Stalini preemia
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2008) |
Stalini preemia (vene keeles Сталинская премия, algselt Премия имени Сталина) eksisteeris aastatel 1941–1954, mõned allikad annavad lõpuaasta ebatäpsena – 1952. Oma põhiolemuselt mängis see autasu samasugust rolli nagu Nõukogude Liidu riiklik preemia. Seepärast muudeti pärast Nõukogude riikliku preemia kasutusele võtmist Stalini preemia saajate tunnistusi ja märke nii, nagu need oleksid Nõukogude Liidu riiklikud preemiad.
1969. aastate alguses eksisteeris Nõukogude Liidu riikliku preemia puhul esimese, teise ja kolmanda järgu autasu, mida anti indiviididele välja kord aastas. Paljud sellel ajal välja antud preemiad on tegelikult ümber vahetatud Stalini preemiad, mis eksisteerisid samamoodi kolmes järgus. Autasu võis teenida teaduses, matemaatikas, kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, mis kõik olid arendanud Nõukogude Liitu või sotsialismi. Sageli anti auhind spetsiaalsele teosele, mitte isikule.
1966. aastast on aga Nõukogude Liidu riiklik preemia ilma järguta kuldmedal, mida anti välja koos tunnistusega. Selliseks ta jäigi kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni.
Kõigil medalitel on seerianumber, olenemata järgust või väljaandmise ajast. Samamoodi on number ka dokumendis, kuid väga paljudel juhtudel need seerianumbrid ei kattu.
Igal liiduvabariigil (NSV) ja autonoomsel vabariigil (ANSV) oli ka oma riiklik preemia.
Stalini preemia oli hoopis teistsugune auhind kui Stalini rahupreemia, mis loodi 21. detsembril 1949 ja mida anti välisriikide kodanikele.
Stalini preemiat ei tohi segi ajada Lenini preemiaga.
Stalini riikliku preemia saajad teaduses ja tehnikas
muuda(mittetäielik nimekiri)
1941
muuda- Abram Alihhanov ja Artjom Alihhanjan, füüsikud – 1936., 1938. ja 1940. aastal avaldatud tööde eest radioaktiivsuse alal (2. järk)
- Aleksei Bach, biokeemik – autori "Valitud tööde kogumikus" 1937. aastal avaldatud väljapaistvate teaduslike tööde eest biokeemia alal (esimene järk)
- Ivan Beritašvili, füsioloog – 1937. aastal avaldatud teadusliku töö "Lihastiku ja närvisüsteemi üldine füsioloogia" eest (teine järk)
- Anatoli Blagonravov, mehaanik – 1940. aastal avaldatud teadusliku töö "Automaatrelva projekteerimise alused" eest (teine järk)
- Aleksandr Bogomolets, patofüsioloog – tema juhendamisel välja töötatud ning 1935.–1937. aastal kolmes köites avaldatud teadusliku töö "Patoloogilise füsioloogia käsiraamat" eest (esimene järk)
- Andrei Botšvar ja A. G. Spasski – sulamite rõhu all kristalliseerimise meetodi leiutamise eest (kolmas järk)
- Aleksandr Braunštein, biokeemik
- Nikolai Burdenko, kirurg – üldtuntud teadustööde eest kesk- ja perifeerse närvisüsteemi kirurgia alal (esimene järk)
- Vassili Grabin, torusuurtükkide ja soomustehnika konstruktor
- Aleksandr Gurvitš, bioloog
- Mihhail Gurevitš, lennukikonstruktor
- Sergei Iljušin, lennukikonstruktor
- Pjotr Kapitsa, füüsik – 1939. aastal avaldatud teadusliku töö "Turbodetander madalate temperatuuride saamiseks ja selle rakendamine õhu veeldamiseks" (esimene järk)
- Mihhail Kirpitšov ja Mihhail Mihhejev, soojustehnikud – 1936. aastal avaldatud teadusliku töö "Soojusseadmete modellerimine" eest (teine järk)
- Andrei Kolmogorov ja Aleksandr Hintšin – teaduslike tööde eest tõenäosusteooria alal: 1936. aastal avaldatud "Tõenäosuste asümptootilised seadused", 1938. aastal avaldatud "Analüütilistest meetoditest tõenäosusteoorias", 1938. aastal avaldatud "Piirseadused sõltumatute juhuslike suuruste summade jaoks" (teine järk)
- Vladimir Komarov, botaanik – 1940. aastal avaldatud teadusliku töö "Õpetus liigist taimede puhul" eest (esimene järk)
- Aleksei Krõlov, laevaehitaja, mehaanik ja matemaatik – 1938.–1940. aastal avaldatud teaduslike tööde "Kompassi näitude häiritused, mis tulenevad laeva kõikumisest lainetuste tõttu", "Kompassi deviatsiooni teooria alused", "Gürokompassi teooriast" eest (esimene järk)
- Nikolai Kurnakov, füsikokeemik – aastatel 1937–1939 autori tööde kogumikus avaldatud teaduslike tööde ning 1940. aastal avaldatud töö "Sissejuhatus füüsikalis-keemilisse analüüsi" eest (teine järk)
- Grigori Landsberg, füüsik – metallide ja sulamite spektraalanalüüsi meetodite väljatöötamise eest (teine järk)
- Semjon Lavotškin, lennukikonstruktor
- Mihhail Loginov, konstruktor – tankitõrje-, seniit- ja meresuurtükkide näidiste väljatöötamise eest
- Trofim Lõssenko, agronoom – üldtuntud tööde eest kartuli suvise mahapaneku alal värskelt koristatud ning kartuli mahapaneku alal värskelt koristatud mugulatena
- Dmitri Maksutov, astronoomilise optika spetsialist – astronoomia- ja optikaseadmete loomise eest
- Aleksandr Mikulin, konstruktor – lennukimootori uue konstruktsiooni väljatöötamise eest (esimene järk)
- Nikolai Polikarpov – õhusõiduki kavand
- Nikolai Semjonov – keemiline füüsika
- Sergei Sobolev – matemaatika
- Ivan Vinogradov, matemaatik – 1937. aastal avaldatud teadusliku töö "Uus meetod analüütilises arvuteoorias" (esimene järk)
- Semjon Volfkovitš, A. I. Loginova ja A. M. Poljak – fosfaattooraine kompleksse kasutamise (fosfor- ja lämmastikväetiste, naatriumränifluoriidi ja haruldaste muldmetallide saamisega) tehnoloogilise protsessi väljatöötamise eest (teine järk)
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
1942
muuda1948
muuda- Mihhail Gurevitš – õhusõiduki kavand
- Artjom Mikojan – õhusõiduki kavand
- Nikolai Virta
- Julius Aamisepp
- Mihkel Pill
1949
muuda- Mihhail Gurevitš – õhusõiduki kavand
- Fjodor Fedorovski
- Mihhail Kalašnikov – tehnika
- Leonid Kantorovitš
- Nikolaus Riehl – esimene klass, panuse eest Nõukogude tuumaprogrammi
- Sandro Šanšiašvili – luule ja näidendite eest
- Jakov Zeldovitš – esimene järk, füüsika "eritööde" eest (tegelikult tuumatehnoloogia)
1950
muuda- Leonid Baratov
- Aleksei Pogorelov, matemaatika
- Dmitri Skobeltsõn, füüsika
- Ilja Vekua
- Vassili Jefanov
1951
muuda- Peter Adolf Thiessen – esimene järk, uraani rikastamise tehnika eest
- Sergei Vavilov – füüsika
- Boriss Vannikov – Nõukogude tuumaprogrammi haldamine
- Jakov Zeldovitš – esimene järk, füüsika – "eritööde" eest
Stalini riikliku preemia saajad kirjanduses ja kunstides
muuda(mittetäielik nimekiri)
1941
muuda1941. aastal anti Stalini preemiad kuue-seitsme varasema aasta tegevuse eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.
Muusika
muuda- Nikolai Mjaskovski – esimene järk: 21. sümfoonia
- Juri Šaporin – esimene järk: kantaat-sümfoonia "Kulikovo väljal"
- Dmitri Šostakovitš – esimene järk: klaverikvintett
- Anatoli Bogatõrjov – teine järk: ooper "Polesje ürgmetsas"
- Üzeyir Hacıbəyov – teine järk: ooper "Ker-Oglõ"
- Grigori Kiladze – teine järk: sümfooniline poeem "Erak"
- Levko Revutski – teine järk: 2. sümfoonia
- Aram Hatšhaturjan – teine järk: viiulikontsert
Maalikunst
muuda- Aleksandr Gerassimov – esimene järk: pilt "Stalin ja Vorošilov Kremlis"
- Boris Joganson – esimene järk: pilt "Vanas Uurali tehases"
- Mihhail Nesterov – esimene järk: akadeemik Ivan Pavlovi portree
- Vassili Jefanov – teine järk: maal "Unustamatu kohtumine"
- Nikolai Samokiš – teine järk: maal " Punaarmee sõdurid ületavad Sõvaši"
- Martiros Sarjan – teine järk: ooperi "Almast" kujundus
- Irakli Toidze – teine järk: Šotha Rusthaveli gruusia rahvuseepose "Kangelane tiigrinahas" illustratsioonid
- Fjodor Fedorovski – teine järk: ooperi "Vürst Igor" kujundus
Skulptuur
muuda- Sergei Merkurov – esimene järk: Stalini kuju NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel ja Lenini kuju NSV Liidu Ülemnõukogu saalis
- Vera Muhhina – esimene järk: skulptuur "Tööline ja kolhoositar"
- Vladimir Ingal ja Venjamin Bogoljubov – teine järk: Sergo Ordžonikidze kuju
- Silovan Kakabadze – teine järk: Stalini monument Thbilisis
- Matvei Manizer – teine järk: Lenini monument Uljanovskis
- NIkolai Tomski – teine järk: Kirovi monument Leningradis
Arhitektuur
muuda- Vladimir Zabolotnõi – esimene järk: Ukraina NSV Ülemnõukogu hoone Kiievis
- Dmitri Tšetšulin – esimene järk: Moskva metroojaamad "Kievskaja" ja "Komsomoli väljak"
- Aleksei Štšusev – esimene järk: Marxi ja Engelsi instituudi hoone Thbilisis
- Aleksei Duškin ja Jakob Lichtenberg – teine järk: Moskva metroo jaam "Nõukogude palee"
- Boris Jofan – teine järk: NSV Liidu paviljon 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel
- Sadıq Dadaşov ja Mikayıl Useynov – teine järk: Aserbaidžaani NSV paviljon NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel
- Archil Kurdiani – teine järk: Gruusia NSV paviljon NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitusel
- Arkadi Mordvinov ja Georgi Golz – elamud Kaluuga tänaval Moskvas
Teater
muuda- Alla Tarasova – esimene järk
- Akaki Khorava – esimene järk
- Nikolai Hmeljov – esimene järk
- Maria Babanova – teine järk
- Ambrosi Butšma – teine järk
- Vagarš Vagaršjan – teine järk
- Gleb Glebov – teine järk
- Konstantin Skorobogatov – teine järk
Ooper
muuda- Valeria Barsova – esimene järk
- Maksim Mihailov – esimene järk
- Mark Reizen – esimene järk
- Ivan Kozlovski – esimene järk
- Larisa Aleksandrovskaja – teine järk
- Zoja Gaidai – teine järk
- Sergei Lemešev – teine järk
- Ari Pazovski – teine järk
- Samuil Samosud – teine järk
- Natalja Špiller – teine järk
Ballett
muuda- Olga Lepešinskaja – esimene järk
- Galina Ulanova – esimene järk
- Vahtang Tšabukiani – esimene järk
- Natalja Dudinsakaja – teine järk
- Asaf Messerer – teine järk
- Marina Semjonova – teine järk
- Juri Faier – teine järk
- Tamara Hanum – teine järk
Film
muuda- Grigori Aleksandrov (režissöör), Issaak Dunajevski (helilooja), Ljubov Orlova, Ivan Iljinski (osatäitjad) – esimene järk: filmid "Tsirkus" (1936) ja "Volga, Volga" (1938) Mosfilm
- Sergei Vassiljev, Georgi Vassiljev (režissöörid) Boris Babotškin (peaosatäitja) – esimene järk: film Tšapajev (1934) Lenfilm
- Oleksandr Dovženko (režissöör), Jevgeni Samoilov, Ivan Skuratov (osatäitjad) – esimene järk: film Štšors (1939) Kiievi kinostuudio
- Grigori Kozintsev, Leonid Trauberg (režissöörid), Boris Tširkov (peaosatäitja) – esimene järk: filmid Maksimi noorus (1934), Maksimi tagasitulek (1937), Viiburi linnaosa (1937) Lenfilm
- Mihhail Romm (režissöör), Aleksei Kapler (stsenarist), Boris Štšukin (peaosatäitja, postuumselt), Nikolai Ohlopkov (kõrvalosatäitja) – esimene järk: filmid Lenin oktoobris (1937), Lenin 1918. aastal (1938) Mosfilm
- Vladimir Petrov (režissöör) Nikolai Simonov, MIhhail Žarov (osatäitjad) – esimene järk: kahejaoline film Peeter I (1937, 1938) Lenfilm
- Vsevolod Pudovkin, Mihhail Doller (režissöörid), Aleksandr Hanov, Boris Livanov, Nikolai Tšerkasov – esimene järk: filmid Minin ja Požarski (1939) ja Suvorov (1940) Mosfilm
- Ivan Põrjev (režissöör) Marina Ladõnina, Nikolai Krjutškov (osatäitjad) – esimene järk: film "Traktoristid" (1939) Kiievi kinostuudio
- Mikheil Tšiaureli (režissöör), Georgi Tsagareli (stsenarist), Mikheil Gelovani, Spartak Bagashvili (osatäitjad) – esimene järk: filmid "Arsen" (1937) ja "Suur kuma" (1938). Tbilisi kinostuudio
- Sergei Eisenstein (režissöör) Pjotr Pavlenko (stsenarist), Nikolai Tšerkasov, Andrei Abrikosov (osatäitjad) – esimene järk: film Aleksandr Nevski (1938) Mosfilm
- Teine järk – film Zangezur (1938) Jerevani kinostuudio
- Teine järk – film Mannerheimi liin (1940) Leningradi kinokroonikastuudio
- Teine järk – film Õpetaja (1939) Lenfilm
- Teine järk – filmid Oleme Kroonlinnast (1936) ja Kui homme on sõda (1938) Mosfilm
- Teine järk – filmid Gorki lapsepõlv (1938) ja Inimeste hulgas (1938) Sojuzdetfilm
- Teine järk – filmid Meresügavustes (1939) ja Elujõud (1940) Tsentrnautšfilm
- Teine järk – film Dursun (1940) Ashabadi kinostuudio
- Teine järk – film Muusikaline lugu (1940) Lenfilm
- Teine järk – kroonikafilm Doonaul (1940)
- Teine järk – film "Suur elu" (1. jagu, 1939) Kiievi kinostuudio
- Teine järk – film Viimane öö (1936) Mosfilm
- Teine järk – film Balti mere laevastiku saadik (1936) Lenfilm
- Teine järk – filmid Eliso (1928) ja Kuldne org (1937) Tbilisi kinostuudio
- Teine järk – film Suur kodanik (2 jagu: 1937, 1939) Lenfilm
- Teine järk – film Jakov Sverdlov (1940) Sojuzdetfilm
Proosa
muuda- Aleksei Tolstoi – esimene järk: romaan "Peeter I "
- Sergei Sergejev-Tsenski – esimene järk: romaan "Sevastopoli rasked päevad"
- Mihhail Šolohhov – esimene järk: romaan "Vaikne Don"
- Nikolai Virta – teine järk: romaan "Üksindus"
- Leo Kiacheli – teine järk: romaan "Gvadi Bigva"
- Aleksei Novikov-Priboi – teine järk: romaani "Tsušima" 2. osa
Luule
muuda- Nikolai Asejev – esimene järk: poeem "Majakovski algab"
- Janka Kupala – esimene järk: luulekogu "Südamest"
- Pavel Tõtšina – esimene järk: luulekogu "Ühtse perekonna tunded"
- Žambõl Žabajev – teine järk kogu loomingu eest
- Vassili Lebedev-Kumatš – teine järk: ühiskondlike laulude tekstid
- Georgi Leonidze – teine järk: poeem "Juhi lapsepõlv"
- Sergei Mihhalkov – teine järk: lasteluuletused
- Aleksandr Tvardovski – teine järk: poeem "Muraavia maa"
Näitekirjandus
muuda- Konstantin Trenjov – esimene järk: "Ljubov Jarovaja" (uus redaktsioon1937)
- Aleksandr Korneitšuk – esimene järk: "Platon Kretšet" (1936) ja "Bogdan Hmelnõtskõi" (1939)
- Nikolai Pogodin – esimene järk: "Inimene relvaga" (1937)
- Səməd Vurğun – teine järk: "Vaqif" (1939)
- Kondrat Krapiva – teine järk: "Kes naerab viimasena" (1939)
- Vladimir Solovjov – teine järk: "Feldmarssal Kutuzov" (1940)
Kirjanduskriitika
muuda- Igor Grabar – esimene järk: monograafia "Repin"
1942
muuda1942. aastal anti välja preemiad 1941. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.
Muusika
muuda- Aleksandr Aleksandrov – esimene järk: bolševike partei hümn ja laulud Punaarmeele
- Dmitri Šostakovitš – esimene järk: 7. ("Leningradi") sümfoonia
- Vladimir Zaharov – teine järk: laulud
- Šalva Mšvelidze – teine järk: sümfooniline poeem "Zviadauri"
Maalikunst
muuda- Kukrõniksid – esimene järk: poliitilised plakatid ja karikatuurid
- Utša Džaparidze – teine järk: maal "Esimese mai demonstratsioon Tblilisis 1901. aastal"
- Georgi Savitski, Nikolai Radlov, Pavel Sokolov-Skalja, Mihhail Tšeremnõhh, Pjotr Šuhmin – teine järk: poliitilised plakatid ja karikatuurid TASSi akendel
Skulptuur
muuda- Pinhos Sabsai – esimene järk: Sergei Kirovi monument Bakuus
- Vsevolod Lišev – teine järk: Nikolai Tšernõševski skulptuur
- Isaak Mendelevitš – teine järk: Valeri Tškalovi monument Gorkis
Arhitektuur
muuda- Aleksandr Tamanjan (postuumselt) – Armeenia NSV valitsushoone Jerevanis
Teater
muuda- Vladimir Nemirovitš-Dantšenko (lavastaja), Aleksei Gribov (Lenini osatäitja), Boris Livanov, Nikolai Hmeljov – esimene järk: Nikolai Pogodini näidend "Kremli kellad" Gorki-nimelises Moskva akadeemilises kunstiteatris
- Ilja Sudakov, Aleksandr Zraževski, Igor Iljinski, Nikolai Svetlovidov – esimene järk: lavastus "Ukraina steppides" Moskva Väikeses teatris
- Veera Matretskaja – teine järk
- Akaki Vasadze – teine järk
Ooper
muuda- Aleksandr Melik-Pašajev, Jelizaveta Antonova, Maksim Mihhailov, Grigori Bolšakov, Panteleimon Nortsov – esimene järk: Pjotr Tšaikovski ooper "Kuldkingakesed" Suures Teatris
- Ari Pazovski, Olga Kaševarova, Georgi Nelepp. Boris Freidkov – esimene järk
- Ivan Patoržinski – teine järk
- Halima Nasõrova – teine järk
Ballett
muuda- Igor Moissejev – esimene järk
Mängufilm
muuda- Georgi Vassiljev, Sergei Vassiljev (režissöörid) jt – esimene järk: filmi "Tsaritsõni kaitse" 1. seeria (Lenfilm)
- Igor Savtšenko (režissöör) jt – esimene järk: film "Bogdan Hmelnitski" (Kiievi kinostuudio)
- Ivan Põrjev (režissöör), Tihhon Hrennikov (helilooja) jt – teine järk: film "Seakarjus ja lambur" (Mosfilm)
- Viktor Eisõmont (režissöör), Sergei Mihhalkov (ststenarist) jt – teine järk: film "Rindesõbrannad" (Lenfilm)
Dokumentaalfilm
muuda- Leonid Varlamov, Ilja Kopalin (režissöörid) jt – esimene järk: film "Saksa vägede häving Moskva all"
- Roman Karmen (režissöör) jt – esimene järk: film "Päev uues maailmas"
- Mihhail Slutski (režissöör) jt – teine järk: film "Meie Moskva"
Proosa
muuda- Ilja Ehrenburg – esimene järk: romaan "Pariisi langemine"
- Vassili Jan (Jantševetski) – esimene järk: romaan "Tšingis-khaan"
- Anna Antonovskaja – teine järk: romaani "Suur Mouravi" 1. ja 2. osa
- Sergei Borodin – teine järk: romaan "Dmitri Donskoi"
Luule
muuda- Nikolai Tihhonov – esimene järk: poeem "Kirov on meiega" jm.
- Samuil Maršak – teine järk: luuletekstid plakatitel ja karikatuurides
Näitekirjandus
muuda- Aleksandr Korneitšuk – esimene järk: näidend "Ukraina steppides"
- Konstantin Simonov – esimene järk: näidend "Noormees meie linnast"
- Səməd Vurğun –teine järk: näidend "Farhad ja Širin"
1943
muuda1943. aasta preemiad anti 1942. aasta loomingu eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.
Muusika
muuda- Marian Koval – esimene järk: ooper "Jemeljan Pugatšov"
- Aram Hatšhaturjan – esimene järk: ballett "Gajane"
- Vissarion Šebalin – esimene järk: Slaavi kvartett
- Sergei Prokofjev – esimene järk: 7. sonaat
- Vladimir Sofronitski (pianist) – esimene järk kontserttegevuse eest
- David Oistrahh (viiuldaja) – esimene järk kontserttegevuse eest
- Mukhtar Ashrafi – teine järk: "Heroiline sümfoonia"
- Nikolai Ivanov-Radkevitš – teine järk: sõjaväemarsid
- Vassili Solovjov-Sedoi – teine järk: laulud
- Lev Oborin – teine järk kontserttegevuse eest
Maalikunst
muuda- Aleksandr Gerassimov – esimene järk: maal "Hümn oktoobrile"
- Vassili Jakovlev – esimene järk: portreed
- Nikolai Žukov – teine järk: joonistused Punaarmeest ning illustratsioonid albumile "Marx ja Engels"
- Dementi Šmarinov – teine järk: graafilikasari "Me ei unusta, me ei andesta!"
Skulptuur
muuda- Konstantin Merabišvili – esimene järk: Šotha Rusthaveli monumnet Tbilisis
- Matvei Manizer – Zoja Kosmodemjanskaja skulptuur
- Veera Muhhina – Sõjakangelaste büstid
Teater
muuda- Ruben Simonov – esimene järk
- Aleksei Popov – esimene järk: Aleksandr Gladkovi näidendi "Ju ammugi" lavastus Nõukogude armee akadeemilises keskteatris
- Mirza Alijev – teine järk
Ooper
muuda- Aleksandr Melik-Pašajev (lavastaja) jt – esimene järk: Gioachino Rossini ooperi "Wilhelm Tell" lavastus Suures Teatris
- Ari Pazovski (dirigent) jt – esimene järk: Marian Kovali ooperi "Jemeljan Pugatšov" lavastus Maria teatris
Mängufilm
muuda- Mihhail Tšiaureli (režissöör), Akaki Khorava (peaosatäitja) jt – esimene järk: filmi "Giorgi Saakadze" 1. seeria (Tbilisi Kinostuudio)
- Juli Raizman (režissöör) jt – teine järk: film "Mašake" (Mosfilm)
- Ivan Põrjev (režissöör) jt – teine järk: film "Rajoonikomitee sekretär" (Kasahhfilm)
Dokumentaalfilm
muuda- Leonid Varlamov (režissöör) jt – esimene järk: film "Stalingrad"
- Valeri Solovtsov (režissöör) jt – esimene järk: film "Leningrad lahingus"
- Vassili Beljajev (režissöör) jt – teine järk: film "Musta mere laevastiku mereväelased"
- Ivan Beljakov, Teodor Bunimovitš, Jossif Veinerovitš, Viktor Dobronitski, David Ibragimov (operaatorid) – lahingukaadrite filmimine kinokroonikatele
Proosa
muuda- Aleksei Tolstoi – esimene järk: triloogia "Kannatuste rada"
- Wanda Wasilevska – esimene järk: jutustus "Vikerkaar"
- Pavel Bažov – teine järk: raamat "Malahhiitlaegas"
- Leonid Sobolev – teine järk: jutukogumik "Mere hing"
Luule
muuda- Maksim Rõlski – esimene järk: kolm luulekogu
- Mihhail Isakovski – esimene järk: laulutekstid
- Margarita Aliger – teine järk: poeem "Zoja"
Näitekirjandus
muuda- Aleksandr Korneitšuk – esimene järk: näidend "Rinne"
- Leonid Leonov – esimene järk: näidend "Vallutusretk"
- Konstantin Simonov –teine järk: näidend "Vene inimesed"
Elutööpreemiad
muudaPikaajaliste saavutuste eest kunsti ja kirjanduse vallas anti välja 23 esimese järgu ja 6 teise järgu preemiat.
1946
muuda1946. aastal anti preemiad välja kahel korral: jaanuaris 1943. ja 1944. aasta loomingu eest, ja juunis 1945. aasta eest. Esimese järgu preemia suurus oli 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.
Muusika
muuda- Juri Šaporin – esimene järk: oratoorium "Legend lahingust Venemaa eest"
- Nikolai Mjaskovski – esimene järk: 9. kvartett
- Sergei Prokofjev – esimene järk: 5. sümfoonia ja 8. sonaat
- Aram Hatšhaturjan – esimene järk: 8. sümfoonia
- Reinhold Glière – esimene järk: kontsert koloratuursopranile ja orkestrile
- Vladimir Zaharov – esimene järk: laulud
- Nikolai Golovanov (dirigent) – esimene järk: kontserttegevuse eest
- Emil Gilels (pianist) – esimene järk: kontserttegevuse eest
- Beethoveni nimeline kvartett – esimene järk: kontserttegevuse eest
- Jevgeni Mravinski (dirigent) – esimene järk: kontserttegevuse eest
- Andrei Štogarenko – teine järk: kantaat "Minu Ukraina"
- Andrei Balntšivadze – teine järk: 1. sümfoonia
- Gavriil Popov – teine järk: 2. sümfoonia
- Nikolai Rakov – teine järk: viiulikontsert
- Samuil Feinberg – teine järk: klaverikontsert
- Dmitri Šostakovitš –teine järk: trio
- Nikolai Tšemberdži – teine järk: keelpillikvartett
- Anatoli Novikov – teine järk: laulud
- Komitasi nimeline kvartett – teine järk: kontserttegevuse eest
- Debora Pantofel-Netšetskaja (laulja) – teine järk: kontserttegevuse eest
Maalikunst
muuda- Aleksandr Gerassimov – esimene järk: maal "Vanimate kunstnike portree"
- Mihhail Avilov – esimene järk: maal "Kahevõitlus Kulikovo väljal"
- Vassili Jefanov – teine järk: maal "Stalin, Vorošilov ja Molotov Maksim Gorki haigevoodi juures"
- Viktor Ivanov, Aleksei Kokorekin, Leonid Golovanov, Viktor Koretski – teine järk: sõjaplakatid
- Aleksei Pahomov – teine järk: litograafiasari "Leningrad blokaadipäevil"
- Nikolai Romadin – teine järk: maalide sari "Volga – vene jõgi"
Skulptuur
muuda- Zair Azgur – teine järk: NSV Liidu kangelaste portreeskulptuurid
- Sergei Orlov – teine järk: skulptuurid "Ema", "Aleksandr Nevski" ja "Muinasjutt"
Arhitektuur
muuda- Vladimir Gelfreih jt – esimene järk: Moskva metroo jaamade Elektrozavodskaja ja Novokuznetskaja projekt
- Aleksei Duškin – teine järk: Moskva metroojaama "Stalini-nimeline tehas" projekt
- Ivan Romanovski jt – teine järk: Kasahhi NSV Gurjevi linna generaalplaan ja suur hulk elumaju
Teater
muuda- Mihhail Kedrov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Sügav luure" Moskva kunstiteatris
- Nikolai Hmeljov (lavastaja, postuumselt) jt – esimene järk: lavastus "Viimane ohver" Moskva kunstiteatris
- Juri Zavadski – kom lavastust Mossoveti nimelises teatris
- Leonid Volkov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Meistrite linn"
- Darja Zerkalova, Konstantin Zubov (osatäitjad) – teine järk: G. B. Shaw "Pygmalion" Väikeses teatris
- Nohhum Loiter (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Nesterka" Viciebski draamateatris
- Sergei Obraztsov – teine järk: väljapaistvad saavutused nukuteatri valdkonnas
Ooper
muuda- Hajkanuš Danieljan – esimene preemia: rollid Armeenia ooperiteatris
- Veera Davõdova – esimene preemia: väljapaistvate saavutuste eest
- Maria Litvinenko-Wolgemut – esimene preemia: väljapaistvate saavutuste eest
- Maria Maksakova – esimene preemia: väljapaistvate saavutuste eest
- Georgi Kugušev jt – teine preemia: muusikaline komöödia "Tubakakapten" Sverdlovski muusikalise komöödia teatris
- Boriss Haikin – teine järk: ooperi "Jolanta" lavastamine
- Aleksei Ivanov – teine järk: osatäimised ooperites "Deemon", "Rigoletto" jt
Ballett
muuda- Konstantin Sergejev (ballettmeister) – esimene järk: pikaajalised väljapaistvad saavutused
- Vladimir Burmeister (lavastaja), Maria Sorokina (osatäitja) – teine järk: balletid "Lola" ja "Šeherezade"
- Aleksei Jermolajev – teine järk väljapaistvate saavutuste eest
- Mukarram Turgunbajeva – teine järk: usbeki tantsude esitamine
Mängufilm
muuda- Sergei Eisenstein (režissöör), Sergei Prokofjev (helilooja) jt – esimene järk: filmi "Ivan Groznõi" 1. seeria (Mosfilm)
- Vladimir Petrov (režissöör) jt – esimene järk: film "Kutuzov" (Mosfilm)
- Mark Donskoi, Natalja Užvii, Nina Alisova (osatäitjad) – esimene järk: film "Vikerkaar" (Kiievi kinostuudio)
- Leo Arnštam (režissöör) jt – esimene järk: film "Zoja" (Sojuzdetfilm)
- Mihhail Tšiaureli (režissöör), Akaki Khorava (peaosatäitja) jt – esimene järk: film "Giorgi Saakadze" 2. seeria (Tbilisi kinostuudio)
- Ivan Põrjev (režissöör), Tihhon Hrennikov (helilooja) jt – teine järk: film "Kuus tundi pärast sõda" (Mosfilm)
- Abram Room (režissöör) jt – teine järk: film "Vallutusretk" (Kazakfilm)
- Friedrich Ermler (režissöör) jt – teine järk: film "Nad kaitsesid kodumaad" (Kazakfilm)
- Mihhail Romm (režissöör) jt – teine järk: film "Inimene nr 217" (Mosfilm ja Taškendi kinostuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Juli Raizman (režissöör) jt – esimene järk: film "Vaherahu küsimusest Soomega"
- Jossif Poselski (režissöör) jt – esimene järk: film "Stalingradi taassünd"
- Vassili Beljajev (režissöör) jt – teine järk: film "Rahvatasujad"
- Boriss Dolin (režissöör) jt – teine järk: film "Suure armastuse seadus"
- Aleksandr Zguridi (režissöör) jt – teine järk: film "Kesk-Aasia liivades"
- Semjon Školnikov, Vladimir Sušinski (postuumselt), Vsevolod Afanasjev, Grigori Mogiljovski (operaatorid) – teine järk: rindekroonika
Proosa
muuda- Aleksandr Stepanov – esimene järk: romaan "Port-Artur"
- Vjatšeslav Šiškov (postuumselt) – esimene järk: romaan "Jemeljan Pugatšov"
- Vanda Vassilevskaja – teine järk: jutustus "Lihtsalt armastus"
- Boriss Gorbatov – teine järk: jutustus "Alistamatud"
- Veniamin Kaverin – teine järk: romaan "Kaks kaptenit"
- Konstantin Simonov – teine järk: jutustus "Päevad ja ööd"
Luule
muuda- Arkadi Kulešov – esimene järk: poeem "Brigaadi eest"
- Aleksei Surkov – esimene järk: laulud ja luuletused
- Aleksandr Tvardovski – esimene järk: poeem "Vassili Tjorkin"
- Mihhail Lozinski – esimene järk: Dante "Jumaliku komöödia" tõlge vene keelde
- Pavel Antokolski – teine järk: poeem "Poeg"
- Gafur Gulom – teine järk: luulekogu "Ma tulen idast"
- Leonid Pervomaiski – teine järk: luulekogud "Maa" ja "Sünnipäev"
- Aleksandr Prokofjev – teine järk: poeem "Venemaa" ja luuletused
Näitekirjandus
muuda- Aleksei Tolstoi – esimene järk: näidend "Ivan Julm"
- Samuil Maršak – teine järk: muinasjutunäidend "Kaksteist kuud"
Muusika
muuda- Sergei Prokofjev – esimene järk: ballett "Tuhkatriinu"
- Dmitri Kabalevski – esimene järk: kvartett nr 2
- Nikolai Mjaskovski – esimene järk: tšellokontsert
- Georgi Sviridov – esimene järk: trio klaverile, viiulile ja tšellole
- Aleksandr Aleksandrov (dirigent) – esimene järk
- Konstantin Igumnov (pianist) – esimene järk
- Eugen Kapp – teine järk: ooper "Tasuleegid"
- Qara Qarayev, Cövdət Hacıyev – teine järk: ooper "Kodumaa" ("Vətən")
- Boris Ljatošinski – teine järk: Ukraina kvintett
- Vano Muradeli – teine järk: 2. sümfoonia
- Mihhail Gnessin – teine järk: sonaat-fantaasia klaverile ja keelpillidele
- Matvei Blanter – teine järk: laulud (Rindeäärses metsas" jt)
- Lev Knipper – teine järk: serenaad keelpilliorkestrile
- Aleksandr Svešnikov (dirigent) – teine järk
- Semjon Tšrnetski (dirigent) – teine järk
- Elfrīda Pakule (laulja) – teine järk
Maalikunst
muuda- Dmitri Nalbandjan – esimene järk: Jossif Stalini portree
- Arkadi Plastov – esimene järk: maalid "Heinategu" ja "Lõikus"
- Fjodor Bogorodski ~ teine järk: maal "Au langenud kangelastele"
- Georgi Vereiski – teine järk: nõukogude kultuuritegelaste portreed
Skulptuur
muuda- Vera Muhhina – esimene järk: akadeemik Aleksei Krõlovi portree
- Iakob Nikoladze – esimene järk: gruusia pooedi Tšakhrukhadze portree
- Jevgeni Vutšetitš – teine järk: armeekindral Ivan Tšernjahhovskõi portree
Arhitektuur
muuda- Aleksei Štšussev, Nikolai Gorbatšov, Sergei Maizel, Boriss Jakovlev, Nikolai Fedotov – teine järk: Lenini mausoleumi sisekujundus
Teater
muuda- Nikolai Gortšakov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Laevastiku ohvitser" Moskva kunstiteatris
- Akaki Khorava jt – esimene järk: näidend "Suur valitseja" Tbilisi draamateatris
- Andrei Lobanov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Vanad sõbrad" Moskva draamateatris
- Shloyme Mikhoels (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Rõõm" (Freilach) Moskva riiklikus juudi teatris
Ooper
muuda- Boris Haikin, Ilja Šlepjanov (lavastajad) jt – esimene järk: ooper "Orléansi neitsi" Leningradi Riiklikus Akadeemilises Ooperi- ja Balletiteatris
- Armen Gulakjan (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Arshak Teine" Jerevani ooperi- ja balletiteatris
- Arnold Marguljan, Aleksandr Preobraženski (dirigendid) jt – ooper "Othello" Sverdlovski ooperi- ja balletiteatris
Ballett
muuda- Rostislav Zahharov (ballettmeister), Galina Ulanova, Olga Lepešinskaja (peaosatäitjad) jt – esimene järk: Sergei Prokofjevi ballett "Tuhkatriinu" Suures Teatris
- Agrippina Vaganova – esimene järk: väljapaistvad saavutused koreograafias
- Leonid Lavrovski (Ivanov) – teine järk: väljapaistvad saavutused koreograafias
Mängufilm
muuda- Friedrich Ermler (režissöör) jt – esimene järk: film "Suur murrang" (Lenfilm)
- Vladimir Petrov (režissöör) jt –teine järk: film "Süüta süüdlased" (Mosfilm)
- Üzeyir Hacıbəyov (helilooja ja libretto autor), Nikolai Leštšenko, Rza Təhmasib (režissöörid) jt – teine järk: film "Aršin ma Alan" (Bakuu kinostuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Juli Raizman, Jelizaveta Svilova (režissöörid) jt – esimene järk: film "Berliin"
- Aleksandr Zarhi, Jossif Heifits, Irina Setkina-Nesterova (režissöörid) jt – esimene järk: film "Jaapani purustamine"
- Ilja Kopalin (režissöör) jt – teine järk: film "Tšehhoslovakkia vabastamine"
- Sergei Semjonov jt operaatorid – teine järk: film "1945. aasta kehakultuuriparaad"
Proosa
muuda- Aleksandr Fadejev – esimene järk: romaan "Noor Kaardivägi"
- Oybek (Muso Toshmuhammad) – esimene järk: romaan "Navoi"
- Valentin Katajev – teine järk: jutustus "Polgu poeg"
- Andrejs Upīts – teine järk: romaan "Roheline maa"
Luule
muuda- Avetik Isaakjan – esimene järk: "Suurele Stalinile" jt luuletused
- Jakub Kołas – esimene järk: luuletused
- Mikola Bažan – teine järk: luuletsükkel "Stalingradi vihik" jm.
- Veera Inber – teine järk: poeem "Pulkovo meridiaan" jm.
Näitekirjandus
muuda- Boriss Lavrenjov – esimene järk: näidend "Nende eest, kes on merel"
- Vladimir Solovjov – teine järk: näidend "Suur valitseja"
1947. aastal anti välja preemiad 1946. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla.
Muusika
muuda- Vissarion Šebalin – esimene järk: kantaat "Moskva"
- Sergei Prokofjev – esimene järk: sonaat viiulile ja klaverile
- Andria Balantšivadze – esimene järk: klaverikontsert
- Sergei Vassilenko – esimene järk: balletisüit
- Alexander Goldenweiser (pianist) – esimene järk loomingulise tegevuse eest
- Šalva Mšvelidze – teine järk: ooper "Muistend Tarielist"
- Nikolai Peiko – teine järk: 1. sümfoonia
- Mihhail Tšulaki – teine järk: 2. sümfoonia
- Nikolai Budaškin – teine järk: teosed rahvamuusikaorkestrile
- Vassili Solovjov-Sedoi – teine järk: laulud
- Gustav Ernesaks (dirigent) – teine järk: Tallinna filharmoonia koori juhatamine
- Dmitri Orlov (deklamaator) – teine järk
Maalikunst
muuda- Kukrõniksid – esimene järk: Anton Tšehhovi teoste illustreerimine
- Pjotr Vassiljev – esimene järk: Lenini tegevusele pühendatud graafika
- Boris Dehterjov – teine järk: Maksim Gorki jutustuse "Lapsepõlv" illustratsioonid
- Tarass Galonenko – teine järk: maal "Pärast sakslaste lahkumist"
Skulptuur
muuda- Jevgeni Vutšetitš – esimene järk: kindralleitnant Mihhail Jefremovi mälestusmärk Vjazmas
- Fuad Əbdürəhmanov – teine järk: Nîzamî Gencewî monument Kirovabadis
- Juozas Mikėnas – teine järk: skulptuurigrupp "Võit" Kaliningradis
Teater
muuda- Nikolai Ohlopkov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Noor kaardivägi" Moskva Majakovski-nimelises teatris
- Viktor Stanitsõn (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Võitjad" Moskva kunstiteatris
- Marjan Krušelnitski (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Jaroslav Tark" Harkovi ukraina draamateatris
- Konstantin Zubov, Venjamin Tsõganov (lavastajad) jt – teine järk: lavastus "Nende eest, kes on merel" Väikeses teatris
- Vladimir Kožin (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Võitjad" Leningradi draamateatris
- Sergei Morštšihhin, Nina Mikeladze (lavastajad) jt – teine järk: lavastus "Muinasjutt tõest"
- Eduards Smiļģis, Oto Skulme, Lilita Bērziņa jt – teine järk: Rainise näidend "Tuli ja öö" Läti kunstiteatris
- Borisas Dauguvietis (lavastaja) jt – teine järk: Maksim Gorki "Vaenlased" Leedu draamateatris
Ooper
muuda- Samuil Samossud (dirigent), Boriss Pokrovski (lavastaja) jt – esimene järk: Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu" Leningradi ooperi- ja balletiteatris
- Šalva Azmaiparašvili (dirigent) jt – esimene järk: ooper "Muistend Tarielist" Gruusia ooperi- ja balletiteatris
- Anatoli Ljudmilin (dirigent) jt – teine järk: ooper "Sevastopollased" Permi ooperi- ja balletiteatris
- Olga Kalinina, Gleb Serebrovski (osatäitjad) jt – teine järk: Nikolai Rimski-Korsakovi ooper "Kuldkikas" Saratovi ooperi- ja balletiteatris
Ballett
muuda- Leonid Lavrovski (lavastaja), Galina Ulanova (peaosatäitja) jt – esimene järk: Sergei Prokofjevi ballett "Romeo ja Julia" Suures Teatris
- Vassili Vainonen (ballettmeister), Olga Lepešinskaja, Sulamith Messerer jt – esimene järk: ballett "Pariisi leek" Suures Teatris
- Konstantin Sergejev (lavastaja) jt – teine järk: Sergei Prokofjevi "Tuhkatriinu" Leningradi ooperi- ja balletiteatris
- Igor Moissejev – teine järk: kava "Slaavi rahvaste tantsud" lavastamine
Mängufilm
muuda- Mihhail Tšiaureli (režissöör) jt – esimene järk: film "Tõotus" (Tbilisi kinostuudio)
- Vsevolod Pudovkin (režissöör) jt – esimene järk: film "Admiral Nahhimov" (Mosfilm)
- Aleksandr Ptuško (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Kivilill" (Mosfilm)
- Leo Arnštam (režissöör) jt – teine järk: film "Glinka" (Mosfilm)
- Viktor Eisõmont (režissöör) jt – teine järk: film "Kreiser "Varjaag"" (Sojuzdetfilm)
Dokumentaalfilm
muuda- Sergei Jutkevitš (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Meie maa noorus"
- Lidia Stepanova (režissöör), Semjon Školnikov, Vladimir Tomberg (operaatorid) – esimene järk: film "Nõukogude Eesti"
- Leonid Varlamov (režissöör) jt – teine järk: film "Jugoslaavia"
- Roman Karmen (režissöör) jt – teine järk: film "Rahvaste kohus"
Proosa
muuda- Elmar Grin – esimene järk: jutustus "Tuul lõunast"
- Veera Panova – esimene järk: jutustus "Teekaaslased"
- Pjotr Veršigora – teine järk: raamat "Inimesed puhta südametunnistusega"
- Viktor Nekrassov – teine järk: jutustus "Stalingradi kaevikuis"
- Boriss Polevoi – teine järk: "Jutustus tõelisest inimesest"
Luule
muuda- Salomėja Nėris (postuumselt) – esimene järk: venekeelne luulekogu "Minu maa"
- Simon Tšikovani – esimene järk: poeem "Laul David Guramišvilist" ja luuletused
- Petrus Brovka – teine järk: poeemid "Leib", "Mõtteid Moskvast" jt luuletused
- Andrei Malõško – teine järk: luulekogu "Lüürika" ja poeem "Prometheus"
- Aleksandr Tvardovski – teine järk: poeem "Maja tee ääres"
Näitekirjandus
muuda- Konstantin Simonov – esimene järk: näidend "Vene küsimus"
- August Jakobson – teine järk: näidend "Elu tsitadellis"
1948. aastal anti välja preemiad 1947. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.
Muusika
muuda- Juozas Tallat-Kelpša – esimene järk: kantaat Stalinist
- Reinhold Glière – esimene järk: 4. kvartett
- Aleksandr Goedicke (organist) – esimene järk
- Grigori Verjovka (dirigent) – esimene järk
- Jevgeni Brusilovski – teine järk: kantaat "Nõukogude Kasahstan"
- Nəcip Cihanov – teine järk: ooper "Алтынчәч"
- Qara Qarayev – teine järk: sümfooniline poeem "Leili ja Medžnun"
- Boris Mokroussov – teine järk: "Üksik lõõtspill" jt laulud
- Anatoli Novikov – teine järk: "Maailma demokraatliku noorsoo hümn"
- Mihhail Aleksandrovitš (laulja) – teine järk
- Kuleš Baiseitova (laulja) – teine järk
Maalikunst
muuda- Vladimir Serov – esimene järk: maal "Lenin kuulutab välja nõukogude võimu"
- Aleksandr Laktionov – esimene järk: maal "Kiri rindelt"
- Irakli Toidze – esimene järk: maal "Stalin kõnelemas Oktoobrirevolutsiooni 24. aastapäeval" ning Stalini portree
- Mihhail Hmelko – teine järk: maal "Suure vene rahva eest!"
- Aleksandr Bubnov – teine järk: maal "Hommik Kulikovo väljal"
- Jakov Romas – teine järk: maal "Parvel"
- Anatoli Jar-Kravtšenko – teine järk: maal "Maksim Gorki loeb Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile oma muinasjuttu "Tütarlaps ja surm"" ning Maksim Gorki, Johannes Varese, Salomėja Nėrise ja Žambyl Žabajevi portreed
- Pjotr Kotov – teine järk: akadeemik Nikolai Zelinski portree
- Jevgeni Kibrik – kolmas järk: joonistused "Lenin Razlivis" ja "On selline partei"
- Viktor Puzõrkov – kolmas järk: maal "Musta mere sõjaväelased"
- Georgi Melihhov – kolmas järk: maal "Noor Tarass Ševtšenko kunstnik Karl Brüllovi ateljees"
- Vassili Jefanov – kolmas järk: maal "Vjatšeslav Molotov Kremli müüri taustal"
- Nikolai Uljanov – kolmas järk: maal "Konstantin Stanislavski töötamas"
- Viktor Orešnikov – kolmas järk: maal "Lenin ülikoolis eksamil"
Skulptuur
muuda- Nikolai Tomski – esimene järk: armeekindral Ivan Tšernjahhovskõi portreeskulptuur
- Iakob Nikoladze – esimene järk: skulptuur "Lenin "Iskra" asutamise ajastul"
- Zair Azgur – teine järk: Feliks Dzeržinski portreeskulptuur
- Jevgeni Vutšetitš – teine järk: kindralpolkovnik V. Tšuikovi portreeskulptuur
- Zalman Vilensky – teine järk: Pjotr Tšaikovski portreeskulptuur
Arhitektuur
muuda- Aleksei Štšussev jt – esimene järk: Taškendi ooperi- ja balletiteatri hoone
Teater
muuda- Konstantin Zubov, Nikolai Petrov (lavastajad) jt – esimene järk: lavastus "Suur jõud" Väikeses teatris
- Vera Baliunas (lavastaja), Arvīds Grigulis (autor), Alfreds Amtmanis-Briedītis, Berta Rūmniece, Velta Līne (osatäitjad) jt – teine järk: lavastus "Savi ja portselan" Läti draamateatris
- Marjan Krušelnistskõi, Leonti Dubovik (lavastajad) jt – teine järk: lavastus "Kindral Vatutin" Harkovi draamateatris
- Konstantin Sannikov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Konstantin Zaslonov" Valgevene draamateatris
- Adil İsgəndərov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Idamaa hommik" Aserbaidžaani draamateatris
Ooper
muuda- Boriss Pokrovski (lavastaja) jt – esimene järk: Aleksandr Serovi ooper "Vanelase jõud" Suures Teatris
Ballett
muuda- Grigori Kiladze (helilooja ja dirigent) jt – esimene järk: ballett "Sinatle" Gruusia ooperi- ja balletiteatris
- Boriss Fenster (lavastaja) jt – teine järk: Mihhail Tšulaki ballett "Õlgpeigmees" Leningradi ooperi- ja balletiteatris
- Mihhail Moissejev (lavastaja) jt – teine järk: Igor Morozovi ballett " Doktor Aibolit" Novosibirski ooperi- ja balletiteatris
Mängufilm
muuda- Ivan Põrjev (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Jutustus Siberimaast" (Mosfilm)
- Mark Donskoi (režissöör) jt – esimene järk: film "Külakooliõpetaja" (Sojuzdetfilm)
- Mihhail Romm (režissöör) jt – esimene järk: film "Vene küsimus" (Mosfilm)
- Herbert Rappaport (režissöör), Hugo Laur, Lia Laats, Lembit Rajala (osatäitjad) – teine järk: film "Elu tsitadellis" (Lenfilm)
- Grigori Kozintsev (režissöör) – teine järk: film "Pirogov" (Lenfilm)
- Komil Yormatov (režissöör) jt – teine järk: film "Alisher Navoiy" (Taškendi kinostuudio)
- Boris Barnet (režissöör) jt – teine järk: film "Luuraja kangelastegu" (Kiievi kinostuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Ilja Kopalin, Irina Setkina-Nesterova (režissöörid) jt – esimene järk: värvifilm "Päev võitnud maal"
- Mihhail Slutski, Georgi Tasin (režissöörid) jt – esimene järk: värvifilm "Nõukogude Ukraina"
- Lidia Stepanova, Fjodor Kisseljov (režissöörid) jt – teine järk: film "Moskva – NSV Liidu pealinn"
- Leonid Kristi, Sergei Gurov (režissöörid) jt – teine järk: film "Nõukogude Läti"
- Vladimir Boikov (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "NSV Liidu õhulaevastiku päev"
- Irina Venžer, Samuil Bubrik (režissöörid) – teine järk: värvifilm "Üleliiduline kehakultuurlaste päev 1947"
Proosa
muuda- Mihhail Bubennov – esimene järk: romaani "Valge kask" esimene raamat
- Pjotr Pavlenko – esimene järk: romaan "Õnn"
- Ilja Ehrenburg – esimene järk: romaan "Torm"
- Aleksandr Gontšar – teine järk: romaan "Lipukandjad"
- Emmanuil Kazakevitš – teine järk: jutustus "Täht"
- Berdõ Kerbabajev – teine järk: romaan "Otsustav samm"
- Valentin Kostõljev – teine järk: romaanitriloogia "Ivan Julm"
- Vera Panova – teine järk: romaan "Kružilihha"
- Fjodor Panfjorov – teine järk: romaan "Võitlus rahu eest"
- Viktor Avdejev – kolmas järk: jutustus "Karjad teedel"
- Boris Galin – kolmas järk: olukirjeldused "Donbassis" ja "Ühes linnas"
- Tembot Kerašev – kolmas järk: romaan "Tee õnnele"
- Vera Ketlinskaja – kolmas järk: romaan "Sissepiiratud"
- Ivan Kozlov – kolmas järk: raamat "Krimmi põrandaaluses"
- Jossif Likstanov – kolmas järk: jutustus "Väikemees"
- Nikolai Mihhailov – kolmas järk: raamat "Kodumaa kaardi kohal"
Luule
muuda- Nikolai Gribatšov – esimene järk: poeem "Kolhoos "Bolševik""
- Aleksei Nedogonov – esimene järk: poeem "Lipp külanõukogu kohal"
- Vladimir Sosjura – esimene järk: luulekogu "Et aiad kohiseksid..."
- Jānis Sudrabkalns (Arvīds Peine) – teine järk: luulekogu "Vennalikus peres"
- Maksim Tank – teine järk: luulekogu "Kui teataks"
- Mirzo Tursunzoda – teine järk: luuletused
Näitekirjandus
muuda- Boris Romašov – esimene järk: näidend "Suur jõud"
- August Jakobson – esimene järk: näidend "Võitlus rindejooneta"
- Nikolai Virta – teine järk: näidend "Meie igapäevane leib"
- Anatoli Sofronov – teine järk: näidend "Ühes linnas"
Kirjanduskriitika ja kunstiteadus
muuda- Boris Asafjev – esimene järk: raamat "Glinka"
- Boris Meilah – teine järk: raamat "Lenin ning vene kirjanduse probleemid XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul"
- Militsa Netškina – teine järk: raamat "Gribojedov ja dekabristid"
1949. aastal anti välja preemiad 1948. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.
Muusika
muuda- Aleksandr Arutjunjan – esimene järk: "Kantaat kodumaast"
- Balys Dvarionas – esimene järk: viiulikontsert
- Nikolai Budaškin – esimene järk: teosed rahvapilliorkestrile
- Eugen Kapp – teine järk: ballett "Kalevipoeg"
- Dmitri Kabalevski – teine järk: viiulikontsert
- Fikrət Əmirov – teine järk: aserbaidžaani mugamid sümfooniaorkestrile
- Vladimir Bunin – teine järk: 2. sümfoonia
- Gotfrid Gasanov – teine järk: klaverikontsert
- Arkadi Filipenko – teine järk: 2. keelpillikontsert
- Lev Knipper – teine järk: süit "Sõdurilaulud" sümfooniaorkestrile
- Juri Miljutin – teine järk: laulud "Sirel-toomingas" jt
- Konstantin Massalitinov (Voroneži vene rahvakoori juht) – teine järk
- Antonina Kolotilova (Põhja-Vene rahvalaulukoori juht) – teine järk
- Konstantin Ivanov (dirigent) – teine järk
- Dmitri Žuravljov (sõnakunstnik) – teine järk
- Grigori Ginzburg (pianist) – teine järk
- Galina Barinova (viiuldaja) – teine järk
- Jakov Slobodkin (tšellist) – teine järk
Maalikunst
muuda- Kukrõniksid – esimene järk: maal "Lõpp"
- Aleksandr Gerassiomov – teine järk: maal "Stalin Ždanovi kirstu juures"
- Fjodor Šurpin – teine järk: maal "Meie kodumaa hommik"
- Fjodor Rešetnikov – teine järk: maalid "NSV Liidu generalissimus Stalin" ja "Saabunud koolivaheajaks"
- Konstantin Finogenov – teine järk: maaliseeria "Stalin oktoobrirevolutsiooni ajal"
- Pjotr Krivonogov – teine järk: maal "Võit"
- Irakli Toidze – teine järk: Gruusia luule antoloogia illustratsioonid
- Ivan Sorokin – teine järk: maal "Aleksandr Popov demonstreerib admiral Stepan Makarovile maailma esimest raadiojaama"
- Anatoli Gorpenko, Aleksandr Stadnik, Pjotr Žigimont – teine järk: dioraam "Dnepri forsseerimine nõukogude vägede poolt"
- Pjotr Koretski, Ivan Jevstignejev – teine järk: dioraam "Lahing Oderi platsdarmil"
- Vassili Jakovlev – teine järk: maal "Kolhoosikari"
- Semjon Tšuikov – teine järk: maaliseeria Kõrgõzstani kolhoosidest
- Pavel Sokolov-Skalja – kolmas järk: maal "Krasnodonlased"
- Viktor Ivanov, Viktor Koretski, Aleksei Kokorekin – kolmas järk: poliitplakatite seeria
Skuluptuur
muuda- Jevgeni Vutšetitš – teine järk: NSV Liidu kangelase Timofei Hrjukini ja Sotsialistliku töö kangelase Nazarali Nijazovi portreeskulptuurid
- Nikolai Tomski – teine järk: NSV Liidu kangelaste Aleksandr Pokrõškini, Pjotr Pokrõševi ja Aleksei Smirnovi portreeskulptuurid
- Aleksandr Kibalnikov – teine järk: Nikolai Tšernõševski mälestusmärk Saratovis
Arhitektuur
muuda- Lev Rudnev jt – esimene järk: 26-korruselise Moskva ülikooli peahoone projekt
- Dmitri Tšetšulin – esimene järk: 32-korruselise administratiivhoone projekt Moskvas (hoone ei valminud kunagi)
- Arkadi Mordvinov – esimene järk: 26-korruselise hotelli Ukraina projekt Moskvas
- Mihhail Minkus jt – esimene järk: 20-korruselise NSV Liidu välisministeeriumi hoone projekt Smolenski väljakul Moskvas
- Leonid Poljakov, Aleksandr Boretski – teine järk: 17-korruselise hotelli Leningradskaja projekt Moskvas (1955. aastal võeti preemia ära)
- Andrei Rostkovski – teine järk: 17-korruseline elumaja Moskvas
- Mihhail Posohin jt – teine järk: 16-korruseline elumaja Moskvas
- Aleksei Duškin jt – teine järk: 16-korruseline administratiivhoone-elumaja Moskvas
Teater
muuda- Aleksei Dikij, Jelena Stradomskaja (lavastajad) jt – esimene järk: lavastus "Moskva iseloom" Väikeses teatris
- Mihhail Kedrov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Roheline tänav" Moskva kunstiteatris
- Gnat Yura (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Makar Dubrava" Kiievi draamateatris
- Vassili Vanin (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Solvang" Mossoveti nimelises teatris
- Mannon Uigur-Madžindov – teine järk: lavastus "Alisher Navoi" Usbeki draamateatris
- Nikolai Ohlopkov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Auseadus" Moskva draamateatris
- Meer Geršt (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Kindlus Volgal" Kuibõševi draamateatris
- Stepan Muratov – teine järk: osatäitmised Saratovi draamateatri lavastustes
- Konstantin Skorobogatov – teine järk: peaosa Leningradi draamateatri lavastuses "Väejuht Suvorov"
Ooper
muuda- Leonid Baratov (lavastaja) jt – esimene järk: ooper "Boris Godunov" Suures Teatris
- Mihhail Stefanovitš (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Ivan Sussanin" Kiievi ooperi- ja balletiteatris
- Boris Pokrovski (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Müüdud mõrsja" Suures Teatris
- Mukan Tulebajev (helilooja) jt – teine järk: ooper "Biržan ja Sara" Kasahstani ooperi- ja balletiteatris
- Gombožap Tsõdõnžapov – teine järk: Burjaatia teatrikunsti edendamise eest
Ballett
muuda- Ilja Suhišvili ja Nina Ramišvili – esimene järk: Gruusia rahvatantsuansambli uue programmi lavastamine
- Konsantin Sergejev (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Raimonda" Leningradi ooperi- ja balletiteatris
- Tatjana Ustinova – teine järk: rahvatantsude lavastamine Pjatnitski-nimelises Vene rahvakooris
- Sergei Balasanjan (helilooja) jt – teine järk: ballett "Leili ja Medžun" Tadžiki ooperi- ja balletiteatris
Mängufilm
muuda- Sergei Gerassimov (režissöör) jt – esimene järk: film "Noor kaardivägi" (Gorki-nimeline filmisuudio)
- Abram Room (režissöör) jt – esimene järk: film "Aukohus" (Mosfilm)
- Aleksandr Dovženko (režissöör) jt – teine järk: film "Mitšurin" (Mosfilm)
- Aleksandr Stolper (režissöör) jt – teine järk: film "Jutustus tõelisest inimesest" (Mosfilm)
- Igor Savtšenko (režissöör) – teine järk: film "Kolmas löök" (Kiievi kinostuudio)
- Jevgeni Ivanov-Barkov (režissöör) jt – teine järk: film "Kauge pruut" (Ašabadi kinostuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Mihhail Romm, Vassili Beljajev (režissöörid) jt – esimene järk: film "Vladimir Iljitš Lenin"
- Vladimir Boikov (režissöör) jt – esimene järk: film "Õhulaevastiku päev"
- Roman Grigorjev (režissöör) jt – teine järk: film "Rahuvalvel"
- Ilja Kopalin (režissöör) jt – teine järk: film "Uus Albaania"
- Lidia Stepanova (režissöör) jt – teine järk: film "Demokraatlik Ungari"
- Leonid Varlamov (režissöör) jt – teine järk: film "Poola"
Proosa
muuda- Vassili Ažajev – esimene järk: romaan "Kaugel Moskvast"
- Muhtar Äwezov – esimene järk: romaan "Abai"
- Konstantin Fedin – esimene järk: romaanid "Esimesed rõõmud" ja "Ebatavaline suvi"
- Semjon Babajevski – esimene järk: romaan "Kuldtähe kavaler"
- Tihhon Sjomuškin – teine järk: romaan "Alitet läheb mägedesse"
- Vilis Lācis – teine järk: romaan "Torm"
- Boris Polevoi – teine järk: jutukogu "Meie – nõukogude inimesed"
- Arkadi Perventsev – teine järk: romaan "Au noorest east"
- Vladimir Popov – teine järk: romaan "Teras ja šlakk"
- Jelizar Maltsev – teine järk: romaan "Kogu südamest"
- Oles Hontšar – teine järk: romaan "Zlata Praha"
- Georgi Gulia – kolmas järk: jutustus "Kevad Sakenis"
- Juri Laptev – kolmas järk: jutustus "Koit"
- Vissarion Sajanov – kolmas järk: romaan "Taevas ja maa"
- Anna Sakse – kolmas järk: romaan "Ülesmäge"
- Ivan Rjabokljatš – kolmas järk: jutustus "Zolototõsjatšnik"
- Tugelbai Sõdõkbekov – kolmas järk: jutustus "Meie päevade inimesed"
- Hans Leberecht – kolmas järk: jutustus "Valgus Koordis"
- Vladimir Dobrovolski – kolmas järk: jutustus "Kolm hallides sinelites"
- Juri Janovski – kolmas järk: "Kiievi jutustused"
- Vadim Safonov – kolmas järk: raamat "Maa õites"
- Fjodor Panfjorov – kolmas järk: romaan "Võidetute maal"
Luule
muuda- Mihhail Isakovski – esimene järk: kogumik "Luuletused ja laulud"
- Konstantin Simonov – esimene järk: luulekogu "Sõbrad ja vaenlased"
- Nikolai Tihhonov – esimene järk: luulekogu "Gruusia kevad"
- Stepan Štšipatšov – teine järk: luulekogu "Luuletused"
- Nikolai Gribatšov – teine järk: poeem "Kevad "Pobedas""
- Mihhail Lukonin – teine järk: poeem "Tööpäev"
- Mikola Bažan – teine järk: luulekogu "Muljed Inglismaalt"
- Arkadi Kupešov – teine järk: poeem "Uus suund"
- Jakub Kolas – teine järk: poeem "Kalurionn"
- Məmməd Rahim – teine järk: poeem "Leningradi all"
- Samuil Maršak – teine järk: William Shakespeare'i sonettide tõlkimine vene keelde
Näitekirjandus
muuda- Anatoli Sofronov – esimene järk: näidend "Moskva iseloom"
- Nikolai Virta – esimene järk: näidend "Hukkamõistetute vandenõu" ("Ühel maal")
- Aleksandr Korneitšuk – teine järk: näidend "Makar Dubrava"
- Anatoli Surov – teine järk: näidend "Roheline tänav"
- Sandro Šanšiašvili – teine järk: näidendid "Arsen", "Krtsanisi kangelased", "Imerethi ööd"
- Valentina Ljubimova – teine järk: näidend "Lumepall"
1950. aastal anti välja preemiad 1949. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.
Muusika
muuda- Reinhold Glier – esimene järk: ballett "Vaskratsanik"
- Dmitri Šostakovitš – esimene järk: oratoorium "Laul metsadest" ja filmi "Berliini langemine" muusika
- A.V. Aleksandrovi nimelise Nõukogude Armee Laulu- ja Tantsuansambli kunstiline juht, ballettmeister, koorijuht ja solistid – esimene järk
- Svjatoslav Richter (pianist) – esimene järk
- German Žukovski – teine järk: kantaat "Au sulle, mu isamaa!"
- Stepan Njaga – teine järk: kantaat "Laul Stalinist"
- Mihhail Krassev – teine järk: ooper "Morozko" ja lastelaulud
- Aleksei Muravljov – teine järk: sümfooniline poeem "Azov-gora"
- Artur Kapp – teine järk: 4. sümfoonia (Noortesümfoonia)
- Jānis Ivanovs – teine järk: 6. sümfoonia
- Nəcip Cihanov – teine järk: tatari süidid
- Nikolai Mjaskovski – teine järk: sonaat tšellole ja klaverile
- Valentin Makarov – teine järk: laulutsükkel "Päikeseline tee" jt laulud
- Jelena Katulskaja (laulja) – teine järk
- Bülbül (Murtuza Məmmədov; aseri rahvalaulude esitaja) – teine järk
- Dmitri Ossipov (dirigent) – teine järk
- Cahangir Cahangirov – kolmas järk: sümfooniline poeem "Teisel pool Araksit"
- Vassili Dehterjov – kolmas järk: kantaat "Venemaa"
- Aleksandr Manevitš – kolmas järk: kantaat "Rahu eest"
- Sulhan Tsintsadze – kolmas järk: 2. kvartett ja kolm miniatuuri keelpillikvartetile
- Anatoli Svetšnikov – kolmas järk: sümfooniline poeem "Štšors"
- Platon Maiboroda – kolmas järk: laulud
- Ivan Džerzinski – kolmas järk: vokaaltsükkel "Uus küla"
- Sigizmund Kats – kolmas järk: laulud
- Svjatoslav Knuševitski (tšellist) – kolmas järk
- Nadežda Kazantseva (laulja) – kolmas järk
- Tatul Altunjan (Armeenia NSV laulu- ja tantsuansambli kunstiline juht) – kolmas järk
- Tamara Tšeban ja Jevgeni Ureke (Moldova rahvalaulude esitajad) – kolmas järk
- Jonas Švedas, Juozas Lingys, Pranas Stepulis (Leedu NSV rahvalaulu- ja tantsuansambli juhid) – kolmas järk
Maalikunst
muuda- Mihhail Hmelko – esimene järk: maal "Võitnud kodumaa triumf"
- Lətif Kərimov jt – esimene järk: Stalini 70. sünnipäevale pühendatud vaip
- Tatjana Jablonskaja – teine järk: maal "Leib"
- Kukrõniksid – teine järk: poliitilised karikatuurid ja illustratsioonid
- Vassili Jefanov jt – teine järk: maal "Moskva eesrindlikud inimesed Kremlis" ja portreesari "Moskva tuntud inimesed"
- Sergei Grigorjev – teine järk: maalid "Vastuvõtt komsomoli" ja "Väravavaht"
- Boriss Jefimov – teine järk: poliitilised karikatuurid
- Pavel Malkov – kolmas järk: joonistus "Lenini ja Stalini kohtumine Tampere konverentsil" jt joonistused
- Boriss Prokorov – kolmas järk: joonistuste sari "Niisugune on Ameerika!"
- Viktor Orešnikov – kolmas järk: maal "Petrogradi kaitse staabis, november 1917"
- Viktor Puzõrkov – kolmas järk: maal "Stalin ristleja "Molotov" pardal"
- Gavriil Gorelov – kolmas järk: tööliste portreed
- Vjatšeslav Mariupolski – kolmas järk:maal "Juht"
Skulptuur
muuda- Jevgeni Vutšetitš jt – esimene järk: Nõukogude vägede monument Berliinis ja goreljeef "Tõotame sulle, seltsimees Lenin"
- Nikolai Tomski jt – esimene järk: skulptuur-bareljeefid "Lenin ja Stalin – nõukogude riigi rajajad ning juhid" jt tööd
- Veniamin Pintšuk, Robert Taurit – teine järk: skulptuur "Lenin ja Stalin Gorkis"
- Valentin Topuridze – teine järk: Stalini monument Stalingradis
- Aleksandr Kovaljov – teine järk: töökangelase Jelena Hobta portreeskulptuur
- Matvei Manizer – teine järk: Ivan Pavlovi monument Rjazanis
Arhitektuur
muuda- Grigori Zaharov, Zinaida Tšernõševa – esimene järk: Moskva metroo jaam Kurskaja
- Ivan Žoltovski – teine järk: elumaja Moskvas
- Leonid Poljakov – teine järk: Moskva metroo jaam Kalužskaja
- Aleksei Miminošvili – kolmas järk: elumaja Tbilisis
- Viktor Andrejev – kolmas järk: administratiivhoone Moskvas
- Zinovi Rozenfeldt, Arnold Suris – kolmas järk: elumaja Moskvas
- Jevgeni Rõbitski – kolmas järk: elumaja Moskvas (1955. aastal jäi preemiast ilma)
Teater
muuda- Mihhail Kedrov, Aleksandr Karev (lavastajad) jt – esimene järk: lavastus "Võõras vari" Moskva kunstiteatris
- Georgi Tolstonogov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Sädemest ..." Leningradi leninliku komsomoli nimelises teatris
- Armen Gulakjan (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Need tähed on meie omad" Armeenia draamateatris
- Aleksei Popov, Abram Okuntšikov (lavastajad) jt – teine järk: lavastus "Lai stepp" Punaarmee keskteatris
- Ruben Simonov, Aleksandr Gabovitš (lavastajad) jt – teine järk: lavastus "Hukkamõistetute vandenõu" Vahtangovi-nimelises teatris
- Aleksandr Brjantsev – teine järk: "Polgu poeg" jt lavastuste eest Leningradi noorsooteatris
- Walter Suni (lavastaja), Jelizaveta (Liisa) Tomberg, Toivo Lankinen jt – kolmas järk: lavastus "Tuul lõunast" Karjala-Soome draamateatris
- Boriss Romanitski (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Suurele maale" Lvovi Ukraina draamateatris
- Alfreds Amtmanis-Briedītis (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Kaluri poeg" Läti draamateatris
- Pjotr Vassiljev (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Hukkamõistetute vandenõu" Jaroslavli teatris
- Olga Põžova, Boriss Bibikov (lavastajad) jt – kolmas järk: lavastus "Ma tahan koju" Kesk-lasteteatris
Ooper
muuda- Nikolai Golovanov (dirigent), Boriss Pokrovski (lavastaja) jt – esimene järk: ooper "Sadko" Suures teatris
- Mihhail Žukov (dirigent), Saveli Maljavin (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Boris Godunov" Läti ooperi-ja balletiteatris
- Vassili Nebolsin (dirigent), Leonid Baratov (lavastajad) jt – teine järk: ooper "Mazepa" Suure teatri filiaalis
- Aleksandr Viner (lavastaja), Tiit Kuusik, Georg Ots, Meta Kodanipork, Martin Taras (osatäitjad) – teine järk: ooper "Jevgeni Onegin" Estonia teatris
- Jossif Tumanov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Trembita" Moskva operetiteatris
Ballett
muuda- Leonid Lavrovski (Ivanov) (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Punane moon" Suures teatris
- Vassili Zolotarjov (helilooja), Konstantin Muller (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Knjaz-ozero" Valgevene ooperi- ja balletiteatris
- Boriss Fenster (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Noorus" Leningradi väikeses ooperiteatris
- Galia Izmailova – teine järk: usbeki tantsude esitamine
Mängufilm
muuda- Mihhail Tšiaureli (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Berliini langemine" (Mosfilm)
- Vladimir Petrov (režissöör) jt – esimene järk: kahejaoline film "Stalingradi lahing" (Mosfilm)
- Grigori Aleksandrov (Mormonenko) (režissöör) jt – esimene järk: film "Kohtrumine Elbel" (Mosfilm)
- Grigori Rošal (režissöör) jt – esimene järk: film "Akadeemik Ivan Pavlov) (Lenfilm)
- Juli Raizman (režissöör), Ādolfs Skulte (helilooja) jt – teine järk: film "Rainis" (Riia kinostuudio)
- Nikolai Lebedev (režissöör) jt – kolmas järk: film "Õnnelikku merereisi" (Lenfilm)
- Vladimir Korš-Sablin, Aleksandr Fainzimmer (režissöörid) jt – kolmas järk: film "Konstantin Zaslonov" (Belarusfilm)
Dokumentaalfilm
muuda- Arša Ovanesova (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Maailma noorus"
- Vladimir Boikov (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "NSV Liidu õhulaevastiku päev"
- Irina Setkina-Nesterova (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "1. mai 1949"
- Aleksandr Zguridi (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "Lugu metsast"
- Boris Dolin (režissöör) jt – kolmas järk: film "Ühe rõnga ajalugu"
Proosa
muuda- Semjon Babajevski – esimene järk: romaani "Valgus maa kohal " 1. osa
- Fjodor Gladkov – teine järk: "Jutustus lapsepõlvest"
- Sadriddin Aini – teine järk: raamat "Buhhaara"
- Emmanuil Kazakevitš – teine järk: romaan "Kevad Oderil"
- Natan Rõbak – teine järk: romaani "Perejaslavi Raada" 1. osa
- Konstantin Sedõhh – teine järk: romaan "Dauria"
- Aleksandr Vološin – teine järk: romaan "Kuznetski maa"
- Mehdi Hüseynov – kolmas järk: romaan "Apšeron"
- Vassili Iljenkov – kolmas järk: romaan "Suur tee"
- Aleksandr Tšakovski – kolmas järk: romaan "Meil on juba hommik"
- Grigori Medõnski – kolmas järk: romaan "Marja"
- Antonina Koptjajeva – kolmas järk: romaan "Ivan Ivanovitš"
- Vera Panova – kolmas järk: jutustus "Jasnõi Bereg"
- Ivan Vassilenko – kolmas järk: jutustus "Täheke"
- Ksenia Lvova – kolmas järk: jutustus "Metsavööndil"
- Aleksei Musatov – kolmas järk: jutustus "Stožarõ"
Luule
muuda- Aleksandr Jašin (Popov) – teine järk: poeem "Aljona Fomina"
- Süleyman Rüstəmzadə – teine järk: luulekogu "Kaks kallast"
- Agnia Barto – teine järk: kogumik "Luuletused lastele"
- Jossif Grišašvili – teine järk: luulekogu
- Jevgeni Dolmatovski – kolmas järk: luulekogu "Sõna homsest päevast"
- Pjotr Komarov – kolmas järk: luuletsükkel
- Mirsaid MIršakar – kolmas järk: poeemid "Kuldne kišlakk" ja "Alistamatu Pjandž"
- Stepan Oleinik – kolmas järk: satiiriliste luuletuste tsükkel
- Maksim Rõlski – kolmas järk: poeemi "Pan Tadeuš" tõlge ukraina keelde
Näitekirjandus
muuda- Vsevolod Višnevski – esimene järk: näidend "Unustamatu 1919. aasta"
- Sergei Mihhalkov – teine järk: näidendid "Ma tahan koju" ja "Ilja Golovin"
- Konstantin Simonov – teine järk: näidend "Võõras vari"
- Boris Lavrenjov – teine järk: näidend "Ameerika Hääl"
Kirjanduskriitika ja kunstiteadus
muuda- Vladimir Jermilov – teine järk: raamatud "A. P. Tšehhov" ja "Tšehhovi dramaturgia"
- Sergei Makašin – teine järk: raamat "Saltõkov-Štšedrin"
- Jakov Elsberg – teine järk: raamat "A I. Herzen. Elu ja looming"
- Heydər Hüseynov – kolmas järk: raamat "Ühiskondliku ja filosoofilise mõtte ajaloost 19. sajandi Aserbaidžaanis"
- Jevgeni Mozolkov – kolmas järk: raamat "Janka Kupala"
1951. aastal anti välja preemiad 1950. aasta tööde eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.
Muusika
muuda- Nikolai Mjaskovski (postuumselt) – esimene järk: 27. sümfoonia ja 13. kvartett
- Tatjana Nikolajeva (pianist) – esimene järk
- Dmitri Kabalevski – teine järk: ooper "Tarassi perekond"
- Juli Meitus – teine järk: ooper "Noor kaardivägi"
- Ādolfs Skulte – teine järk: ballett "Vabaduse sõlg"
- Lev Stepanov – teine järk: ooper Ivan Bolotnikov
- Sergei Prokofjev – teine järk: vokaal-sümfooniline süit "Talvine lõke", oratoorium "Rahu valvel"
- German Galõnin – teine järk: eepiline poeem sümfooniaorkestrile vene teemadel
- Nikolai Peiko – teine järk: Moldaavia süit sümfooniaorkestrile
- Anatoli Aleksandrov – teine järk: vokaalsüit "Ustavus" jm.
- Klimenti Kortšmarjov – teine järk: Süit "Vaba Hiina" koorile ja orkestrile
- Valentin Makarov – teine järk: süit "Jõgi-vägilane" koorile ja rahvapilliorkestrile
- Vano Muradeli – teine järk: laulud
- Zara Doluhanova (laulja) – teine järk
- Niyazi Tağızadə-Hacıbəyov (dirigent) – teine järk
- Mstislav Rostropovitš (tšellist) – teine järk
- Gottfrid Gasanov – kolmas järk: Dagestani kantaat Stalinile
- German Žukovski – kolmas järk: ooper "Kogu südamest"
- Marģeris Zariņš – kolmas järk: oratoorium "Valmiera kangelane"
- Gustav Ernesaks – kolmas järk: ooper "Tormide rand"
- Arno Babadžanjan – kolmas järk: "Heroiline ballaad" klaverile ja orkestrile
- Stasys Vainiūnas – kolmas järk: rapsoodia Leedu teemadel
- Vadim Gomoljaka – kolmas järk: sümfooniline teos "Taga-Karpaatia eskiisid"
- Kuddus Ĝojamiyarow – kolmas järk: sümfooniline poeem "Rizvangul"
- Veli Muhatov – kolmas järk: Turkmenistani süit
- Otar Taktakišvili – kolmas järk: 1. sümfoonia
- Dmitri Vassiljev-Buglai – kolmas järk: laulud
- Anatoli Kos-Anatolski – kolmas järk: laulud
- Boris Kõrver – kolmas järk: laulud "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", "Kiik kutsub", "Pärast tööd"
- Səid Rüstəmov – kolmas järk: laulud
- Serafim Tulikov – kolmas järk: laulud
- Solomon Judakov – kolmas järk: süit "Mirzatšul"
- Igor Bezrodnõi (viiuldaja) – kolmas järk
- Suren Kotšarjan (ilulugeja) – kolmas järk
- Valentina Popova (ilulugeja) – kolmas järk
- Ašot Petrosjants (Usbeki rahvamuusikaansambli juht) – kolmas järk
Maalikunst
muuda- Boris Ioganson jt – esimene järk: maal "Lenin kõnelemas komsomoli III kongressil"
- Dmitri Nalbandjan jt – teine järk: maal "Võim nõukogudele – rahu maailmale"
- Vladimir Serov – teine järk: maal "Talupoegade saadikud Lenini juures"
- Sergei Grigorjev – teine järk: maal "Kahe arutamine"
- Tatjana Jablonskaja – teine järk: maal "Kevad"
- Lotfulla Fattahov jt – kolmas järk: maal "Tatari ANSV moodustamise dekreedile allakirjutamine"
- Aleksei Vephvadze – kolmas järk: maal "Stalini väljasaatmine Batumist 1903. aastal"
- Fjodor Rešetnikov – kolmas järk: maal "Rahu poolt"
- Boris Nemenski – kolmas järk: maal "Kaugetest ja lähedastest"
- Andrei Mõlnikov – kolmas järk: maal "Rahulikel väljadel"
- Georgi Satel – kolmas järk: maal "Tööstuskoolis"
- Vassili Meškov – kolmas järk: maal "Kaama" jt
- Aleksei Gritsali – kolmas järk: maal "Žigulis"
- Georgi Nisski – kolmas järk: maal "Odessa sadam", "Maastik majakaga" jt
- Semjon Tšuikov – kolmas järk: maal "Hommik sovhoosis" jt
Graafika
muuda- Kukrõniksid – esimene järk: illustratsioonid Maksim Gorki romaanile "Ema" ja karikatuurid
- Boris Jefilmov – teine järk: satiiriliste joonistuste album "Kindla rahu eest, sõjaõhutajate vastu"
- Nikolai Žukov – teine järk: illustratsioonid Boris Polevoi raamatule "Jutustus tõelisest inimesest"
- Ilja Sokolov – kolmas järk: Linogravüüride seeria sotsialistliku töö teemadel jm.
- Nikolai Ponomarjov – kolmas järk: joonistuste seeria "Donbassi kaevurid"
- Irakli Toidze – kolmas järk: Illustratsioonid raamatule "Gruusia ajalugu"
- Abram Reznitšenko – kolmas järk: illustratsioonid
- David Dubinski – kolmas järk: illustratsioonid Arkadi Gaidari jutustusele "Tšuk ja Gek"
Skulptuur
muuda- Sergei Merkurov, Rafael Israeljan – esimene järk: Stalini monument Jerevanis
- Pjotr Jatsõno – teine järk: Lenini skulptuur
- Aleksandr Kibalnikov – teine järk: Stalini skulptuur
- Vera Muhhina jt – teine järk: skulptuur "Nõuame rahu"
- Makar Vronski, Aleksei Oleinik – teine järk: Tarass Ševtšenko monument Stalinos
- Vadim Sokolov – kolmas järk: skulptuur "Töövõit"
- Petras Aleksandravičius – kolmas järk: Žemaitė monument Vilniuses
- Fuad Əbdürəhmanov – kolmas järk: skulptuur "Lambakarjus"
- Sergei Konjonkov – kolmas järk: portreeskulptuurid "Marfinka" ja "Ninotška"
Arhitektuur
muuda- Aleksandr Nikolski jt – esimene järk: Kirovi-nimeline staadion Leningradis
- Vassili Simbirtsev jt – teine järk: Stalingradi parteikooli hoone
- Konstantin Tšheidze jt – teine järk: teatrihoone Tšiathuras
- Dmitri Savitski jt – kolmas järk: Volga ülemjooksu hüdrosõlmed
- Josif Loveiko jt – kolmas järk: hotell Sovetskaja Moskvas
- Mihhail Melia – kolmas järk: elumajad Thbilisis
- Nikolai Poljudov – kolmas järk: sanatoorium Kislovodskis
- Jevgeni Levinson – kolmas järk: Puškini linna jaamahoone
- Anatoli Dobrovolski jt – kolmas järk: elumaja Kiievis
Teater
muuda- Konstantin Zubov, Venjamin Tsõganov (lavastajad) jt – esimene järk: lavastus "Unustamatu 1919. aasta" Väikeses Teatris
- Viktor Stanitsõn (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Teine armastus" Moskva kunstiteatris
- Leonid Vivjen (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Unustamatu 1919. aasta" Leningradi Draamateatris
- Aleksei Popov (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Admirali lipp" Nõukogude armee keskteatris
- Juri Zavadski (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Koit Moskva kohal" Mossoveti-nimelises teatris
- Ignati Jura (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Lodjapuusalu" Kiievi draamateatris
- Firs Šišigin (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Südametunnistus" Stalingradi draamateatris
- Alfreds Amtmanis-Briedītis (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Haljendav maa" Läti draamateatris
- Aleksandr Sokolov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Murrang" Leningradi draamateatris
- Ilja Kobrinski (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Igavesti koos" Dnepropetrovski draamateatris
- Akaki Vasadze (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Uppunud kivid" Gruusia draamateatris
- Goris Ravenskihh (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Pulmad kaasavaraga" Moskva satiiriteatris
- Məhərrəm Haşımov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Koit Kaspia kohal" Aserbaidžaani vene draamateatris
- Murad Seidnijazov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Allani perekond" Turkmenistani draamateatris
- Aleksandr Kanin (lavastaja) – kolmas järk: lavastus "Väikekodanlased" Rjazani oblasti draamateatris
Ooper
muuda- Nikolai Golovanov (dirigent), Leonid Baratov (lavastaja) jt – esimene järk: Modest Mussorgski ooper "Hovanštšina" Suures Teatris
- Boris Haikin (dirigent), Ilja Šlepjanov (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Tarassi perekond" Leningradi ooperiteatris
- Nikolai Ohlopkov (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Noor kaardivägi" Leningradi väikses ooperiteatris
- Anatoli Ljudmilin (dirigent), Jossif Keller (lavastaja) jt – teine järk: ooper "Ivan Bolotnikov" Molotovi ooperiteatris
- Aro Stepanjan (helilooja), Vartan Adžemjan (lavastaja) jt – kolmas järk: ooper "Kangelanna" Armeenia ooperi- ja balletiteatris
- Juozas Grybauskas (lavastaja) jt – kolmas järk: Modest Mussorgski ooper "Boris Godunov" Leedu ooperi- ja balletiteatris
- Margarita Ožigova (lavastaja) jt – kolmas järk: ooper "Kogu südamest" Saratovi ooperi- ja balletiteatris
- Kirill Raudsepp (dirigent), Eino Uuli (lavastaja), Voldemar Haas (kunstnik), Olga Lund, Georg Taleš, Vootele Veikat, Martin Taras (osatäitjad) – kolmas järk: Gustav Ernesaksa ooper "Tormide rand" Estonia teatris
- Talib Sadõkov (dirigent ja helilooja) jt – kolmas järk: ooper "Gülsara" Usbekistani ooperi- ja balletiteatris
Ballett
muuda- Daid Toradze (helilooja) jt – teine järk: ballett "Gorda" Gruusia ooperi- ja balletiteatris
- Leonid Jakobson (lavastaja) jt – teine järk: ballett "Ali-Batõr" Leningradi ooperi- ja balletiteatris
- Jevgeņijs Čanga (lavastaja), Arvīds Jansons (dirigent) jt – teine järk: Ādolfs Skulte ballett "Vabaduse sõlg" Läti ooperi- ja balletiteatris
Mängufilm
muuda- Grigori Rošal (stsenarist ja režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Mussorgski" (Lenfilm)
- Mihhail Romm (režissöör) jt – esimene järk: film "Salajane ülesanne" (Mosfilm)
- Sergei Gerassimov, Eduard Volk (režissöörid) jt – esimene järk: film "Vabastatud Hiina" (Gorki-nimeline filmistuudio koostöös Pekingi filmistuudioga)
- Aleksandr Stoller (režissöör) jt – esimene järk: film "Kaugel Moskvast" (Mosfilm)
- Ivan Põrjev (režissöör) jt – teine järk: film "Kubani kasakad" (Mosfilm)
- Mihhail Kalatozov (režissöör) jt – teine järk: film "Hukkamõistetute vandenõu" (Mosfilm)
- Vsevolod Pudovkin, Dmitri Vassiljev (režissöörid) jt – teine järk: film "Žukovski" (Mosfilm)
- Herbert Rappaport, Viktor Eisõmont (režissöörid) jt – teine järk: film "Aleksandr Popov" (Lenfilm)
- Konstantin Judin (režissöör) jt – teine järk: film "Julged inimesed" (Mosfilm)
- Friedrich Ermler (režissöör) jt – kolmas järk: film "Suur jõud" (Lenfilm)
- Aleksandr Fainzimmer, Vladimir Legošin (režissöör) jt – kolmas järk: film "Neil on kodumaa" (Gorki-nimeline filmistuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Leonid Varlamov, Ivan Lukinski (režissöörid) jt – esimene järk: film "Hiina rahva võit"
- Vassili Beljajev (režissöör) jt – teine järk: film "Uus Tšehhoslovakkia")
- Mikola Sadkovitš (režissöör) jt – teine järk: film "Demokraatlik Saksamaa"
- Fjodor Kisseljov (režissöör) jt – teine järk: film "Nõukogude Läti"
- Vladimir Tomberg, Jossif Gindin (režissöörid), Villem Reimann (helilooja), Vladimir Parvel, Semjon Školnikov (operaatorid) – teine järk: film "Nõukogude Eesti"
- Sergei Tšulkov jt – teine järk: kinožurnaali "Teadus ja tehnika" loomine ja numbrid 1–12/1950
- Roman Grigorjev (režissöör) jt – kolmas järk: film "Au tööle"
- Jakov Zadorožnõi (režissöör) jt – kolmas järk: film "Võistlejad"
- Ilja Kopalin (režissöör) jt – kolmas järk: film "Maa uuendamine"
Proosa
muuda- Fjodor Gladkov – esimene järk: jutustus "Priius"
- Galina NIkolajeva – esimene järk: romaan "Lõikus"
- Semjon Babajevski – teine järk: romaani "Valgus maa kohal" 2. osa
- Gumer Baširov – teine järk: romaan "Au"
- Mirzə İbrahimov – teine järk: romaan "Saabub päev"
- Aleksei Koževnikov – teine järk: romaan "Elav vesi"
- Nikolai Nikitin – teine järk: romaan "Severnaja Avrora"
- Kavi Nadžmi – teine järk: romaan "Kevadised tuuled"
- Anatoli Rõbakov – teine järk: romaan "Autojuhid"
- Mihhail Sokolov – teine järk: romaan "Sädemed"
- Aleksandr Tšeišvili – teine järk: romaan "Lelo"
- Sergei Antonov – kolmas järk: novellide raamat "Teed mööda lähevad masinad"
- Nikolai Birjukov – kolmas järk: romaan "Kajakas"
- Aleksandras Gudaitis-Guzevičius – kolmas järk: romaan "Sepp Ignotase tõde"
- Vitali Zakrutkin – kolmas järk: romaan "Ujuv staniitsa"
- Anna Karavajeva – kolmas järk: romaanitriloogia "Kodumaa"
- Lev Kassil, Maks Poljanovski – kolmas järk: jutustus "Noorema poja tänav"
- Berdõ Kerbabajev – kolmas järk: jutustus "Aisoltan valge kulla maalt"
- Vadim Sobko – kolmas järk: romaan "Rahu pant"
- Mihhail Stelmah – kolmas järk: romaan "Suur suguvõsa"
- Saltšak Toka – kolmas järk: jutustus "Arati sõna"
- Juri Trifonov – kolmas järk: jutustus "Üliõpilased"
- Marietta Šaginjan – kolmas järk: raamat "Retk läbi Nõukogude Armeenia"
- Ivan Šamjakin – kolmas järk: romaan "Sügav pool"
Luule
muuda- Andrei Malõško – esimene järk: luulekogu "Sinise mere taga"
- Samuil Maršak – esimene järk: luulekogu "Luuletused lastele"
- Stepan Štšipatšov – esimene järk: poeem "Pavlik Morozov"
- Grigol Abašidze – teine järk: luuletsüklid "Lenin Samgoris" ja "Lõunapiiril"
- Aleksei Surkov – teine järk: luulekogu "Rahu maailmale"
- Teofilis Tilvytis – teine järk: poeem "Leedumaal"
- Gamzat Tsadassa – teine järk: "Valitud luuletused"
- Olga Belggolts – kolmas järk: poeem "Pervorossiisk"
- Petrus Brovka – kolmas järk: luulekogu "Elutee"
- Platon Voronko – kolmas järk: luulekogud "Head hommikut" ja "Au rahule"
- Miklai Kazakov – kolmas järk: luulekogu "Luule – armastatud seltsiline"
- Semjon Kirzanov – kolmas järk: poeem "Makar Mazai"
- Rasul Rza – kolmas järk: poeem "Lenin"
- Gevork Emin – kolmas järk: luulekogu "Uus tee"
Näitekirjandus
muuda- Ilo Mosašvili – teine järk: näidend "Uppunud kivid"
- Anatoli Surov – teine järk: näidend "Koit Moskva kohal"
- Aleksandr Štein – teine järk: näidend "Admirali lipp"
- Nikolai Djakonov – kolmas järk: näidend "Pulmad kaasavaraga"
- Aleksandr Korneitšuk – kolmas järk: näidend "Lodjapuusalu"
- Krapiva Kondrat – kolmas järk: näidend "Lõokesed laulavad"
- Juli Tšepurin – kolmas järk: näidend "Südametunnistus"
Kirjanduskriitika ja kunstiteadus
muuda- Dmitri Blagoi – teine järk: raamat "Puškini loominguline tee"
- Vladimir Orlov – kolmas järk: raamat "Vene valgustajad 1790.–1800. aastail"
1952
muuda1952. aastal anti välja preemiad 1951. aasta teoste eest. Esimese järgu preemia: 100 000 rubla, teise järgu preemia 50 000 rubla, kolmanda järgu preemia 25 000 rubla.[9]
Muusika
muuda- Vladimir Zaharov jt Pjatnitski-nimelise Vene akadeemilise rahvakoori juhid ja solistid – esimene järk
- Igor Moissejev jt Riikliku Akadeemilise Rahvatantsuansambli juhid ja solistid – esimene järk
- Eugen Kapp – teine järk: ooper "Vabaduse laulik"
- Dmitri Šostakovitš – teine järk: kümme poeemi a cappella koorile
- Veli Muhhatov – teine järk: sümfooniline poeem "Minu kodumaa"
- Otar Taktakišvili – teine järk: klaverikontsert
- Andrei Štogarenko – teine järk: süit Lesja Ukrainka mälestuseks
- Ašot Satjan – teine järk: tsükkel Ararati oru laulud
- Juri Šaporin – teine järk: romansid
- Boris Gmõrja (laulja) – teine järk
- Natan Rahlin (dirigent) – teine järk
- Muhtar Ašrafi – kolmas järk: kantaat "Laul õnnest"
- Juri Levitin – kolmas järk: oratoorium "Tuled Volga kohal"
- Leonid Afanasjev – kolmas järk: viiulikontsert
- Cövdət Hacıyev – kolmas järk: sümfooniline poeem "Rahu eest"
- Albert Leman – kolmas järk: viiulikontsert
- Arkadi Mazajev – kolmas järk: sümfooniline poeem "Krasnodonlased"
- Viktor Belõi – kolmas järk: laulud
- Juri Kotšurov – kolmas järk: romansid
- Filipp Lukin – kolmas järk: laulud
- Mihhail Starokadomski – kolmas järk: lastelaulud
- Isbat Batalbekova (laulja) – kolmas järk
- Ašura Nasõrova (tantsija) – kolmas järk
- Pavel Netšeporenko (balalaikamängija) – kolmas järk
- Daniil Šafran (tšellist) – kolmas järk
- Gruusia NSV riikliku kvarteti liikmed Boris Tšiaureli, Givi Hatiašvili, Aleksandr Begališvili, Georgi Barnabišvili – kolmas järk
Maalikunst
muuda- Juri Neprintsev – esimene järk: maal "Puhkus pärast lahingut"
- Aleksei Gritsai, Vassili Jefanov, Lev Kotljarov, Konstantin Maksimov, Boris Stavitski, Pavel Sudakov, Boris Štšerbakov – kolmas järk: nõukogude teadlaste portreede seeria
Graafika
muuda- Boris Prokorov – joonistused Majakovski luuletustele jm.
Skulptuur
muuda- Vera Muhhina jt – esimene järk: Maksim Gorki monument Moskvas
- Nikolai Tomski – teine järk: Nikolai Gogoli marmorbüst
- Pjotr Movtšun – kolmas järk: Vissarion Belinski marmorbüst
- Nikolai Rjabinin, Vladimir Skolozdra – kolmas järk: figuur "Dovbuš"
- Vassili Vatagin – kolmas järk: loomaskulptuurid
Arhitektuur
muuda- Aleksei Štšussev jt – teine järk: Moskva metroo jaam Komsomolskaja
- Nadežda Bõkova jt – kolmas järk: Moskva metroo jaam Belorusskaja
Teater
muuda- Mihhail Kedrov (lavastaja) jt – esimene järk: lavastus "Hariduse vili" Moskva kunstiteatris
- Olga Androvskaja, Klavdia Jelanskaja – esimene järk väljapaistavate lavastuste eest Moskva kunstiteatris
- Boris Zahhava (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Jegor Bulõtšov ja teised" Vahtangovi nimelises teatris
- Artšil Tšhartišvili (lavastaja) jt – teine järk: lavastus "Tema täht" Gruusia draamateatris
- Juozas Grybauskas (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Unustamatu 1919" Leedu draamateatris
- Konstantin Sannikov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Lõokesed laulavad" Valgevene draamateatris
- Georgi Tovstonogov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Surematuse teed mööda" Leningradi leninliku komsomoli nimelises teatris
- Nikolai Medvedjev (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Ljubov Jarovaja" Tšeljabinski draamateatris
- Vassili Leštšov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Äikese eel" Irkutski draamateatris
- Vagarš Vagaršjan (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Mõttejulgus" Armeenia draamateatris
- Šaken Aimanov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Abai" Kasahstani draamateatris
- Andrei Poljakov (lavastaja), Aleksander Mälton, Aleksander Laar, Arnold Kasuk, Elo Tamul, Ants Lauter (osatäitjad) – kolmas järk: lavastus "Unustamatu 1919" teatris Vanemuine
- Vladimir Galitski (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Lebjažjes" Tambovi draamateatris
- Juri Kisseljov (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Aljoša Peškov" Saratovi noorsooteatris
- Ilja Berkun (lavastaja) jt – kolmas järk: lavastus "Praha jääb minu omaks" Odessa draamateatris
- Pavel Gaideburov (lavastaja ja peaosatäitja) – kolmas järk: lavastus "Vanamees" Krimmi oblasti draamateatris
Ooper
muuda- Kirill Raudsepp (dirigent), Aleksandr Viner (lavastaja), Tiiu Targama (koormeister), Tiit Kuusik, Elsa Maasik, Aaro Pärn – teine järk: Eugen Kapi ooper "Vabaduse laulik" teatris Estonia
- Samuil Samosud (dirigent) jt – teine järk: ooper "Tarassi perekond" Moskva muusikateatris
- Ivan Bronzov (peaosatäitja) jt – kolmas järk: ooper "Boriss Godunov" Harkovi ooperi- ja balletiteatris
Ballett
muuda- Soltan Hacıbəyov (helilooja) jt – teine järk ballett "Gülšen" Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteatris
Mängufilm
muuda- Igor Savtšenko (režissöör, postuumselt) jt – esimene järk: värvifilm "Tarass Sevtšenko" (Kiievi kinostuudio)
- Juli Raizman (režissöör) jt – esimene järk: värvifilm "Kuldtähe kavaler" (Mosfilm)
- Leonid Lukov (režissöör) jt – teine järk: värvifilm "Donetski kaevurid" (Gorki-nimeline kinostuudio)
- Herbert Rappaport (režissöör), Sergei Ivanov (operaator), Georg Ots, Aleksander Randviir, Valentine Tern, Elmar Kivilo, Evi Rauer, Hugo Laur (osatäitjad) – kolmas järk: värvifilm "Valgus Koordis" (Lenfilm ja Tallinna kinostuudio)
- Vladimir Braun (režissöör) jt – kolmas järk: värvifilm "Rahupäevil" (Kiievi kinostuudio)
Dokumentaalfilm
muuda- Solomon Kogan (operaator) – teine järk: film "Nõukogude vaalapüüdjad"
- Mihhail Slutski (režissöör) jt – kolmas järk: film "Õitsev Ukraina"
- Bentsion Kimjaragaov (režissöör) jt – kolmas järk: film "Nõukogude Tadžkistan"
- Roman Karmen (režissöör) jt – kolmas järk: film "Nõukogude Turkmenistan"
- Lidia Stepanova (režissöör) jt – kolmas järk: film "Nõukogude Kasahstan"
- Josif Poselski, Liudgardas Maculevičius (režissöörid) jt – kolmas järk: film "Nõukogude Leedu"
- Sergei Tšulkov jt operaatorid – kolmas järk: kinožurnaal "Põllumajanduse uudised" 1–12/1951
Proosa
muuda- Stepan Zlobin – esimene järk: romaan "Stepan Razin"
- Vilis Lācis – esimene järk: romaan "Uuele rannale"
- Wanda Wasilewska – teine järk: romaanitriloogia "Laul vete kohal"
- Jaroslav Galan – teine järk: pamfletid kogumikust "Valitud teosed"
- Ding Ling – teine järk: romaan "Päike Sangani jõe kohal"
- Nikolai Zadornov – teine järk: romaanid "Isake Amuur", Kauge maa", "Ookeani poole"
- Orest Maltsev – teine järk: romaan "Jugoslaavia tragöödia"
- André Stil – teine järk: romaan "Esimene löök"
- Tamás Aczél – kolmas järk: romaan "Vabaduse lipu all"
- Vladimir Beljajev – kolmas järk: romaanitriloogia "Vana kindlus"
- Janka Bryl – kolmas järk: jutustus "Zabolotjes koidab"
- Dmitri Jerjomin – kolmas järk: romaan "Äike Rooma kohal"
- Georgi Markov – kolmas järk: romaan "Stogovid"
- Igor Muratov – kolmas järk: Bukoviina jutustused
- Sándor Nagy – kolmas järk: jutustus "Leppimine"
- Lev Nikulin – kolmas järk: jutustus "Venemaa ustavad pojad"
- Nikolai Nossov – kolmas järk: jutustus "Vitja Malejev koolis ja kodus"
- Valentina Ossejeva – kolmas järk: jutustus "Vasjok Trubatšov ja tema seltsimehed"
- Viktor Poltoratski – kolmas järk: olukirjeldused "Teel ja kodus"
- Jevgeni Popovkin – kolmas järk: romaan "Rubanjukkide perekond"
- Zhou Libo – kolmas järk: romaan "Orkaan"
Luule
muuda- Nikolai Tihhonov – esimene järk: luuletsüklid "Kaks voolu" ja "Teisel ülemaailmsel rahukongressil"
- Antanas Venclova – teine järk: valitud luuletused
- Silva Kaputikjan – teine järk: luulekogu "Minu omaksed"
- Georgi Leonidze – teine järk: poeemid "Beršoula" ja "Portohala"
- Rassul Hamzatov – kolmas järk: luulekogu ja poeem "Minu sünniaasta"
- Vladimir Zamjatin – kolmas järk: poeem "Roheline tõke"
- Mikola Nagnibeda – kolmas järk: luulekogu "Luuletused"
- Juhan Smuul – kolmas järk: luulekogu "Luuletused. Poeemid"
Näitekirjandus
muuda- He Jingzhi ja Ding Ni – teine järk: näidend "Hallipäine tütarlaps"
- Abdulla Kahhar – kolmas järk: näidend "Uuel maal"
- Pavel Maljarevski – kolmas järk: näidend "Äikese eel"
Kirjanduskriitika ja kunstiteadus
muuda- Berta Brainina – kolmas järk: raamat "Konstantin Fedin"
- Nikolai Gortšakov – kolmas järk: raamat "Konstantin Stanislavski näitejuhi-õppetunnid"
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Stalini preemiad silmapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1943. -1944. a." Sirp ja Vasar, lk 1-2. 2. veebruar 1946.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1945. aastal". Sirp ja Vasar, lk 1. 29. juuni 1946.
- ↑ "Stalini preemiate andmisest väljapaistvate tööde eest kunsti ja kirjanduse alal 1946 . aasta eest". Sirp ja Vasar, lk 1-2. 14. juun i1947.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ja kinematograafia alal 1947 a ". Sirp ja Vasar, lk 1. 10. aprill 1948.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvale tööde eesl kunsti alal 1947. aastal". Sirp ja Vasar, lk1. 24. aprill 1948.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ja kunsti alal 1948 . aastal". Sirp ja Vasar, lk 2, 4. 16. aprill 1949.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest kirjanduse ia kunsti alal 1949. aastal". Sirp ja Vasar, lk 3-4. 11. märts 1950.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest teaduse, leiutamise, kirjanduse ja kunsti alal 1950. aasta eest". Sirp ja Vasar lk 2-3. 24. märts 1951.
- ↑ "Stalini preemiate määramisest väljapaistvate tööde eest teaduse, leiutamise, kirjanduse ja kunsti alal 1951. aastal". Sirp ja Vasar, lk 1–2. 15. märts 1952.
See artikkel sisaldab ru.wikipedia artikli „Сталинская премия в области литературы и искусства“ tõlget. (5773067 et seq.) |