Georg Otsa nimeline auhind

Eesti teatri- ja muusikaauhind

Georg Otsa nimeline auhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest, mis antakse vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel hinnatakse pikemaaegset teatritööd. Auhind asutati Eesti NSV Teatriühingu ettepanekul Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud Georg Otsa mälestuse jäädvustamise komisjoni otsusega 1975. aastal. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.[1]

LaureaadidRedigeeri

Aasta Laureaat Põhjendus
1976 Voldemar Kuslap nimiosa, “Don Giovanni” (Estonias).
1977 Teo-Endel Maiste Leporello, “Don Giovanni”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac”; nimiosa, “Attila” (Estonias), ning arvestades eriilmelisi osatäitmisi teatrirepertuaaris tervikuna ja kunstiküpseid esinemisi kontserdilaval.
1979 Meta Kodanipork retrospektiivselt, meisterliku ja sisutiheda esinemise eest nii ooperi- kui ka operetiþanris. (Georg Ots on nimetanud teda oma kõigi aegade parimaks partneriks.)
Anu Kaal kõrge vokaalne meisterlikkus ning säravalt ja veenvalt loodud lavakujud: Violetta, “Traviata”; Gilda, “Rigoletto”; nimiosa, “Lucia di Lammermoor”; Lucy, “Telefon”; Roxane, “Cyrano de Bergerac”; nimiosa, “Pipi Pikksukk” (Estonias), ning kontserdiprogrammid.
1980 Urve Tauts pikka loominguperioodi iseloomustavad vokaalne kõrgtase, laululise ja mängulise külje süntees, osatõlgitsuste sisukus ja loomulikkus. Esile tõsteti: Amneris, “Aida”; Azucena, “Trubaduur”; Octavian, “Roosikavaler”; Cèline, “Colas Bregnon”; Santuzza, “Talupoja au”; Naine, “Inimhääl” (Estonias), samuti esinemisi kontserdilaval.
1981 Ivo Kuusk Aleksei, “Õnnemängija”; Pinkerton, “Madame Butterfly” (Vanemuises); Edgardo, ”Lucia di Lammermoor”, Grigori, “Boriss Godunov”; Tom, ”Elupõletaja tähelend”; Max, “Nõidkütt”; solist, ”Eesti ballaadid” (Estonias), ning hinnates kontserditegevust tenoripartiide esitamisel oratoorsetes suurvormides.
1983 Helgi Sallo mitmekülgsus muusikateatris, kunstiküpsete rollide loomine operetis ja ooperis.
Hendrik Krumm muusikaline ja lavaline väljenduslikkus ooperiosade loomisel, püsiv kõrgvorm ulatuslikus kontserttegevuses.
1984 Mati Palm tõstes esile edukat kontserttegevust, osalemist suurvormides ja osatäitmisi: Poeet, “Stepan Razini hukkamine”; nimiosa, “Attila”; Pimen, “Boriss Godunov”; Selim, “Türklane Itaalias”; Kecal, “Müüdud mõrsja”; Hollandlane, “Lendav Hollandlane” (Estonias).
1985 Taisto Noor Bartolo, “Sevilla habemeajaja”; Figaro, “Figaro pulm”; Porgy, “Porgy ja Bess”; Scapin, “Kelmuste kool”; Mark, “Ohver” (Vanemuises).
1986 Margarita Voites laialdane kontserditegevus ning bel canto traditsioonide elamuslik edasiandmine ooperikultuuris.
1987 Leili Tammel Ema, “Eesti ballaadid”; Olga, “Ohver”; Tüdruk, “Lend”; solist, “Karje ja vaikus”; nimiosa, “Carmen”; Federica, “Luisa Miller” (Estonias), ning aktiivne kontserttegevus Eesti heliloojate nüüdisloomingu propageerimisel.
1989 Marika Eensalu Clara, “Kihlus kloostris”; Bramante, “Alcina”; Marfa, “Hovanštšina”; Niklaus, “Hoffmanni lood”; Catherina, “Reigi õpetaja” (Estonias); Rosina, “Sevilla habemeajaja” (Vanemuises).
1990 Lehte Mark nimiosa, “Katerina Izmailova”; Naine, “Inimhääl”; Babulenka “Õnnemängija”; Leonore, “Fidelio”; Lady Billows, “Albert Herring”; Kõrtsiemand Buryjovka, “Jenůfa”; Ema, “Konsul” (Vanemuises), ning kontserttegevus ja väga eetiline suhtumine kutsetöösse.
1994 Jassi Zahharov vokaalne värvikus ja mänguline eredus ooperiosades: nimiosa, “Rigoletto”; Salapolitseinik ja Assan, “Konsul”; Tonio, “Pajatsid”; krahv Danilo, “Lõbus lesk”; Jürgen von Tiesenhusen, “Barbara von Tiesenhusen” (Vanemuises).
1995 Tarmo Sild Marcello, “Boheem”; Figaro, “Sevilla habemeajaja”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac” (Estonias).
1996 Annika Tõnuri krahvinna Gabriela Zedlau, “Viini veri”; Tzeitel, “Viiuldaja katusel” (Estonias); Viktoria, “Viktoria ja tema husaar” (Vanemuises); Kaja, “Lugu klaasist” (projekt NYYD Ensemble’iga).
1997 Aare Saal nimiosa, “Don Giovanni”; Escamillo, “Carmen”; Germont, “Traviata”; Malatesta, “Don Pasquale”; Belcore, “Armujook”; Figaro, “Figaro pulm”; Figaro, “Sevilla habemeajaja”; Rodrigo, “Don Carlo”; nimiosa, “Nabucco” (Estonias ja Vanemuises).
1998 Kalju Karask silmapaistev ja mitmekülgne elutöö, esile tõstes: Radjami, “Bajadeer”; Tassilo, “Krahvinna Mariza”; Rodolfo, “Boheem”; nimiosa, “Othello”; Dick Johnson, “Tütarlaps kuldsest läänest”; Radames, “Aida”; Cavaradossi, “Tosca”; Louis, “Mantel”; Canio, “Pajatsid”; Don Jerome, “Kihlus kloostris”; Köster, “Kevade” (Estonias).
1999 Nadia Kurem nimiosa, “Manon”; Micaëla, ”Carmen”; Mimi ja Musette, “Boheem”; Violetta, “Traviata” (Estonias), ning tunnustust vääriv kontserttegevus.
2000 Väino Puura pikaajaline kaalukas töö muusikateatri eri þanrides ning mitmemahuline kontserttegevus. Esile tõstetakse: Figaro, “Figaro pulm”; Germont, “Traviata”; Miller, “Luisa Miller”; Aristide, “Savoy ball”; Enrico, “Lucia di Lammermoor”; Rene, “Maskiball”; Barinkay, “Mustlasparun”; Michele, “Mantel”; Jürgen, “Barbara von Tiesenhusen”; Sharpless, “Madama Butterfly” (Estonias).
2001 Riina Airenne Catharina, “Reigi õpetaja”; nimiosa, “Silva”; Fenena, “Nabucco”; nimiosa, ”Carmen”; Vürstinna, “Näkineid”; Herodias, “Salome” (Estonias); mezzopartii G. Verdi “Reekviemis”.
2002 Pille Lill Desdemona, “Othello”; Violetta, “Traviata”; Maria Boccanegra, “Simon Boccanegra”; Floria Tosca, “Tosca” (Vanemuises); Krahvinna, “Figaro pulm” (Pärnu ooperis); Mimi, “Boheem”; nimiosa, “Madama Butterfly” (Estonias); Naine, “Inimese hääl” (Pärnu ooperis), ning väljapaistev kontserttegevus.
2003 Lydia Järvi ja Aino Külvand tunnustades nimekate lauljate elutööd.
2004 Jassi Zahharov järjepidev professionaalne kõrgvorm, esile tõstes säravaid osatäitmisi: Johhanaan, “Salome”; de Guiche, “Cyrano de Bergerac”; Escamillo, ”Carmen”; nimiosa, “Nabucco”; nimiosa, “Macbeth”; Pearu, “Vargamäe tõde ja õigus” (Estonias); Jean Valjean, “Hüljatud” (Smithbridge Production); Härra Bumble, “Oliver” (Vanalinnastuudio ja Smithbridge Production).
2005 Mati Kõrts aastatepikkune ühtlane kõrgvorm, esile tõstes osatäitmisi: Lenski, “Jevgeni Onegin”; Wagner, “Mefistofeles”; Kempe, “Reigi õpetaja”; Renè, “Krahv Luxemburg”; Nemorino, “Armujook”; Alfredo, “Traviata”; Taszilo, “Krahvinna Mariza”, nimiosa, “Albert Herring”; Christian, “Cyrano de Bergerac”; Vürst, “Näkineid”; Don Ottavio, “Don Giovanni” (Estonias); nimiosa, “Faust”; Cassio, “Othello”; nimiosa, “Xerxes” (Vanemuises).
2006 Leonid Savitski aastatepikkune kõrgvorm, esile tõstes osatäitmisi: Wurm, “Luisa Miller”; Daland, “Lendav Hollandlane”; Gremin, “Jevgeni Onegin”; Felipe ja Suurinkvisiitor, “Don Carlos”; Zaccaria, “Nabucco”; De Silva, “Ernani”; Boriss, Pimen ja Varlaam, “Boriss Godunov”; Dossifei, “Hovanštšina”; Mölder, “Näkineid”; Escamillo, “Carmen” (Estonias), ning ulatuslik kõrgetasemeline romansiloomingu esitamine.
2007 Rauno Elp muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperirollid ja kontserttegevus; esile tõstetakse: nimiosa, “Don Giovanni”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac”; Escamillo, “Carmen”; Scarpia, “Tosca”; Jeletski, “Padaemand”; Germont, “Traviata”; Doktor, “Süda”; Sebastian, “Gurmaanid”; Don Magnifico, “Tuhkatriinu”.
