Ene Hion
Ene Hion (18. jaanuar 1931 Tartu – 3. august 2021) oli eesti ajakirjanik.
Ta lõpetas 1955. aastal ajakirjanduse erialal Moskva Riikliku Ülikooli ja töötas aastatel 1955–1988 ajakirjanikuna Eesti Raadios.
Hion koostas raadios ühiskondlik-poliitilisi saatesarju "Ja aastad lähevad...", "Kolm meest stuudios" ja "Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu saatetund".
Ta avaldas mitmesuguste pseudonüümide all ajakirjanduses artikleid ning kirjutas dokumentaalfilmistsenaariume ja kuuldemänge ("Meeste mängud", 1983). Ta oli ka Naiste Kodanikukoolituse Keskuse asutajaid (1998) ja selle juhatuse esinaine.[1]
Fond muuda
Ene Hioni Fond on soomerootslaste naisorganisatsiooni Svenska Kvinnoförbundet 2006 asutatud fond, mille eesmärk on muu hulgas edendada ühiskonnas tasakaalustatust ja võrdõiguslikkust.[2]
Fond annab välja Ene Hioni Fondi stipendiumit. Stipendiumi suurus on 500 eurot.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema isa Viktor Hion oli arst ja Eesti NSV riigitegelane, vend Jaak Hion oli matemaatik. Tema vanaonu oli Leisi Püha Olga koguduse preester Johannes Hion.
Ene Hioni ja Klaus Mikko poeg on Madis Mikko.[3]
Viited muuda
- ↑ Suri teenekas raadioajakirjanik Ene Hion, ERR, 3. august 2021
- ↑ http://www.kodanikukoolitus.eu/eh-fond (vaadatud 12.02.2019)
- ↑ Leedi Hion: 10 minuti pärast 1000aastane, Virumaa Teataja, 17. august 2007