Heli Lääts

eesti laulja

Heli Lääts (kodanikunimi alates 1958. aastast Heli Saul; 24. juuni 1932 Kuressaare16. veebruar 2018) oli eesti laulja (metsosopran).

Heli Lääts
Heli Lääts 1974. aastal Foto: Jaan Künnap
Heli Lääts 1974. aastal
Foto: Jaan Künnap
Sündinud 24. juuni 1932
Kuressaare
Surnud 16. veebruar 2018 (85-aastaselt)

Elukäik muuda

 
Heli Lääts lauluväljakul 1974. aastal.
Foto: Jaan Künnap

Heli Lääts lõpetas 1955. aastal Tallinna Muusikakooli.[1] Samal aastal debüteeris ta estraadilaval. 1960. aastal lõpetas ta laulu erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Tiit Kuusiku õpilasena). Ta sai esimese Eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kvalifikatsiooni.[1]

Regulaarsed esinemised estraadilauljana algasid 1956. aastal Emil Laansoo ansambli ja Eesti Raadio estraadiorkestriga. 1957. aastal osales Lääts koos teiste Eesti estraadikunstnike ja ansambliga Metronoom Moskvas ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil ning võitis sealse lauluvõistluse. 1958. aastal võitis ta esimese Eesti lauljatarina üleliidulise estraadiartistide konkursi.

Aastatel 19571961 laulis Lääts Eesti Raadio naistrios. Aastatel 19571987 oli ta Eesti NSV riikliku filharmoonia solist ning aastatel 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja.

Heli Lääts astus üles estraadi- ja kammerlauljana, osales estraadietendustes ning laulis lastelaule. Tema hääl oli kauni tämbriga ja repertuaar sisukas.[1] Ta oli paljude eesti heliloojate laulude esmaesitaja (sh Evald Vainu „Ei kunagi”, „Kuidas siis mitte kevadest laulda” ja „Ununesid sõnad”, Boris Kõrveri „Tallinn, mu Tallinn” ja „Kevade lauluke”, Arne Oidi „Ära võõraks jää”, Kustas Kikerpuu „Sa äratasid minus luiged lendu”, Valter Ojakääru „Ööviiul” ja „Oma laulu ei leia ma üles”).[2]

Tema lauldud laule on helisalvestistena paljudel heliplaatidel ja Eesti Raadio arhiivis. Ta lõpetas lauljakarjääri 2006. aastal.[3]

2002. aastast kuulus ta Keskerakonda.

Heli Lääts on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema abikaasa oli dirigent Peeter Saul, nende pojad on Kaarel ja Indrek Saul. Keemik Koit Lääts oli tema vend.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Anne Erm. Polkast rokini 2, Tallinn 1989, lk 68
  2. Heli Läätse elulugu Eesti Teatriliidu kodulehel. Vaadatud 03.08.2023.
  3. Heli Lääts: elutööpreemia on kuldne punkt minu elutööle ERR Kultuur, 20.03.2016.
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4505
  5. Heli Lääts: elutööpreemia on kuldne punkt minu elutööle ERR Kultuur, 20.03.2016.

Kirjandus muuda

  • Enda Naaber, "Vikerkaare saladus. Raamat Heli Läätsest". Autori kirjastus, Kuressaare 1995, 166 lk.
  • Hille Karm, "Heli Lääts. Armastusega". SE&JS, Tallinn 2017, 382, [2] lk.

Välislingid muuda