Stalini preemia

Stalini preemia (vene keeles Сталинская премия, algselt Премия имени Сталина) eksisteeris aastatel 19411954, mõned allikad annavad lõpuaasta ebatäpsena – 1952. Oma põhiolemuselt mängis see autasu samasugust rolli nagu Nõukogude Liidu riiklik autasu. Seepärast muudeti pärast Nõukogude riikliku autasu kasutusele võtmist Stalini preemia saajate tunnistusi ja märke nii, nagu need oleksid Nõukogude Liidu riiklikud autasud.

Stalini preemia märk kujutatuna NSV Liidu postmargil (1946)

Kuuekümnendate aastate alguses eksisteeris Nõukogude Liidu riikliku preemia puhul esimese, teise ja kolmanda järgu autasu, mida anti indiviididele välja kord aastas. Paljud sellel ajal välja antud preemiad on tegelikult ümber vahetatud Stalini preemiad, mis eksisteerisid samamoodi kolmes järgus. Autasu võis teenida teaduses, matemaatikas, kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, mis kõik olid arendanud Nõukogude Liitu või sotsialismi. Sageli anti auhind spetsiaalsele teosele, mitte isikule.

Alates aastast 1966 on aga Nõukogude Liidu riiklik preemia ilma järguta kuldmedal, mida anti välja koos tunnistusega. Selliseks ta jäigi kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Kõigil preemiamedalitel on seerianumber, olenemata järgust või väljaandmise ajast. Samamoodi on number ka dokumendis, kuid väga paljudel juhtudel need seerianumbrid ei kattu.

Igal liiduvabariigil (NSV) ja autonoomsel vabariigil (ANSV) oli ka oma riiklik preemia.

Stalini preemia oli hoopis teistsugune auhind kui Stalini rahupreemia, mis loodi 21. detsembril 1949 ja mida anti välisriikide kodanikele.

Stalini preemiat ei tohi segi ajada Lenini preemiaga.

Stalini riikliku preemia saajad teaduses ja tehnikasRedigeeri

(mittetäielik nimekiri)

1941Redigeeri

  • Abram Alihhanov ja Artjom Alihhanjan, füüsikud – 1936., 1938. ja 1940. aastal avaldatud tööde eest radioaktiivsuse alal (2. järk)
  • Aleksei Bach, biokeemik – autori "Valitud tööde kogumikus" 1937. aastal avaldatud väljapaistvate teaduslike tööde eest biokeemia alal (esimene järk)
  • Ivan Beritašvili, füsioloog – 1937. aastal avaldatud teadusliku töö "Lihastiku ja närvisüsteemi üldine füsioloogia" eest (teine järk)
  • Anatoli Blagonravov, mehaanik – 1940. aastal avaldatud teadusliku töö "Automaatrelva projekteerimise alused" eest (teine järk)
  • Aleksandr Bogomolets, patofüsioloog – tema juhendamisel välja töötatud ning 1935.–1937. aastal kolmes köites avaldatud teadusliku töö "Patoloogilise füsioloogia käsiraamat" eest (esimene järk)
  • Andrei Botšvar ja A. G. Spasski – sulamite rõhu all kristalliseerimise meetodi leiutamise eest (kolmas järk)
  • Aleksandr Braunštein, biokeemik
  • Nikolai Burdenko, kirurg – üldtuntud teadustööde eest kesk- ja perifeerse närvisüsteemi kirurgia alal (esimene järk)
  • Vassili Grabin, torusuurtükkide ja soomustehnika konstruktor
  • Aleksandr Gurvitš, bioloog
  • Mihhail Gurevitš, lennukikonstruktor
  • Sergei Iljušin, lennukikonstruktor
  • Pjotr Kapitsa, füüsik – 1939. aastal avaldatud teadusliku töö "Turbodetander madalate temperatuuride saamiseks ja selle rakendamine õhu veeldamiseks" (esimene järk)
  • Mihhail Kirpitšov ja Mihhail Mihhejev, soojustehnikud – 1936. aastal avaldatud teadusliku töö "Soojusseadmete modellerimine" eest (teine järk)
  • Andrei Kolmogorov ja Aleksandr Hintšin – teaduslike tööde eest tõenäosusteooria alal: 1936. aastal avaldatud "Tõenäosuste asümptootilised seadused", 1938. aastal avaldatud "Analüütilistest meetoditest tõenäosusteoorias", 1938. aastal avaldatud "Piirseadused sõltumatute juhuslike suuruste summade jaoks" (teine järk)
  • Vladimir Komarov, botaanik – 1940. aastal avaldatud teadusliku töö "Õpetus liigist taimede puhul" eest (esimene järk)
  • Aleksei Krõlov, laevaehitaja, mehaanik ja matemaatik – 1938.–1940. aastal avaldatud teaduslike tööde "Kompassi näitude häiritused, mis tulenevad laeva kõikumisest lainetuste tõttu", "Kompassi deviatsiooni teooria alused", "Gürokompassi teooriast" eest (esimene järk)
  • Nikolai Kurnakov, füsikokeemik – aastatel 1937–1939 autori tööde kogumikus avaldatud teaduslike tööde ning 1940. aastal avaldatud töö "Sissejuhatus füüsikalis-keemilisse analüüsi" eest (teine järk)
  • Grigori Landsberg, füüsik – metallide ja sulamite spektraalanalüüsi meetodite väljatöötamise eest (teine järk)
  • Semjon Lavotškin, lennukikonstruktor
  • Mihhail Loginov, konstruktor – tankitõrje-, seniit- ja meresuurtükkide näidiste väljatöötamise eest
  • Trofim Lõssenko, agronoom – üldtuntud tööde eest kartuli suvise mahapaneku alal värskelt koristatud ning kartuli mahapaneku alal värskelt koristatud mugulatena
  • Dmitri Maksutov, astronoomilise optika spetsialist – astronoomia- ja optikaseadmete loomise eest
  • Aleksandr Mikulin, konstruktor – lennukimootori uue konstruktsiooni väljatöötamise eest (esimene järk)
  • Nikolai Polikarpov: õhusõiduki kavand
  • Nikolai Semjonov: keemiline füüsika
  • Sergei Sobolev: matemaatika
  • Ivan Vinogradov, matemaatik – 1937. aastal avaldatud teadusliku töö "Uus meetod analüütilises arvuteoorias" (esimene järk)
  • Semjon Volfkovitš, A. I. Loginova ja A. M. Poljak – fosfaattooraine kompleksse kasutamise (fosfor- ja lämmastikväetiste, naatriumränifluoriidi ja haruldaste muldmetallide saamisega) tehnoloogilise protsessi väljatöötamise eest (teine järk)

1942Redigeeri

1948Redigeeri

1949Redigeeri

1950Redigeeri

1951Redigeeri

Stalini riikliku preemia saajad kirjanduses ja kunstidesRedigeeri

(mittetäielik nimekiri)

1941Redigeeri

1941. aastal anti Stalini preemiad kuue-seitsme varasema aasta tegevuse eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

FilmRedigeeri

  • Sergei Eisenstein (režissöör) Pjotr Pavlenko (stsenarist), Nikolai Tšerkasov, Andrei Abrikosov (osatäitjad) – esimene järk: film Aleksandr Nevski (1938) Mosfilm
  • Teine järk – film Zangezur (1938) Jerevani kinostuudio
  • Teine järk – film Mannerheimi liin (1940) Leningradi kinokroonikastuudio
  • Teine järk – film Õpetaja (1939) Lenfilm
  • Teine järk – filmid Oleme Kroonlinnast (1936) ja Kui homme on sõda (1938) Mosfilm
  • Teine järk – filmid Gorki lapsepõlv (1938) ja Inimeste hulgas (1938) Sojuzdetfilm
  • Teine järk – filmid Meresügavustes (1939) ja Elujõud (1940) Tsentrnautšfilm
  • Teine järk – film Dursun (1940) Ashabadi kinostuudio
  • Teine järk – film Muusikaline lugu (1940) Lenfilm
  • Teine järk – kroonikafilm Doonaul (1940)
  • Teine järk – film Suur elu (1. seeria, 1939) Kiievi kinostuudio
  • Teine järk – film Viimane öö (1936) Mosfilm
  • Teine järk – film Balti mere laevastiku saadik (1936) Lenfilm
  • Teine järk – filmid Eliso (1928) ja Kuldne org (1937) Tbilisi kinostuudio
  • Teine järk – film Suur kodanik (2 seeriat: 1937, 1939) Lenfilm
  • Teine järk – film Jakov Sverdlov (1940) Sojuzdetfilm

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

KirjanduskriitikaRedigeeri

1942Redigeeri

1942. aastal anti välja preemiad 1941. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

  • Igor Moissejev – esimene järk

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

1943Redigeeri

1943. aasta preemiad anti 1942. aasta loomingu eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

MängufilmRedigeeri

  • Mihhail Tšiaureli (režissöör), Akaki Khorava (peaosatäitja) jt – esimene järk: filmi "Giorgi Saakadze" 1. seeria (Tbilisi Kinostuudio)
  • Juli Raizman (režissöör) jt – teine järk: film "Mašake" (Mosfilm)
  • Ivan Põrjev (režissöör) jt – teine järk: film Rajoonikomitee sekretär" (Kasahhfilm)

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

ElutööpreemiadRedigeeri

Pikaajaliste saavutuste eest kunsti ja kirjanduse vallas anti välja 23 esimese järgu ja 6 teise järgu preemiat.

1946Redigeeri

1946. aastal anti preemiad välja kahel korral: jaanuaris 1943. ja 1944. aasta loomingu eest, ja juunis 1945. aasta eest. Esimese järgu preemia suurus oli 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.

Loomingu eest aastatel 1943–1944 [1]Redigeeri

MuusikaRedigeeri
MaalikunstRedigeeri
SkulptuurRedigeeri
  • Zair Azgur – teine järk: NSV Liidu kangelaste portreeskulptuurid
  • Sergei Orlov – teine järk: skulptuurid "Ema", "Aleksandr Nevski" ja "Muinasjutt"
ArhitektuurRedigeeri
TeaterRedigeeri
OoperRedigeeri
BallettRedigeeri
MängufilmRedigeeri
DokumentaalfilmRedigeeri
ProosaRedigeeri
LuuleRedigeeri
NäitekirjandusRedigeeri

Loomingu eest aastal 1945 [2]Redigeeri

MuusikaRedigeeri
MaalikunstRedigeeri
SkulptuurRedigeeri
ArhitektuurRedigeeri
TeaterRedigeeri
  • Nikolai Gortšakov (lavastaja) jt – esimene järk: eendus "Laevastiku ohvitser" Moskva kunstiteatris
  • Akaki Khorava jt – esimene järk: näidend "Suur valitseja" Tbilisi draamateatris
  • Andrei Lobanov (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Vanad sõbrad" Moskva draamateatris
  • Shloyme Mikhoels (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Rõõm" (Freilach) Moskva riiklikus juudi teatris
OoperRedigeeri
BallettRedigeeri
MängufilmRedigeeri
DokumentaalfilmRedigeeri
ProosaRedigeeri
LuuleRedigeeri
NäitekirjandusRedigeeri
  • Boriss Lavrenjov – esimene järk: näidend "Nende eest, kes on merel"
  • Vladimir Solovjov – teine järk: näidend "Suur valitseja"

1947 [3]Redigeeri

1947. aastal anti välja preemiad 1946. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

MängufilmRedigeeri

  • Mihhail Tšiaureli (režissöör) jt – esimene järk: film "Tõotus" (Tbilisi kinostuudio)
  • Vsevolod Pudovkin (režissöör) jt – esimene järk: film "Admiral Nahhimov" (Mosfilm)
  • Aleksandr Ptuško (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Kivilill" (Mosfilm)
  • Leo Arnštam (režissöör) jt – teine järk: film "Glinka" (Mosfilm)
  • Viktor Eisõmont (režissöör) jt – teine järk: film "Kreiser "Varjaag"" (Sojuzdetfilm)

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

1948 [4][5]Redigeeri

1948. aastal anti välja preemiad 1947. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

Kirjanduskriitika ja kunstiteadusRedigeeri

1949 [6]Redigeeri

1949. aastal anti välja preemiad 1948. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkuluptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

  • Aleksei Dikij, Jelena Stradomskaja (lavastajad) jt – esimene järk: etendus "Moskva iseloom" Väikeses teatris
  • Mihhail Kedrov (lavastaja) jt – esimene järk: etendus "Roheline tänav" Moskva kunstiteatris
  • Gnat Yura (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Makar Dubrava" Kiievi draamateatris
  • Vassili Vanin (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Solvang" Mossoveti nimelises teatris
  • Mannon Uigur-Madžindov – teine järk: etendus "Alisher Navoi" Usbeki draamateatris
  • Nikolai Ohlopkov (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Auseadus" Moskva draamateatris
  • Meer Geršt (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Kindlus Volgal" Kuibõševi draamateatris
  • Stepan Muratov – teine järk: osatäitmised Saratovi draamateatri etendustes
  • Konstantin Skorobogatov – teine järk: peaosa Leningradi draamateatri etenduses "Väejuht Suvorov"

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

1950 [7]Redigeeri

1950. aastal anti välja preemiad 1949. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

  • Leonid Lavrovski (Ivanov) (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Punane moon" Suures teatris
  • Vassili Zolotarjov (helilooja), Konstantin Muller (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Knjaz-ozero" Valgevene ooperi- ja balletiteatris
  • Boriss Fenster (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Noorus" Leningradi väikeses ooperiteatris
  • Galia Izmailova – teine järk: usbeki tantsude esitamine

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

  • Arša Ovanesova (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Maailma noorus"
  • Vladimir Boikov (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "NSV Liidu õhulaevastiku päev"
  • Irina Setkina-Nesterova (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "1. mai 1949"
  • Aleksandr Zguridi (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "Lugu metsast"
  • Boris Dolin (režissöör) jt – kolmas järk: film "Ühe rõnga ajalugu"

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

Kirjanduskriitika ja kunstiteadusRedigeeri

1951 [8]Redigeeri

1951. aastal anti välja preemiad 1950. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

GraafikaRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

  • Konstantin Zubov, Venjamin Tsõganov (lavastajad) jt – esimene järk: etendus "Unustamatu 1919. aasta" Väikeses teatris
  • Viktor Stanitsõn (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Teine armastus" Moskva kunstiteatris
  • Leonid Vivjen (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Unustamatu 1919. aasta" Leningradi draamateatris
  • Aleksei Popov (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Admirali lipp" Nõukogude armee keskteatris
  • Juri Zavadski (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Koit Moskva kohal" Mossoveti-nimelises teatris
  • Ignati Jura (lavastaja) jt – teine järk: etendus "Lodjapuusalu" Kiievi draamateatris
  • Firs Šišigin (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Südametunnistus" Stalingradi draamateatris
  • Alfreds Amtmanis-Briedītis (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Haljendav maa" Läti draamateatris
  • Aleksandr Sokolov (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Murrang" Leningradi draamateatris
  • Ilja Kobrinski (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Igavesti koos" Dnepropetrovski draamateatris
  • Akaki Vasadze (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Uppunud kivid" Gruusia draamateatris
  • Goris Ravenskihh (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Pulmad kaasavaraga" Moskva satiiriteatris
  • Məhərrəm Haşımov (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Koit Kaspia kohal" Aserbaidžaani vene draamateatris
  • Murad Seidnijazov (lavastaja) jt – kolmas järk: etendus "Allani perekond" Turkmenistani draamateatris
  • Aleksandr Kanin (lavastaja) – kolmas järk: etendus "Väikekodanlased" Rjazani oblasti draamateatris

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

Kirjanduskriitika ja kunstiteadusRedigeeri

  • Dmitri Blagoi – teine järk: raamat "Puškini loominguline tee"
  • Vladimir Orlov – kolmas järk: raamat "Vene valgustajad 1790.–1800. aastail"

1952Redigeeri

1952. aastal anti välja preemiad 1951. aasta teoste eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla. [9]

MuusikaRedigeeri

MaalikunstRedigeeri

GraafikaRedigeeri

SkulptuurRedigeeri

ArhitektuurRedigeeri

TeaterRedigeeri

OoperRedigeeri

BallettRedigeeri

  • Soltan Hacıbəyov (helilooja) jt – teine järk ballett "Gülšen" Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatris

MängufilmRedigeeri

DokumentaalfilmRedigeeri

ProosaRedigeeri

LuuleRedigeeri

NäitekirjandusRedigeeri

Kirjanduskriitika ja kunstiteadusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Stalini preemiad silmapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1943. -1944. a.". Sirp ja Vasar, lk 1-2, 2. veebruar 1946.
  2. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1945. aastal". Sirp ja Vasar, lk 1, 29. juuni 1946.
  3. "Stalini preemiate andmisest väljapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1946 . aasta eest". Sirp ja Vasar, lk 1-2, 14. juun i1947.
  4. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ja kinematograafia alal 1947 a .". Sirp ja Vasar, lk 1, 10. aprill 1948.
  5. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvale tööde eesl kunsti alal 1947. aastal". Sirp ja Vasar, lk1, 24. aprill 1948.
  6. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ja kunsti alal 1948 . aastal". Sirp ja Vasar, lk 2, 4, 16. aprill 1949.
  7. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ia kunsti alal 1949. aastal". Sirp ja Vasar, lk 3-4, 11. märts 1950.
  8. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest teaduse, leiutamise, kirjanduse ja kunsti alal 1950. aasta eest". Sirp ja Vasar lk 2-3, 24. märts 1951.
  9. "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest teaduse, leiutamise, kirjanduse ja kunsti alal 1951. aastal". Sirp ja Vasar, lk 1–2, 15, märts 1952.