Voldemar Kuslap

eesti laulja ja näitleja

Voldemar Kuslap (sündinud 24. septembril 1937 Oudova rajoonis Leningradi oblastis Vene NFSV-s) on eesti laulja (bariton) ja näitleja.

Voldemar Kuslap 2007. aastal

LapsepõlvRedigeeri

Voldemar Kuslap sündis Leningradi oblasti Pihkva ringkonna Oudova rajoonis eestlaste külas pere neljanda lapsena. Voldemari isa vangistati, kui Voldemar oli seitsmekuune, isa saatus on teadmata.

1943. aastal pidid Venemaa piirialadel asuvate eesti külade eestlased asuma Eestisse ümber, sest tulevase Pantriliini alasid kavandati aktiivse sõjategevuse piirkonnana. Kuslapite pere kolis Rõngu lähedale Valgutasse.[1]

Aastail 19511953 õppis ta Uderna Algkoolis, veel on ta õppinud Tartu muusikakoolis Alma Kurtna lauluklassis. Ta lõpetas 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Viktor Gurjevi lauluklassi.

Lauljatee algusRedigeeri

Voldemar Kuslapile meeldis juba lapsena laulda, aga kõigepealt õppis ta kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks. Kui ta saavutas rajooni isetegevusvõistlusel esikoha, tehti talle ettepanek minna tööle Tõrva kultuurimajja, kus ükski direktor polnud varem kaua vastu pidanud. Pärast Voldemar Kuslapi saabumist kihas seal aga varsti elu. Tõrvas kohtus Voldemar Kuslap ka oma esimese lauluõpetaja Mari Kulliga.[1]

Helilooja Juhan Simm soovitas Kuslapil minna Tartu muusikakooli laulmist õppima. Tal puudus muusikaline alusharidus ja klaverimänguoskus, samuti oli ta hääl estraadirepertuaariga rikutud. Seetõttu tuli teha palju tööd. Peagi astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, kus õppis algul Jenny Siimoni, seejärel Viktor Gurjevi lauluklassis. Temaga ühel kursusel õppis näiteks koloratuursopran Anu Kaal, hiljem liitus nendega ka bass Mati Palm.[1]

LauljatööRedigeeri

Aastatel 19641965 laulis ta Estonia teatri kooris, aastatel 19652012 oli ta samas solist.[2]

1968. aastal lõpetas ta konservatooriumi peaosaga Valgre-Raudmäe muusikalis „Muinaslugu muusikas“.[1]

Voldemar Kuslap on olnud väga hinnatud operetisolist. Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ koos Helgi Salloga kujunes 1982. aastal nii menukaks, et suure publikuhuvi tõttu mängiti etendusi ka Tallinna Linnahallis.[1]

Viimane suurroll rahvusooperis Estonia oli Buonafede osa 2008. aastal esietendunud Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“.

Aastatel 1974–1979 töötas ta Tallinna Muusikakoolis pedagoogina.

Rolle muusikateatrisRedigeeri

FilmirolleRedigeeri

  • 1966 "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (mängufilm) – sõjamees rongikupees
  • 1968 "Mehed ei nuta" (telemängufilm) – Kuslap
  • 1970 "Valge laev" (mängufilm) – ajakirjanik
  • 1970 "Varastati Vana Toomas" (mängu- ja muusikafilm) – solist
  • 1974 "Ooperiball" (muusikafilm) – ooperisolist
  • 2011 "IT-planeet" (teleseriaal)

EstraadilauljanaRedigeeri

Paralleelselt tööga muusikateatris on ta aastakümnete jooksul esinenud estraadilauljana nii kontsertidel kui ka telesaadetes.

Ta on kaasa löönud ülipopulaarses Eesti Televisiooni levimuusikasaates "Horoskoop" (1968–1973).

Eeskätt tema loomingut ja isiksust on käsitlenud ETV persoonisaated

  • "Laulab Voldemar Kuslap" (20.12.1978)
  • "Estraaditähestik: Voldemar Kuslap"(13.06.1982)
  • "Kapellmeister" (koos RAT Estonia kammerorkestriga; 16.11.1984)
  • "Laululembus. Voldemar Kuslap" (23.09.1987)
  • "Täna õhtul: Voldemar Kuslap" (08.11.1987)
  • "Tarmo album: Voldemar Kuslap" (02.11.1995)
  • "Ob-la-di, Ob-la-da: Voldemar Kuslap" (08.01.2000)
  • "Tähelaev: Voldemar Kuslap" (20.09.2009)

TeosedRedigeeri

  • Piret Tali. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas. Tallinn: Tänapäev, 2011. 272 lk.
  • Voldemar Kuslap. Jalutuskäigud Eesti kalmistutel. Tallinn: Fookus Meedia, 2017. 439 lk.

TunnustusRedigeeri

VäärkohtlemissüüdistusRedigeeri

Mais 2010 esitas prokuratuur Kuslapile süüdistuse kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse järgi sisenes Kuslap omavoliliselt naaberkorterisse, kägistas kahte sealviibinud alaealist poissi kõrist ja lõi ühte sussiga näkku. Teise poisi käe surus ukse vahele, mille tulemusena tuli üks sõrm osaliselt amputeerida.[4] Kuigi Kuslap ei tunnistanud kohtus ütlusi andes oma süüd, nõustus ta hiljem prokuratuuri pakutud kokkuleppemenetlusega. Kohus mõistis Kuslapi vastavalt kokkuleppele süüdi kehavigastuse tekitamises ja määras rahalise karistuse 6975 krooni. Samuti mõistis kohus Kuslapilt kannatanu kasuks välja 50 000 krooni.[5]

IsiklikkuRedigeeri

Voldemar Kuslap on abielus Kaie Kuslapiga (neiupõlvenimi Hirjel) ning neil on kaks last. Poeg Argo Kuslap on lõpetanud teoloogia eriala[6] ja tütar Marin Kuslap on Mõniste Kooli inglise keele ja käsitööõpetaja.[7][8]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri