Andres Ammas
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2015) |
Andres Ammas (25. veebruar 1962 Tallinn – 4. aprill 2018[1]) oli eesti poliitik, ajakirjanik, õpetaja ja koolijuht.
| Andres Ammas | |
|---|---|
 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 30. märts 2015 – 4. aprill 2018 | |
| Eesti Kongressi liige | |
|
Ametiaeg 1990–1992 | |
| Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige | |
|
Ametiaeg 1990–1992 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
25. veebruar 1962 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg | 4. aprill 2018 (56-aastaselt) |
| Erakond |
Rahvuslik Koonderakond Isamaa / Erakond Isamaaliit / Isamaa ja Res Publica Liit (1992–2012) Eesti Vabaerakond (2014–2018) |
| Alma mater |
Tallinna Riiklik Konservatoorium (1984) Tartu Ülikool (1993) |
| Elukutse | Pedagoog |
| Tunnustus |
Riigivapi V klassi teenetemärk (2002) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Haapsalu vapimärk (2014) |
Ta lõpetas 1979. aastal Haapsalu 1. Keskkooli. Aastal 1984 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ja aastal 1993 Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[2]
Ta töötas aastatel 1982–1986 ja 1988–1990 Haapsalu 1. Keskkoolis õpetajana; aastatel 1986–1987 töötas ta samas koolis õppealajuhatajana. Aastatel 1987–1988 töötas ta Haapsalu RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana.
Aastatel 1992–1995 ja 1996–1999 töötas ta ajalehe Lääne Elu peatoimetajana. Aastatel 1995–1996 töötas ta Haapsalu Linnavalitsuses haridusnõunikuna.
Aastatel 1999–2001 oli ta erakonna Isamaaliit peasekretär; aastatel 2001–2002 oli ta Eesti Vabariigi Peaministri nõunik ja büroo juhataja. Aastatel 2003–2007 oli ta Haapsalu Gümnaasiumis õpetaja ja aastatel 2007–2011 samas koolis direktor.
Aastatel 2011–2015 oli ta Vikerraadios saatejuht; lisaks tegutses ta aastatel 2012–2013 muusikaõpetajana Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis ja aastatel 2014–2015 õpetajana Noarootsi Gümnaasiumis. Osales korduvalt Haapsalu linna võistkonnas üle-eestilistes mälumängudes, sh ka Maakilvas. Pälvis võistkondlikult auhinnalisi kohti, viimati osales Maakilva superfinaalis 10. märtsil 2018.
Aastatel 1990–1992 kuulus ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta 5. valimisringkonnas, ta sai 1859 häält ning ringkonnamandaadiga Riigikogu liikmeks.
Ta oli 12. novembrist 1992 kuni 19. veebruarini 2012 Rahvusliku Koonderakonna Isamaa/Isamaaliidu/Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 15. oktoobrist 2014 oli ta Eesti Vabaerakonna liige. Maetud Tallinna Metsakalmistule.
Andres Ammas oli abielus ajakirjanik Anneli Ammasega.
Tunnustus
muudaViited
muuda- ↑ "Suri poliitik ja hinnatud pedagoog Andres Ammas". Delfi, 4. aprill 2018
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2014. Vaadatud 7. oktoobril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).