Ava peamenüü

Artur Lemba

Eesti helilooja

Artur Lemba (24. september 1885 Tallinn21. november 1963 Tallinn) oli eesti pianist, helilooja ja pedagoog.

Klaverihäälestaja pojana puutus ta lapsest saati kokku klaveriga. Muusikalise algõpetuse sai ta oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt. Theodor astus 1894 Peterburi konservatooriumi. Aasta pärast tuli ema nooremate lastega Peterburi järele. 1899 astus Artur vanema venna eeskujul Peterburi konservatooriumi ja õppis seal prof. van Arcki, hiljem prof. Tolstovi klaveriklassis, kompositsiooni Nikolai Solovjovi ja muusikateoreetilisi aineid Aleksander Ljadovi, Aleksandr Glazunovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Artur Lemba konservatooriumiaeg oli hiilgav. 1908. aastal lõpetas ta kõrgkooli klaveri erialal kuldmedaliga ja kompositsiooni erialal hõbemedaliga. Lisaks autasustati teda Rubinsteini-nimelise preemiaga, milleks oli kontsertklaver Schröder. Konservatooriumi pidulikul lõpuaktusel esitas Lemba suure menuga oma 1. klaverikontserdi (1905), mis on jäänud tänaseni tema üheks tuntumaks helitööks.

Esimese Eesti ooperi "Sabina" (1905) autor, mille teisele redaktsioonile "Lembitu tütar" (1908) kirjutas libreto Anna Haava.[1] Komponeeris veel ooperid "Kalmuneid" (1928), "Armastus ja surm" (1931) ja "Elga" (1934).

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Koos vend Theodoriga (1876–1962) oli ta Eesti üks esimesi kutselisi pianiste, kes esinesid solistidena nii Eestis kui ka välismaal. Nende õde Ludmilla Hellat-Lemba (1879–1945) oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog.

ViitedRedigeeri

  1. Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr 100, 26 august 1934

VälislingidRedigeeri