Voldemar Kuslap

Voldemar Kuslap (sündinud 24. septembril 1937 Oudova rajoonis Leningradi oblastis Vene NFSV-s) on eesti laulja (bariton) ja näitleja.

Voldemar Kuslap 2007. aastal

Lapsepõlv

Voldemar Kuslap sündis Leningradi oblasti Pihkva ringkonna Oudova rajoonis eestlaste külas pere neljanda lapsena. Voldemari isa vangistati, kui Voldemar oli seitsmekuune, isa saatus on teadmata.

1943. aastal pidid Venemaa piirialadel asuvate eesti külade eestlased Eestisse ümber asuma, sest tulevase Pantriliini alad pidid saama sõjategevuse piirkonnaks. Kuslapite pere kolis Rõngu lähedale Valgutasse.

Aastail 1951–1953 õppis ta Uderna Algkoolis, veel on ta õppinud Tartu muusikakoolis Alma Kurtna lauluklassis. Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi lauluklassis).

Lauljatee algus

Voldemar Kuslapile meeldis juba lapsena laulda, aga kõigepealt õppis ta kutsekoolis kompleksbrigaadide brigadiriks. Seal sattus ta koori ja sealt edasi solistiks. Kui ta saavutas rajooni isetegevusvõistlusel esikoha, tehti talle ettepanek minna tööle Tõrva kultuurimajja, kus ükski direktor polnud varem kaua vastu pidanud. Pärast Voldemar Kuslapi saabumist kihas seal aga varsti elu. Tõrvas tutvus Voldemar Kuslap ka oma esimese lauluõpetaja Mari Kulliga.

Helilooja Juhan Simm soovitas Kuslapil minna Tartu muusikakooli laulmist õppima. Tal puudus muusikaline alusharidus ja klaverimänguoskus, samuti oli ta hääl estraadirepertuaariga rikutud. Seetõttu tuli teha palju tööd. Peagi astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, kus õppis algul Jenny Siimoni, seejärel Viktor Gurjevi lauluklassis. Temaga ühel kursusel õppis näiteks koloratuursopran Anu Kaal, hiljem liitus nendega ka bass Mati Palm.

Lauljatöö

Aastatel 1964–1965 laulis ta Estonia teatri kooris, aastatel 1965–2012 oli ta samas solist.

1968. aastal lõpetas ta konservatooriumi peaosaga Valgre-Raudmäe muusikalis „Muinaslugu muusikas“.

Voldemar Kuslap on olnud väga hinnatud operetisolist. Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“ koos Helgi Salloga kujunes 1982. aastal nii menukaks, et suure publikuhuvi tõttu mängiti etendusi ka Tallinna Linnahallis.

Viimane suurroll rahvusooperis Estonia oli Buonafede osa 2008. aastal esietendunud Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“.

Aastatel 1974–1979 töötas ta Tallinna Muusikakoolis pedagoogina.

Rolle muusikateatris

• pootsman Eino Tambergi ooperis "Raudne kodu"
• pastor Friesner Eduard Tubina ooperis „Barbara von Tisenhusen“
• Cervantes ja don Quijote Mitch Leigh' muusikalis „Mees La Manchast“
• Malatesta Gaetano Donizetti ooperis „Don Pasquale“
• nimiosa Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“
• Mike Shadow Igor Stravinski ooperis „Elupõletaja tähelend“
• Cyrano Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“
• Buonafede Joseph Haydni ooperis „Elu kuu peal“

Filmirolle

• 1966 "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (mängufilm) – sõjamees rongikupees
• 1968 "Mehed ei nuta" (telemängufilm) – Kuslap
• 1970 "Valge laev" (mängufilm) – ajakirjanik
• 1970 "Varastati Vana Toomas" (mängu- ja muusikafilm) – solist
• 1974 "Ooperiball" (muusikafilm) – ooperisolist
• 2011 "IT-planeet" (teleseriaal)

Estraadilauljana

Paralleelselt tööga muusikateatris on ta aastakümnete jooksul esinenud estraadilauljana nii kontsertidel kui ka telesaadetes.

Ta on kaasa löönud ülipopulaarses Eesti Televisiooni levimuusikasaates "Horoskoop" (1968–1973).

Eeskätt tema loomingut ja isiksust on käsitlenud ETV persoonisaated

• "Laulab Voldemar Kuslap" (20.12.1978)
• "Estraaditähestik: Voldemar Kuslap"(13.06.1982)
• "Kapellmeister" (koos RAT Estonia kammerorkestriga; 16.11.1984)
• "Laululembus. Voldemar Kuslap" (23.09.1987)
• "Täna õhtul: Voldemar Kuslap" (08.11.1987)
• "Tarmo album: Voldemar Kuslap" (02.11.1995)
• "Ob-la-di, Ob-la-da: Voldemar Kuslap" (08.01.2000)
• "Tähelaev: Voldemar Kuslap" (20.09.2009)

Teosed

• Piret Tali. Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas. Tallinn: Tänapäev, 2011. 272 lk.
• Voldemar Kuslap. Jalutuskäigud Eesti kalmistutel. Tallinn: Fookus Meedia, 2017. 439 lk.
• Voldemar Kuslap. Muhedaid nalju suurmeestest ja anekdoote. Tallinn: Fookus Meedia, 2022. 159 lk.

Tunnustus

• 1986 rahvusvahelise estraadilauljate konkursi Punane Nelk (Sotšis) laureaat
• 1971 rahvusvahelise estraadilauljate konkursi Kuldne Orfeus (Bulgaarias) laureaat
• 1973 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1976 Georg Otsa nimeline auhind
• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2005 Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2014 Tallinna raemedal

Väärkohtlemissüüdistus

Mais 2010 esitas prokuratuur Kuslapile süüdistuse kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse järgi sisenes Kuslap omavoliliselt naaberkorterisse, kägistas kahte sealviibinud alaealist poissi kõrist ja lõi ühte sussiga näkku. Teise poisi käe surus ukse vahele, mille tulemusena tuli üks sõrm osaliselt amputeerida. Kuigi Kuslap ei tunnistanud kohtus ütlusi andes oma süüd, nõustus ta hiljem prokuratuuri pakutud kokkuleppemenetlusega. Kohus mõistis Kuslapi vastavalt kokkuleppele süüdi kehavigastuse tekitamises ja määras rahalise karistuse 6975 krooni. Samuti mõistis kohus Kuslapilt kannatanu kasuks välja 50 000 krooni.

Isiklikku

Voldemar Kuslap on abielus Kaie Kuslapiga (neiupõlvenimi Hirjel) ning neil on kaks last: poeg Argo Kuslap on õppinud teoloogiat ning tütar Marin Kuslap on inglise keele ja käsitööõpetaja.

Kirjandus

• "Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas" (Voldemar Kuslapi mälestused kirja pannud Piret Tali). Tänapäev. Tallinn 2011. 264 lk; ISBN 9789949270804
• Berk Vaher. "Kannatlikkuse kunst" (raamatu "Voldemar Kuslap. Minu muinaslugu muusikas" arvustus). Eesti Ekspress, 29. september 2011. Lk 46