Anu Kaal
Anu Kaal (neiupõlvenimi Anu Kindlam, sündinud 4. novembril 1940 Tallinnas) on eesti laulja (koloratuursopran).
EluluguRedigeeri
Lauluõpinguid alustas Tallinna Muusikakoolis 1959. aastal ning jätkas 1963–1968 Tallinna Riiklikus konservatooriumis. Aastatel 1963–1967 oli ühtlasi kooriartist Estonias. Tema esimene roll ooperis oli Mozarti "Võluflöödis" 1964. aastal. Aastal 1968 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi Viktor Gurjevi klassis. Hiljem, 1971–1972 oli täiendõppel Itaalia La Scala laulukoolis Renata Carosio juures.
Anu Kaal on korporatsiooni Indla auvilistlane.
Aastatel 1967–1996 oli ta Estonia ooperi- ja operetisolist.
Ta on üles astunud nii oratooriumi- kui ka kammerlauljana, esinenud korduvalt välisriikides nii ooperigastrollidel kui ka soolokontsertidega.
Aastast 1984 töötab ta Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna.
Ooperirollid EstoniasRedigeeri
- Esimene poiss W. A. Mozarti "Võluflöödis" 1964
- Öökuninganna W. A. Mozarti "Võluflöödis" 1966
- Maasikamüüja G. Gershwini ooperis "Porgy ja Bess" 1968
- Elle A. Garšneki ooperis "Vägev võlur" 1968
- Gilda G. Verdi ooperis "Rigoletto" 1968
- Vaike Evald Aava ooperis "Vikerlased" 1969
- Pipi Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalis "Pipi Pikksukk" 1969
- Lucia G. Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor" 1970
- Sophie R. Straussi "Roosikavaleris" 1970
- Tebaldo ja Ingel G. Verdi operis "Don Carlos" 1971
- Konstanze W. A. Mozarti "Haaremiröövis" 1973
- Adele J. Straussi "Nahkhiires" 1973
- Lucy G. C. Menotti "Telefonis" 1973
- Violetta G. Verdi ooperis "Traviata" 1974
- Zerlina W. A. Mozarti ooperis "Don Giovanni" 1975
- Roxane E. Tambergi ooperis "Cyrano de Bergerac" 1976
- Musette G. Puccini ooperis "Boheem" 1977
- Maria G. Donizetti ooperis "Rügemendi tütar" 1979
- Ännchen C. M. v. Weberi ooperis "Nõidkütt" 1980
- Serpina G. B. Pergolesi ooperis "Teenija-käskijanna" 1981
- M-lle Silberklang W. A. Mozarti "Teatridirektoris" 1981
- Luisa G. Verdi ooperis "Luisa Miller" 1981
- Mařenka B. Smetana "Müüdud mõrsjas" 1983
- Violetta Cavallini Imre Kálmáni "Montmartre'i kannikeses" 1983
- Lucia G. Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor" uuslavastuses 1985
- Morgana G. F. Händeli ooperis "Alcina" 1985
- Oscar G. Verdi operis "Maskiball" 1985
PlaadidRedigeeri
- 1982 Laule ja romansse, klaveril Frieda Bernstein
- 1984 Mozarti, Bellini, Donizetti aariad. Koos ERSO-ga, dirigendid Peeter Lilje ja Paul Mägi
- 1985 Kaks aariat (Mozart, Donizetti) ja duett (Mozart) koos Voldemar Kuslapiga albumil "RAT Estonia ooperisolistid"
TunnustusRedigeeri
- 1967 – II koht Eesti lauljate võistlustel
- 1968 – I preemia Leedu, Valgevene ja Eesti noorte lauljate konkursil Tallinnas
- 1968 – laureaaditiitel üleliidulisel Mihhail Glinka nimelisel vokalistide võistlusel Kiievis
- 1969 – medal "Eeskujuliku töö eest"
- 1974 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1975 – Teatriühingu preemia Violetta osa täitmise eest
- 1977 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 1978 – ELKNÜ preemia Roxane ja Musette osade ning kontserdiprogrammide eest
- 1979 – Georg Otsa nimeline auhind
- 1980 – Rahvaste Sõpruse orden
- 1980 – Teatriühingu preemia Maria osa eest "Rügemendi tütres"
- 1981 – NSV Liidu rahvakunstnik
- 1983 – diplom üleliiduliselt telefilmide festivalilt Alma-Atas
- 1983 – Nõukogude Sõprusühingute Liidu aumärk
- 1985 – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
- 2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1]
IsiklikkuRedigeeri
Oma alpinistist abikaasa Hillar Kaalu õhutusel harrastas mägironimist (üritas 1958. aastal Elbruse tippu ronida).[2] Abikaasa suri 1983. aastal. Tema elukaaslane on näitleja Väino Aren.
ViitedRedigeeri
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3412
- ↑ Anu Kaalu mäed. reisiajakiri.gomaailm.ee
KirjandusRedigeeri
- A. Alas. Anu Kaal. Noorus, 1979, nr. 2
- S. Endre. Mäkketõusul. Nõukogude Naine, 1980, nr. 3
- Anu Kaal. Dialoog. Teater. Muusika. Kino, 1982, nr. 9
- P. Kuusk. Anu Kaal. Perioodika, Tallinn 1987
- M. Taggo . Anu Kaal. Seitsmes vaatus. Tallinn 1996