Jaak Pihlau
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Jaak Pihlau (20. detsember 1937 Tallinn – 31. detsember 2014) oli eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu
muudaJaak Pihlau oli õpetajate poeg.[1]
Ta lõpetas 1956. aastal Haapsalu 1. Keskkooli, 1961. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal, tehnikakandidaat (1970, Moskva Elektronjuhtimismasinate Instituut), väitekiri "Тонкие магнитные пленки как элементы ассоциативного запоминающего устройства".[1]
Ta oli aastatel 1962–1969 Küberneetika Instituudi arvutuskeskuse nooremteadur, 1969–1983 vanemteadur, 1983–1987 Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroo arvutustehnika sektori juhataja, 1987–1989 TPI ülijuhtivuse labori peateadur, 1989–1991 AS-i Mainor-Novexi arvutustehnika sektori juhataja, 1991–1997 AS-i Ardeko teadusdirektor, 1998. aastast füüsilisest isikust ettevõtja.[1]
Teadustöö
muudaUurimisvaldkonnad: elektronarvutite assotsiatiivsed mäluseadmed, digitaalelektroonika, infotehnoloogia, arvutivõrgud, internet. Avaldanud mitu erialast käsiraamatut. Uurinud ka Eesti ajalugu Nõukogude okupatsiooni perioodil. Umbes 40 teaduspublikatsiooni, sh 12 raamatut; 7 autoritunnistust.[1]
Teoseid
muuda- Digitaalse mikroelektroonika käsiraamat. I. Transistor-transistorloogika elemendid. Tallinn, 1981
- Digitaalelektroonika käsiraamat. Integraalsed loogikaelemendid. Tallinn, 1985
- Digitaalelektroonika käsiraamat. Mäluseadmed ja mikroprotsessorkomplektid. Tallinn, 1995
- Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele. 1. Tallinn, 1997
- Sama. 2. Tallinn, 1998
- Väitlus: Rahvuskomitee ja Tiefi valitsus. KGB arhiividokumendid Eesti Vabariigi taastamiskatsest 1944. a. // Akad (1999) 7
- Internet 2000. Tallinn, 2000
- Interneti teatmik. Tallinn, 2001
- Eesti sõjaväe häving aastal 1941. Tartu, 2003
- Escapes from occupied Estonia. // The Soviet occupation regime in the Baltic states 1944–1959. Riga, 2003.