuses osalesid: Raoul Viies (1961–1971);
  • VEKSA spordisektsiooni esimees Lembit Koik;
  • VEKSA kultuuri- ja teadusalaste küsimuste komisjoni sekretär Rein Kordes

VEKSA tegevusRedigeeri

VEKSA kaasabil käisid näiteks Rootsis akadeemik Paul Ariste, kirjanikud Enn Vetemaa, Lennart Meri, Jaan Kross, Ellen Niit, kunstiteadlased Jaak Kangilaski, Mai Levin, Villem Raam, kunstnik Ilmar Torn, heliloojad Jaan Rääts ja Veljo Tormis[6]. Pagulaseestlaste ees Kanadas ja Ameerikas esinesid kujur Jaak Soans, kunstnikud Vive Tolli ja Peeter Ulas, kirjanikud Lennart Meri ja Enn Vetemaa, ajakirjanik Ene Hion ja kirjandusteadlane Elem Treier. VEKSA vahendusel käisid Anu Kaal, Heli Lääts, Urve Tauts ja Voldemar Kuslap Kanadas ja USA-s, sõites pika ringreisi läbi mõlema riigi, Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik Pariisis jne. Samas aga oli VEKSA tol ajal, külma sõja ahistavates tingimustes, ainuke koridor, mille kaudu oli võimalik ka meie kultuuritegelastel pääseda läänemaailma.[viide?]

VEKSA kutsel ja finantseerimisel mitu korda koos perekonnaga Nõukogude Eestis käinud ja koguni suvitanud väliseestlasel Hellar Grabbi kirjeldas VEKSA tedevust avameelselt:

„"...KGB püüdis meelitada VEKSA kaudu paremale suhtlemisele või isegi koostööle.. . rahvuslikke aktiviste. Ega minugi küllakutsumisel saadud sellest põhimõttest erineda. Kuid just sellepärast oli VEKSA kaudu kindel ja huvitav Eestis käia. Asi oli asjaosalistel selge, nemad püüdsid mind ja mina VEKSA-t ära kasutada. Igasugune teine tõlgendus on jama."“

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandustRedigeeri

VälislingidRedigeeri