Boris Kõrver

Boris Kõrver (30. märts 1917 Tallinn – 17. august 1994 Tallinn) oli eesti helilooja.

Aastatel 1932–1933 õppis Tallinna Konservatooriumis E. Noorma-Raudkatsi klassis, hiljem eraviisiliselt Artur Lemba käe all klaverit. Aastatel 1937–1940 õppis Tartu Ülikoolis majandust. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia.

Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites.

Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris.

Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees.

Looming

Operetid

• "Ainult unistus" (1955)
• "Laanelill" (1959)
• "Teie soov palun?" (1962)

Muusikalid

• "Mees pisuhännaga" (1968)
• "Kapsad ja kuningad" (1971)
• "Raha paneb rattad käima" (1978)
• "Kuskil Montparnasse'il" (1980)

Laule

• "Kui sa traktorile korraks puhkust annad"
• "Mis sina maamees merest tead"
• "Kadriorg"
• "Kui õitseb sirel"
• "Kalurilaul"
• "Põhja valge naine"
• "Nii lõppes armastus" ("Ebatruudus")

Tunnustus

• 1949 ja 1950 – Nõukogude Eesti preemia
• 1951 – Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", "Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest
• 1975 – Eesti NSV muusika aastapreemia
• 1976 – A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal
• 1977 – Rahvaste Sõpruse orden

Isiklikku

Tema tütar Marianne Kõrver on filmirežissöör.