Voldemar Kuslap
Voldemar Kuslap (sündinud 24. septembril 1937 Oudova rajoonis Leningradi oblastis Vene NFSV-s) on eesti laulja (bariton) ja näitleja.
| Voldemar Kuslap | |
|---|---|
_07.jpg) | |
| Sündinud | 24. september 1937 |
| Elukutse | laulja, näitleja |
| Hääleliik | bariton |
Lapsepõlv
muudaVoldemar Kuslap sündis Leningradi oblasti Pihkva ringkonna Oudova rajoonis eestlaste külas pere neljanda lapsena. Voldemari isa vangistati, kui Voldemar oli seitsmekuune, isa saatus on teadmata.
1943. aastal pidid Venemaa piirialadel asuvate eesti külade eestlased Eestisse ümber asuma, sest tulevase Pantriliini alad pidid saama sõjategevuse piirkonnaks. Kuslapite pere kolis Rõngu lähedale Valgutasse.[1]
Aastail 1951–1953 õppis ta Uderna Algkoolis, veel on ta õppinud Tartu muusikakoolis Alma Kurtna lauluklassis. Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi lauluklassis).
Lauljatee algus
muudaVoldemar Kuslapile meeldis juba lapsena laulda, aga kõigepealt õppis ta kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks. Kui ta saavutas rajooni isetegevusvõistlusel esikoha, tehti talle ettepanek minna tööle Tõrva kultuurimajja, kus ükski direktor polnud varem kaua vastu pidanud. Pärast Voldemar Kuslapi saabumist kihas seal aga varsti elu. Tõrvas tutvus Voldemar Kuslap ka oma esimese lauluõpetaja Mari Kulliga.[1]
Helilooja Juhan Simm soovitas Kuslapil minna Tartu muusikakooli laulmist õppima. Tal puudus muusikaline alusharidus ja klaverimänguoskus, samuti oli ta hääl estraadirepertuaariga rikutud. Seetõttu tuli teha palju tööd. Peagi astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, kus õppis algul Jenny Siimoni, seejärel Viktor Gurjevi lauluklassis. Temaga ühel kursusel õppis näiteks koloratuursopran Anu Kaal, hiljem liitus nendega ka bass Mati Palm.[1]
Lauljatöö
muudaAastatel 1964–1965 laulis ta Estonia teatri kooris, aastatel 1965–2012 oli ta samas solist.[2]
1968. aastal lõpetas ta konservatooriumi peaosaga Valgre-Raudmäe muusikalis „Muinaslugu muusikas“.[1]
Voldemar Kuslap on olnud väga hinnatud operetisolist. Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ koos Helgi Salloga kujunes 1982. aastal nii menukaks, et suure publikuhuvi tõttu mängiti etendusi ka Tallinna Linnahallis.[1]
Viimane suurroll rahvusooperis Estonia oli Buonafede osa 2008. aastal esietendunud Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“.
Aastatel 1974–1979 töötas ta Tallinna Muusikakoolis pedagoogina.
Rolle muusikateatris
muuda- pootsman Eino Tambergi ooperis "Raudne kodu"
- pastor Friesner Eduard Tubina ooperis „Barbara von Tisenhusen“
- Cervantes ja don Quijote Mitch Leigh' muusikalis „Mees La Manchast“
- Malatesta Gaetano Donizetti ooperis „Don Pasquale“
- nimiosa Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“
- Mike Shadow Igor Stravinski ooperis „Elupõletaja tähelend“
- Cyrano Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“
- Buonafede Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“
Filmirolle
muuda- 1966 "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (mängufilm) – sõjamees rongikupees
- 1968 "Mehed ei nuta" (telemängufilm) – Kuslap
- 1970 "Valge laev" (mängufilm) – ajakirjanik
- 1970 "Varastati Vana Toomas" (mängu- ja muusikafilm) – solist
- 1974 "Ooperiball" (muusikafilm) – ooperisolist
- 2011 "IT-planeet" (teleseriaal)
- 2023 "Taevatrepp" (mängufilm) – isa
Estraadilauljana
muudaParalleelselt tööga muusikateatris on ta aastakümnete jooksul esinenud estraadilauljana nii kontsertidel kui ka telesaadetes.
Ta on kaasa löönud ülipopulaarses Eesti Televisiooni levimuusikasaates "Horoskoop" (1968–1973).
Eeskätt tema loomingut ja isiksust on käsitlenud ETV persoonisaated
- "Laulab Voldemar Kuslap" (20.12.1978)
- "Estraaditähestik: Voldemar Kuslap"(13.06.1982)
- "Kapellmeister" (koos RAT Estonia kammerorkestriga; 16.11.1984)
- "Laululembus. Voldemar Kuslap" (23.09.1987)
- "Täna õhtul: Voldemar Kuslap" (08.11.1987)
- "Tarmo album: Voldemar Kuslap" (02.11.1995)
- "Ob-la-di, Ob-la-da: Voldemar Kuslap" (08.01.2000)
- "Tähelaev: Voldemar Kuslap" (20.09.2009)
Teosed
muuda- Piret Tali. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas. Tallinn: Tänapäev, 2011. 272 lk.
- Voldemar Kuslap. Jalutuskäigud Eesti kalmistutel. Tallinn: Fookus Meedia, 2017. 439 lk.
- Voldemar Kuslap. Muhedaid nalju suurmeestest ja anekdoote. Tallinn: Fookus Meedia, 2022. 159 lk.
- Voldemar Kuslap. Uued jalutuskäigud Eesti kalmistutel. Tallinn: Hea Lugu, 2024. 368 lk.
Tunnustus
muuda- 1986 rahvusvahelise estraadilauljate konkursi Punane Nelk (Sotšis) laureaat
- 1971 rahvusvahelise estraadilauljate konkursi Kuldne Orfeus (Bulgaarias) laureaat
- 1973 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1976 Georg Otsa nimeline auhind
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk[3]
- 2005 Rukkiräägu kultuuriauhind
- 2014 Tallinna raemedal
Isiklikku
muudaVoldemar Kuslap on abielus Kaie Kuslapiga (neiupõlvenimi Hirjel) ning neil on kaks last: poeg Argo Kuslap on õppinud teoloogiat[4] ning tütar Marin Kuslap on inglise keele ja käsitööõpetaja.[5][6]
Voldemar Kuslapit on süüdistatud kehalises väärkohtlemises. Laulja süüd ei tunnistanud, kuid nõustus kokkuleppemenetlusega.[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Lauljateed - Estonia ooperisoliste. Tallinna Keskraamatukogu näitus
- ↑ Verni Leivak. "Voldemar Kuslap: ärge lunige kaastunnet". Postimees, 3. august 2013
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Urmas Vahe. "Voldemar Kuslap: kalmistutelt leian ma rahu ja vaikust". Õhtuleht, 15. märts 2011
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2016. Vaadatud 19. novembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Tuuli Koch. "Imekool – iga 15 õpilase kohta üks aasta õpetaja". Postimees, 28. juuli 2008
- ↑ Tõnu Lilleorg. "Kuslap nõustus kohtus kokkuleppega". Postimees, 19. mai 2010
Kirjandus
muuda- "Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas" (Voldemar Kuslapi mälestused kirja pannud Piret Tali). Tänapäev. Tallinn 2011. 264 lk; ISBN 9789949270804
- Berk Vaher. "Kannatlikkuse kunst" (raamatu "Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas" arvustus). Eesti Ekspress, 29. september 2011. Lk 46