2008 Heli Veskus esile tõstetakse osatäitmisi: Tatjana „Jevgeni Onegin”, Mimi „Boheem”,Tark naine ooperis ”Tark naine”, Hanna Glawari „Lõbus lesk”, Agathe „Nõidkütt”,krahvinna Gabriele Zedlau „Viini veri”, Micaëla „Carmen”, Barbara „Barbara von Tisenhusen”,Desdemona „Othello”, Floria Tosca „Tosca”, Nedda „Pajatsid” ning hinnates soolokontserte ja kõrgetasemelisi esitusi suurvormides.
2009 Mart Madiste esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Alfredo („La Traviata"), Jurodivõi („Boriss Godunov"), Camille de Rossillion („Lõbus lesk"), don José („Carmen"), Ivanuška, Peaminister („Mina – Napoleon!"), Turiddu („Talupoja au"), Arlekiin („Pajatsid"), Hertsog („Rigoletto”, kõik Rahvusooper Estonia), Cavaradossi („Tosca”, Rahvusooper Estonia ja Vanemuine), Hoffmann („Hoffmanni lood", Vanemuine). Hinnatakse ka laulja vokaalse suutlikkuse pidevat tõusu.
2010 Karmen Puis esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Amastris (Händeli „Xerxes"), Concepcion (Raveli „Hispaania tund"), Dorabella (Mozarti „Cosi fan tutte"), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin"), Galatea (Händeli „Acis ja Galatea"), Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt"), kõik Vanemuine.
2011 Valentina Kremen esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Dulcinea (Massenet` „Don Quijote”), Ulrica (Verdi „Maskiball”), Mrs. Ford (Verdi „Falstaff”), Flora (Verdi „La Traviata”), Azucena (Verdi „Trubaduur”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Maddalena (Verdi „Rigoletto”), Marcellina (Mozarti „Figaro pulm”), Juno (Offenbachi „Orpheus põrgus” (Vanemuine). Hinnatakse laulja sisukat kontserttegevust.
2012 René Soom muusikalise ja lavalise väljendusrikkusega loodud ooperi-ja operetirollid, millest tõstetakse esile järgmiseid: Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Cervantes/Don Quijote (Leigh` „Mees La Manchast”), Schaunard (Puccini „Boheem“), Guglielmo ja Papageno (Mozarti „Cosi fan tutte” ja „Võluflööt“), Achillas (Händeli „Julius Caesar“), Marullo (Verdi „Rigoletto“), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu“), Boni ja Edwin (Kálmáni „Silva"), Dr. Falke ( Straussi „Nahkhiir“), Ben (Menotti „Telefon“), Escamillo ja Morales ( Bizet` „Carmen”). Auhinna määramisel on arvestatud osalemist Nargen Opera projektlavastuses ning meisterlikke soolokavu kammerlauljana.
2014 Ain Anger erakordsete saavutuste eest maailma ooperi- ja kontserdilavadel, unustamata sealjuures oma kodupublikut. Lavastused „Faust“ ja „Tannhäuser“ ning „Põlvkondade gala“ Rahvusooperis Estonia, kontserdid „Kaks bassi, kaks kirikut“ (koos Jaakko Ryhäneniga), esinemised Saaremaa ooperipäevadel ja Birgitta festivalil („Don Giovanni“ ja „Lohengrin“).
2018 Mati Turi Vokaalsümfooniliste suurvormide (Bach, Händel, Buxtehude, Honegger, Mozart, Beethoven, Britten, Orff, Stravinski, R. Strauss, Kreek, Pärt, Tormis) ettekandja. Wagneri, Mussorgski, Verdi, Tüüri, Händeli, Tubina, Britteni, Bergi ooperite peaosaline nii Rahvusooper Estonias, Teater Vanemuises kui ka välismaal. Eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandja, viljakas kammermuusika esitaja. Hinnatud interpreet, kes on teinud koostööd maailma mainekate dirigentide ja orkestritega.
2020 Lauri Vasar kõrge vokaalse meisterlikkuse, erakordse lavasarmi ja väljendusrikkuse ning sügavalt läbitunnetatud eriilmeliste karakterite loomise eest maailma tuntuimatel ooperi- ja kontserdilavadel ning kodupubliku ees: Figaro (Mozarti „Figaro pulm“), Wolfram von Eschenbach (Wagneri „Tannhäuser“, mõlemad Rahvusooper Estonia) ja nimiosa (Mozarti „Don Giovanni“, Birgitta Festival).

ViitedRedigeeri