Armastus ja surm (ooper)

Armastus ja surm on Artur Lemba ooper kolmes vaatuses ja viies pildis Julius Oengo libreto tema poeemi Aegna (1929) ainetel. Ilma avamänguta ooper meloodilise muusikaga ooper. Naiivsevõitu libreto tõttu pole pärast välja­tule­kut esitatud.

Esmaettekanne toimus 31. oktoobril 1931 Tallinna teatris Estonia. Peaosades esinesid Olga Torokoff-Tiedeberg või Olga Mikk-Krull (Heid), Karl Ots või Arnold Wisman/Viisimaa (Cordelius), Benno Hansen (Ander Laas), Valentine Kask või Niina Romanova (Ann), Helmi Einer või Ida Aav-Loo (Kard). Dirigent Raimund Kull. Lavastaja Hanno Kompus.

Peamised osad: loots Ander Laas (bass), tema tütar Heid (sopran), lootsi naine Ann (sopran), Cordelius Ancy­ras (tenor), noor kalur Maar (bass-bariton), lesknaine Kard (metsosopran), lesknaise tütar Reet (sopran).

Tegevus toimub Aegna saarel 16. sajandi alguses. Rahvas elab seal oma vanematelt saadud karmide kommete ja vooruste tingimustes. Mehed käivad merel ja on vaprad ning õiglased, naised toimetavad kodus, on töökad ja alistunud meeste käskudele ja korraldustele. Nad armastavad oma mehi, sest vanemad on käskinud oma kaasasid armastada. Oma tahtmised ja puhkenud armastuse ihad tuleb alla suruda. Ooperis sünnib karm tragöödia. Saare kauneima tüdruku, romantilise loomuga Heidi armutunded sattuvad vastuollu saare raudsete kommetega.

Merel on tugev torm ja laevad hukkuvad. Rahvas rannal on oma meeste pärast ärevil. Tor­miselt merelt saabub loots Ander Laas, kelle tütar Heid on olnud mures isa pärast. Heid on romantilise loomuga. Saare tublim kalur, noor Maar paneb oma elu kaalule ja läheb merehädalisi päästma. Reet tahaks Maari omale meheks. Ka noormehele meeldib Heid. Maar päästab võõra merehädalise Cordelius Ancy­rase. Heidi isa Andres Laas võtab merehädalise oma majja. Cordelius seletab, et lai avar maailm on ta kodu. Ta elu on saatnud juhtumuste rodu. Cordeliusele meeldib Heid. Ta on hea meelitaja, kena seltsiline ja mõistab armumängu. Ka Heid armub võõramaalase. Looduse vastu ei saa, ehkki saare karmid kombed seda armumist ei luba.

Maar tuleb kosima Heidi. Laas on annab Maarile nõusoleku, et tütar temaga abiellub. Heid ja Maar kihluvad. Heid aga jätkab salajasi kohtumisi Cordeliusega. Kihlatud pruut aga seda teha ei tohi ja peab kommete kohaselt tulesurma surema.

Cordelius tüdineb peagi saarest ja neiust. Tema seikleja­loomus õhutab teda lahkuma. Heidi ja Cordeliuse kohtumisele satub peale Maar. Maar üritab tappa Cordeliust, kuid läheb vastupidi. Cordelius tapab Maari ja pääseb põgenema. Heid pannakse karistuseks majja luku taha ja põletatakse koos majaga rahva poolt.

Heidi ja Maari traagilisse loosse on põimitud teise saaretüdruku Reeda armukadedus, kes samuti soovib Maari endale, saareelanike pummeldamised kõrtsis, pidutsemine rannas ja kihluspidu oma laulude ja tantsudega.

Peamised muusikalood: Laasi aaria "Ah, jäta kõned rumalad"; Maari aaria "Mis tegu üldse minuga on sul?"; Reeda aaria "Sul meeles ainult väike lootsineid!"; koor "Las paistab tuli kaugele"; Cordeliuse aaria "Nagu minu saatus ikka, – olen jälle üksinda"; Kardi aaria "Nüüd lõksus linnuke!"; Maari barkarool "Oh sa mu Neapol ja Korsika saar"; Heidi aaria "Mul meeles, meeles õnnevärav".