Artur Lemba

Eesti helilooja ja pianist

Artur Lemba (24. september 1885 Tallinn21. november 1963 Tallinn) oli eesti pianist, helilooja ja pedagoog.

Artur Lemba
Sünniaeg 24. september 1885
Tallinn
Surmaaeg 21. november 1963 (78-aastaselt)
Tallinn
Amet helilooja, muusikapedagoog

Klaverihäälestaja pojana puutus ta lapsest saati klaveriga kokku. Muusikalise algõpetuse sai ta oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt.

1894. aastal astus Lemba Peterburi konservatooriumi. Aasta pärast läks ema nooremate lastega Peterburi järele. 1899 astus Artur vanema venna eeskujul Peterburi konservatooriumi ja õppis seal prof. van Arcki, hiljem prof. Tolstovi klaveriklassis, kompositsiooni Nikolai Solovjovi ja muusikateoreetilisi aineid Aleksander Ljadovi, Aleksandr Glazunovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Artur Lemba konservatooriumiaeg oli hiilgav. 1908. aastal lõpetas ta kõrgkooli klaveri erialal kuldmedaliga ja kompositsiooni erialal hõbemedaliga. Lisaks sai ta Rubinsteini-nimelise preemiaga, milleks oli kontsertklaver Schröder. Konservatooriumi pidulikul lõpuaktusel esitas Lemba suure menuga oma 1. klaverikontserdi (1905), mis on jäänud tänapäevani üheks tema tuntumaks helitööks.

Esimese Eesti ooperi "Sabina" (1905) autor, mille teisele redaktsioonile "Lembitu tütar" (1908) kirjutas libreto Otto Mägi, ümbertehtud variandi Anna Haava.[1] Komponeeris veel ooperid "Kalmuneid" (1928), "Armastus ja surm" (1931) ja "Elga" (1934).

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Koos vend Theodoriga (1876–1962) oli ta Eesti üks esimesi kutselisi pianiste, kes esinesid solistidena nii Eestis kui ka välismaal. Nende õde Ludmilla Hellat-Lemba (1879–1945) oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog.

Viited muuda

  1. Avo Hirvesoo. Esimese rahvusooperi tulek meie lavale. Teater. Muusika. Kino. 1986, nr. 8, lk. 70,72.

Välislingid muuda