Anu Kaal

eesti laulja

Anu Kaal (neiupõlvenimi Anu Kindlam, sündinud 4. novembril 1940 Tallinnas) on eesti ooperilaulja (teatmeteoste andmeil koloratuursopran, ta enda väitel koloratuurse kallakuga lüüriline sopran[1][2]).

Anu Kaal 2013. aastal

Elulugu muuda

Lauluõpinguid alustas Tallinna Muusikakoolis 1959. aastal ning jätkas 1963–1968 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastatel 1963–1967 oli ühtlasi kooriartist Estonias. Tema esimene roll ooperis oli Mozarti "Võluflöödis" 1964. aastal.

Aastal 1968 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi Viktor Gurjevi klassis. Hiljem, 19711972 oli täiendõppel Itaalia La Scala laulukoolis Renata Carosio juures.

Anu Kaal on korporatsiooni Indla auvilistlane.

Aastatel 19671996 oli ta Estonia ooperi- ja operetisolist.

Ta on üles astunud nii oratooriumi- kui ka kammerlauljana, esinenud korduvalt välisriikides nii ooperigastrollidel kui ka soolokontsertidega.

Aastatel 19842015 töötas ta Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna.

Ta on olnud ka Eesti NSV Ülemnõukogu 9. koosseisu saadik (19751980).

Ooperirollid Estonias muuda

  • Esimene poiss W. A. Mozarti "Võluflöödis" 1964
  • Öökuninganna W. A. Mozarti "Võluflöödis" 1966
  • Maasikamüüja G. Gershwini ooperis "Porgy ja Bess" 1968
  • Elle A. Garšneki ooperis "Vägev võlur" 1968
  • Gilda G. Verdi ooperis "Rigoletto" 1968
  • Vaike Evald Aava ooperis "Vikerlased" 1969
  • Pipi Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalis "Pipi Pikksukk" 1969
  • Lucia G. Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor" 1970
  • Sophie R. Straussi "Roosikavaleris" 1970
  • Tebaldo ja Ingel G. Verdi operis "Don Carlos" 1971
  • Konstanze W. A. Mozarti "Haaremiröövis" 1973
  • Adele J. Straussi "Nahkhiires" 1973
  • Lucy G. C. Menotti "Telefonis" 1973
  • Violetta G. Verdi ooperis "Traviata" 1974
  • Zerlina W. A. Mozarti ooperis "Don Giovanni" 1975
  • Roxane E. Tambergi ooperis "Cyrano de Bergerac" 1976
  • Musette G. Puccini ooperis "Boheem" 1977
  • Maria G. Donizetti ooperis "Rügemendi tütar" 1979
  • Ännchen C. M. v. Weberi ooperis "Nõidkütt" 1980
  • Serpina G. B. Pergolesi ooperis "Teenija-käskijanna" 1981
  • M-lle Silberklang W. A. Mozarti "Teatridirektoris" 1981
  • Luisa G. Verdi ooperis "Luisa Miller" 1981
  • Mařenka B. Smetana "Müüdud mõrsjas" 1983
  • Violetta Cavallini Imre Kálmáni "Montmartre'i kannikeses" 1983
  • Lucia G. Donizetti ooperis "Lucia di Lammermoor" uuslavastuses 1985
  • Morgana G. F. Händeli ooperis "Alcina" 1985
  • Oscar G. Verdi operis "Maskiball" 1985

Plaadid muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Oma alpinistist abikaasa Hillar Kaalu õhutusel harrastas mägironimist (üritas 1958. aastal Elbruse tippu ronida).[4] Abikaasa suri 1983. aastal. Aastatel 1986–2023 oli tema elukaaslane näitleja Väino Aren.

Viited muuda

  1. "Hääle järgi olen ma olnud ikka lüüriline sopran, koloratuurse kallakuga. Koloratuuriks ma ennast ei nimeta ja ma seda ei ole ka kunagi olnud." – "Anu Kaal: Öökuninganna roll oli mulle tundmatusse vette viskamine", ERR/Klassikaraadio "Delta", 04.09.2013 (vaadatud 03.11.2022)
  2. "Ma ise ei peagi end koloratuursopraniks, pigem lüüriliseks." – Jüri Aarma, "Anu Kaal: Mul ei ole üldse kahju, et ma ise enam laval ei laula", Maaleht, 21 oktoober 2010 (vaadatud 03.11.2022)
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3412
  4. Anu Kaalu mäed. reisiajakiri.gomaailm.ee

Kirjandus muuda

  • A. Alas. Anu Kaal. Noorus, 1979, nr. 2
  • S. Endre. Mäkketõusul. Nõukogude Naine, 1980, nr. 3
  • Anu Kaal. Dialoog. Teater. Muusika. Kino, 1982, nr. 9
  • P. Kuusk. Anu Kaal. Perioodika, Tallinn 1987
  • M. Taggo . Anu Kaal. Seitsmes vaatus. Tallinn 1996