Haapsalu Gümnaasium

Haapsalu Gümnaasium oli eesti õppekeelega kool Läänemaal Haapsalus aadressil Kuuse tänav 1.

Koolis õppis umbes 700 õpilast. Kooli viimane direktor oli Anne Mahoni, aastatel 2007–2011 oli kooli direktor Andres Ammas.

Kool lõpetas tegevuse 2013. aastal, kui Haapsalu Gümnaasium reorganiseeriti põhikooliks ning Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi gümnasistide baasil moodustati Läänemaa Ühisgümnaasium.

Ajalugu

Kooli kokkuleppeliseks sünnipäevaks peetakse 19. detsembrit 1918, mil loodud Haapsalu Poeglaste Gümnaasiumi ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi juhatajaks sai Anton Üksti. Hiljem on eestikeelne gümnaasium kandnud eri nimesid, ent sisuliselt on tegemist ikka ühe ja sama kooliga. 1. septembril 1919 ühendati kaks kooli Haapsalu Segagümnaasiumiks,1920. aastal Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 15. augustil 1923 nimetati kool Läänemaa Ühisgümnaasiumiks (mitte segi ajada tänapäeval tegutseva Läänemaa Ühisgümnaasiumiga).

Ruumipuuduse lahendamiseks oli vaja ehitada uus, kaasaegne koolimaja. Maakonnavalitsus sai Riigikogu otsusega koolimaja ehitamiseks laenu ja ehitus, mis läks maksma 16 miljonit marka, võis alata. Maja valmis Artur Perna (1881–1940) projekti järgi ja see avati pidulikult 26. novembril 1927. Alates 1. aprillist 1928 arvati Läänemaa Ühisgümnaasium riigikoolide võrku. Aastatel 1931–1940 töötas kooli ruumides Rootsi Eragümnaasium (ka Haapsalu Rootsi Gümnaasium), sellegi direktoriks oli rootsi keelt vallanud Anton Üksti.

1934. aastal asutati kooli juurde 5-klassiline Läänemaa Keskkool. Koolireformi käigus alustas 1. augustil 1937 tööd uue õppekava alusel tegutsenud Haapsalu Gümnaasium, keskkool reorganiseeriti Haapsalu Progümnaasiumiks. Läänemaa Ühisgümnaasium lõpetas tegevuse 1938. aastal.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aasta augustis reorganiseeriti Haapsalu Gümnaasium ja Haapsalu Progümnaasium Haapsalu Keskkooliks, loodud kooliga liideti ka Haapsalu Linna Algkool. Anton Üksti tagandati ametist ja küüditati järgmisel aastal Siberisse. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 kandis kool Haapsalu Gümnaasiumi nime. Õppetöö toimus Ehte tänava majas, sest Wiedemanni tänava majjas paigutati sõjaväehaigla. 1944. aastal nimetati kool jälle Haapsalu Keskkooliks ja 1945. aastal Haapsalu 1. Keskkooliks. Haapsalu 1. Keskkool pidi tegutsema mitmes vahetuses, sest õpilasi oli palju ja koolimaju Ehte ja Wiedemanni tänaval tuli eri aegadel jagada vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkooliga, Haapsalu Õpetajate Seminariga, Haapsalu Töölisnoorte Keskkooliga.

1961. aastal alustati uue koolihoone ehitamist tollasele Männi tänavale (tänapäeval Kuuse 1). Koolimaja valmis 23. veebruaril 1964 ja sinna kolis Haapsalu 1. Keskkool. Osa Haapsalu 1. Keskkooli noorematest klassidest jätkasid 1964. aastal Ehte tänava koolimajas õpinguid loodud Haapsalu 8-klassilises Koolis, millest hiljem kasvas välja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium.

1995. aastal nimetati Haapsalu 1. Keskkool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks.

2013. aastal lõpetas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium tegevuse ja Haapsalu Gümnaasium reorganiseeriti Haapsalu Põhikooliks. Renoveeritud Wiedemanni tänava majas alustas tööd uus riigigümnaasium Läänemaa Ühisgümnaasium.

Direktorid

• Anton Üksti 1918–1940
• Alma-Josephine Vellmann (ab Margevitš) 1919
• Agu Viitar 1940–1941
• Leonid Jüris 1941–1944
• Alfred Sibul 1944–1945
• Eduard Kansa 1945–1946
• Pauline Pruel 1946–1950
• Aleksei Rauk 1950
• Alma Pruks 1950–1954
• Etkar Anepaio 1954–1963
• Villem Treiman 1963–1976
• Olaf Keinaste 1976–1982
• Vladimir Padama 1982–1990
• Tiit Aedmäe 1990–2007
• Andres Ammas 2007–2011
• Anne Mahoni 2011–2013

Tuntud vilistlasi

• Vaiko Vooremaa, eesti jääpurjetaja

Välislingid

• Koduleht
• Kaie Ilves, "Haapsalu gümnaasium tähistab kooli 90. aastapäeva", Lääne Elu 11. detsember 2008