Ava peamenüü

Kalmuneid on Artur Lemba ooper viies vaatuses Sophia Vardi (pseudonüüm, tegelikult Marta Lepp) libretole. Eesti teine algupärane ooper. Tüüpiline numbriooper. Muusika on rahvusliku koloriidiga. Depressiivse sisuga teos. Pärast väljatulekut pole esitatud.

Esmaettekanne toimus 7. septembril 1929 Tallinna teatris Estonia. Peaosi esitasid Arnold Wis­man (hiljem Aarne Viisimaa) (Heitti), Olga Mikk-Krull või Marta Rungi (Maie), Niina Romanova (Kalmuneid), Karl Viitol (Isamees). Dirigent Juhan Aavik. Lavastaja Hanno Kompus.

Peamised osad: Härma Heitti (tenor), Heitti isa (bariton), Heitti ema (sopran), Maie (sopran), Vaino Esso (bass), Vaino Viio (bariton), Kalmuneid (sopran), Isamees (bass

Tegevus toimub määramata ajal Eesti külas ja baseerub rahvamuistendile, mille kohaselt Härma perepoeg Heitti annab oma surnud mõrsja kalmu lähedal kaera külvates toonela rahvale tõotuse, et võtab samast kalmust Kalmuneiu endale naiseks kui nad aitavad tal kaera hästi idanema panna. Varsti aga unustab ta oma lubaduse ning võtab kaasaks elurõõmsa Vaino peretütre Maie, kes on Heittit juba kaua omale kaasaks himustanud. Maie ema on tütre saatuse pärast mures, kuid Maie lohutab teda. Pulmapeol hakkab Heittit vaevama südametunnistus. Kui ta oma noore naisega samast hauast, mille lähedal kaera külvas, pulmarongiga mööda sõidab hiide Uku õnnistust saama, algab torm ja äike. Toonelased nõuavad neile antud tõotuse täitmist, sest nad andsid Heittile hea saagi. Äike tabab Maiet ja noorik sureb. Pulmarongist saab peie­liste rong. Noor abielumees saabub üksi koju ja on masenduses. Meeleheites ta tapab end, et täita oma lubadus ja ühineda Kalmuneiuga toonelas. Rahvas jääb kahte surnut leinama.

Muusikalugusid: Heitti kaerakülvamise laul; Maie unenäolaul „Emakene, memmekene”; Vaimude koor.

VälislingidRedigeeri