Väino Aren

eesti näitleja

Väino Aren (sündinud 11. augustil 1933 Palal) on eesti balletitantsija ja näitleja.

Väino Aren 2013. aastal

HaridusRedigeeri

Ta alustas kooliteed Rakveres ja lõpetas Tartu 4. 7-klassilise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios, Leningradi Koreograafiakoolis (1953–1955) ja lõpetanud 1959. aastal Tallinna balletikooli (Kalju Saarekese klassis). Balletikoolis õppis ta samal kursusel koos Tamara Soone, Natalia Lukaševitši, Helga Ojalo, Sulev Nõmmiku ja Ago-Endrik Kergega.

TöökäikRedigeeri

Aastatel 1949–1950 oli Väino Aren Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950–1971 Estonia teatri balletisolist, 1971–1975 operetisolist ja 1975. aastast samas teatris inspitsient.

Ta on tantsinud solistina kontsertidel mitmes Euroopa ja Aasia riigis, esinenud varieteekavades ning Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis nii lastelavastuses kui ka teleseriaalides.

Sulev Nõmmiku lavastatud muusikalis "Pipi Pikksukk" mängis ta Pipi isa – Kurunurruvutisaare neegrikuningat.

2010. aastal täitus tal 60 tööaastat rahvusooperis Estonia.

Väino Aren mängib alates 1993. aasta lõpust (viiendast osast) ETV seriaalis "Õnne 13" Kristjan Roosipõldu.

RollidRedigeeri

 
Väino Aren ja Anu Kaal, 2008

Teatrirollid EstoniasRedigeeri

  • Margus (Austeri "Tiina", 1955)
  • Albert (Adami "Giselle", 1959)
  • Ako (Grīnblatsi "Rigonda", 1960)
  • Kalevipoeg (E. Kapi "Kalevipoeg", 1961)
  • Severjan (Prokofjevi "Kivilill", 1961)
  • Désiré (Tšaikovski "Uinuv kaunitar", 1962)
  • Larry (Kara Karajevi "Kõue rada", 1962)
  • Noormees (Tambergi "Ballettsümfoonia", 1963)
  • Carmelo (Falla "Suur võlur – armastus", 1964)
  • Jüri (Raudmäe "Kiri nõudmiseni", 1965)
  • Paris (Prokofjevi "Romeo ja Julia", 1965)
  • Drosselmeier (Tšaikovski "Pähklipureja", 1965)
  • Iason (Barberi "Medeia", 1966)
  • Peremees (Tubina "Kratt", 1966)
  • Varas ja Pipi isa (Vinteri ja Raudmäe "Pipi Pikksukk", 1969 ja 1988)
  • Gaetan (Dobrzanski "Kuninga loož", 1969)
  • Schultz (Kanderi "Kabaree", 1985)
  • krahv Bitowsky (Straussi "Viini veri", 1994)

TelevisioonirollidRedigeeri

  • Eri rollid (Nõmmiku ja Vetemaa "Harilik kontsert", paroodiasaade, ETV, esmaeeter 02.01.1982)
  • Tuletõrjuja Manivald Juga (Leiese "Vembu ja Tembu seiklused", 9-osaline lastelavastus, ETV 1983–1984)
  • Karoliine isa (K. Saja / Eve Viilupi "Hei, pöialpoisid!" lastelavastus, ETV 1985–1988)
  • Kristjan Roosipõld ("Õnne 13", ETV 1993–...)

TunnustusRedigeeri

ElulooraamatRedigeeri

Õie Orav on kirjutanud temast portreeraamatu "Väino Aren" (kirjastus Ilo, 2008).

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli raudteelane ja ema lasteaiakasvataja.

Väino Areni vend Rein Aren oli Eesti Draamateatri ja Vene Draamateatri näitleja.

Tema abikaasa Helju Aren oli baleriin ja tema lavapartner. Nad elasid koos 24 aastat, kuni Helju surmani 1984. aastal.

Tema elukaaslane on alates 1986. aastast Anu Kaal.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Ita Serman. Anu Kaal ja Väino Aren – ühistes rõõmudes rikkamad. – Elukiri 2000, 10
  • Ilmar Palli. Vana Aren, ülimalt omapärane mees. – Tegelikkuse Keskus 2003, 6
  • Väino Aren: „Hei, kuidas läheb, Kristjan?” viipavad taksojuhid mulle tänaval. Intervjueerinud J. Aarma. – Maaleht, 9. detsember 2010
  • Väino Aren: kuhu on kadunud andekad inimesed? Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 5. november 2011
  • V. Aren. Krissu kõigile. Intervjueerinud M. Taggo. – Pärnu Postimees, 23. veebruar 2013

VälislingidRedigeeri