Voldemar Kuslap

eesti laulja ja näitleja

Voldemar Kuslap (sündinud 24. septembril 1937 Oudova rajoonis Leningradi oblastis Vene NFSV-s) on eesti laulja (bariton) ja näitleja.

Voldemar Kuslap 2007. aastal
Foto: Jaan Künnap

Lapsepõlv muuda

Voldemar Kuslap sündis Leningradi oblasti Pihkva ringkonna Oudova rajoonis eestlaste külas pere neljanda lapsena. Voldemari isa vangistati, kui Voldemar oli seitsmekuune, isa saatus on teadmata.

1943. aastal pidid Venemaa piirialadel asuvate eesti külade eestlased Eestisse ümber asuma, sest tulevase Pantriliini alad pidid saama sõjategevuse piirkonnaks. Kuslapite pere kolis Rõngu lähedale Valgutasse.[1]

Aastail 19511953 õppis ta Uderna Algkoolis, veel on ta õppinud Tartu muusikakoolis Alma Kurtna lauluklassis. Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi lauluklassis).

Lauljatee algus muuda

Voldemar Kuslapile meeldis juba lapsena laulda, aga kõigepealt õppis ta kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks. Kui ta saavutas rajooni isetegevusvõistlusel esikoha, tehti talle ettepanek minna tööle Tõrva kultuurimajja, kus ükski direktor polnud varem kaua vastu pidanud. Pärast Voldemar Kuslapi saabumist kihas seal aga varsti elu. Tõrvas tutvus Voldemar Kuslap ka oma esimese lauluõpetaja Mari Kulliga.[1]

Helilooja Juhan Simm soovitas Kuslapil minna Tartu muusikakooli laulmist õppima. Tal puudus muusikaline alusharidus ja klaverimänguoskus, samuti oli ta hääl estraadirepertuaariga rikutud. Seetõttu tuli teha palju tööd. Peagi astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, kus õppis algul Jenny Siimoni, seejärel Viktor Gurjevi lauluklassis. Temaga ühel kursusel õppis näiteks koloratuursopran Anu Kaal, hiljem liitus nendega ka bass Mati Palm.[1]

Lauljatöö muuda

Aastatel 19641965 laulis ta Estonia teatri kooris, aastatel 19652012 oli ta samas solist.[2]

1968. aastal lõpetas ta konservatooriumi peaosaga Valgre-Raudmäe muusikalis „Muinaslugu muusikas“.[1]

Voldemar Kuslap on olnud väga hinnatud operetisolist. Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ koos Helgi Salloga kujunes 1982. aastal nii menukaks, et suure publikuhuvi tõttu mängiti etendusi ka Tallinna Linnahallis.[1]

Viimane suurroll rahvusooperis Estonia oli Buonafede osa 2008. aastal esietendunud Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“.

Aastatel 1974–1979 töötas ta Tallinna Muusikakoolis pedagoogina.

Rolle muusikateatris muuda

Filmirolle muuda

Estraadilauljana muuda

Paralleelselt tööga muusikateatris on ta aastakümnete jooksul esinenud estraadilauljana nii kontsertidel kui ka telesaadetes.

Ta on kaasa löönud ülipopulaarses Eesti Televisiooni levimuusikasaates "Horoskoop" (1968–1973).

Eeskätt tema loomingut ja isiksust on käsitlenud ETV persoonisaated

  • "Laulab Voldemar Kuslap" (20.12.1978)
  • "Estraaditähestik: Voldemar Kuslap"(13.06.1982)
  • "Kapellmeister" (koos RAT Estonia kammerorkestriga; 16.11.1984)
  • "Laululembus. Voldemar Kuslap" (23.09.1987)
  • "Täna õhtul: Voldemar Kuslap" (08.11.1987)
  • "Tarmo album: Voldemar Kuslap" (02.11.1995)
  • "Ob-la-di, Ob-la-da: Voldemar Kuslap" (08.01.2000)
  • "Tähelaev: Voldemar Kuslap" (20.09.2009)

Teosed muuda

  • Piret Tali. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas. Tallinn: Tänapäev, 2011. 272 lk.
  • Voldemar Kuslap. Jalutuskäigud Eesti kalmistutel. Tallinn: Fookus Meedia, 2017. 439 lk.
  • Voldemar Kuslap. Muhedaid nalju suurmeestest ja anekdoote. Tallinn: Fookus Meedia, 2022. 159 lk.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Voldemar Kuslap on abielus Kaie Kuslapiga (neiupõlvenimi Hirjel) ning neil on kaks last: poeg Argo Kuslap on õppinud teoloogiat[4] ning tütar Marin Kuslap on inglise keele ja käsitööõpetaja.[5][6]

Voldemar Kuslapit on süüdistatud kehalises väärkohtlemises. Laulja süüd ei tunnistanud, kuid nõustus kokkuleppemenetlusega.[7]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lauljateed - Estonia ooperisoliste. Tallinna Keskraamatukogu näitus
  2. Verni Leivak. "Voldemar Kuslap: ärge lunige kaastunnet". Postimees, 3. august 2013
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3631
  4. Urmas Vahe. "Voldemar Kuslap: kalmistutelt leian ma rahu ja vaikust". Õhtuleht, 15. märts 2011
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2016. Vaadatud 19. novembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. Tuuli Koch. "Imekool – iga 15 õpilase kohta üks aasta õpetaja". Postimees, 28. juuli 2008
  7. Tõnu Lilleorg. "Kuslap nõustus kohtus kokkuleppega". Postimees, 19. mai 2010

Kirjandus muuda