Väino Aren

eesti näitleja, balletitantsija ja operetisolist

Väino Aren (11. august 1933 Pala18. aprill 2023 Tallinn) oli eesti balletitantsija ja näitleja

Väino Aren (2013)
Foto: Jaan Künnap

Haridus

muuda

Väino Aren alustas kooliteed Rakveres ja lõpetas Tartu 4. seitsmeklassilise mittetäieliku keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ja Leningradi Koreograafiakoolis (1953–1955) ning lõpetas 1959. aastal Tallinna balletikooli (Kalju Saarekese klassis, samal kursusel koos Tamara Soone, Natalia Lukaševitši, Helga Ojalo, Sulev Nõmmiku ja Ago-Endrik Kergega).

Töökäik

muuda

Aastatel 1949–1950 oli Väino Aren Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950–1971 Estonia teatri balletisolist, 1971–1975 operetisolist ja 1975. aastast samas teatris inspitsient.

Ta on tantsinud solistina kontsertidel mitmes Euroopa ja Aasia riigis, esinenud varieteekavades ning Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis nii lastelavastuses kui ka teleseriaalides.

Sulev Nõmmiku lavastatud muusikalis "Pipi Pikksukk" mängis ta Pipi isa – Kurunurruvutisaare neegrikuningat ning ka röövlit.

2010. aastal täitus tal 60 tööaastat rahvusooperis Estonia.

Väino Aren mängis alates 1993. aasta lõpust (viiendast osast) ETV seriaalis "Õnne 13" Kristjan Roosipõldu.

Rollid

muuda
 
Väino Aren ja Anu Kaal (2008)
Foto: Jaan Künnap

Teatrirollid Estonias

muuda
  • Margus (Austeri "Tiina", 1955)
  • Albert (Adami "Giselle", 1959)
  • Ako (Grīnblatsi "Rigonda", 1960)
  • Kalevipoeg (E. Kapi "Kalevipoeg", 1961)
  • Severjan (Prokofjevi "Kivilill", 1961)
  • Désiré (Tšaikovski "Uinuv kaunitar", 1962)
  • Larry (Kara Karajevi "Kõue rada", 1962)
  • Noormees (Tambergi "Ballettsümfoonia", 1963)
  • Carmelo (Falla "Suur võlur – armastus", 1964)
  • Jüri (Raudmäe "Kiri nõudmiseni", 1965)
  • Paris (Prokofjevi "Romeo ja Julia", 1965)
  • Drosselmeier (Tšaikovski "Pähklipureja", 1965)
  • Iason (Barberi "Medeia", 1966)
  • Peremees (Tubina "Kratt", 1966)
  • Varas ja Pipi isa (Vinteri ja Raudmäe "Pipi Pikksukk", 1969 ja 1988)
  • Gaetan (Dobrzanski "Kuninga loož", 1969)
  • Schultz (Kanderi "Kabaree", 1985)
  • krahv Bitowsky (Straussi "Viini veri", 1994)

Rollid telelavastustes ja -sarjades

muuda

Tunnustus

muuda

Elulooraamat

muuda

Õie Orav on kirjutanud temast portreeraamatu "Väino Aren" (kirjastus Ilo, 2008).

Isiklikku

muuda

Väino Areni isa oli raudteelane ja ema lasteaiakasvataja, vend Rein Aren oli Eesti Draamateatri ja Vene Draamateatri näitleja.

Ta oli Heiti Paku ja Rein Paku onu.

Tema abikaasa Helju Aren oli baleriin ja tema lavapartner, nad elasid koos 24 aastat, kuni Helju surmani 1984. aastal. Alates 1986. aastast oli Väino Areni elukaaslane laulja Anu Kaal.

Viited

muuda
  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda