Vikipeedia

Donetsk

linn Ukrainas
 See artikkel on Ukraina linnast, linna kohta Venemaal vaata Donetsk (Venemaa).

Donetsk (1924. aastani Juzovka / raudteejaamana Juzovo / ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, endine Donetski oblasti keskus.

Donetsk
ukraina Донецьк (Donetsk)
vene Донецк (Donetsk)
Artjomi tänav Donetskis
Pindala: 358 km²
Elanikke: 901 645 (2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 48° 1′ N, 37° 48′ E
Donetsk (Ukraina)
Donetsk
Kaart
Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas

President Porošenko andis 2014. aasta 13. juunil korralduse viia oblasti juhtimine ajutiselt üle Mariupoli.[2][3]

Linna tänapäevane nimi pärineb oblastilt, mis on nime saanud Donetsi jõe järgi. Siiski ei asu Donetsk mitte selle jõe valglas, vaid hoopis Kalmiuse jõe ääres.

Loodus

muuda

Linnas on Kalmiuse veehoidla (60 ha) ja Donetski meri (206 ha). Läbi Donetski voolab viis jõge, millest ainult Kalmius on üle 25 km pikk (209 km).

Linna piiresse jääb 125 aherainemäge, millest osa on metsastatud.

Ajalugu

muuda

Venemaa keisririigi valitsus sõlmis krahv Sergei Kotšubeiga lepingu, millega Kotšubei kohustus rajama Lõuna-Venemaale raudteerelsside tootmise tehase. 1869. aastal müüs Kotšubei selle kontsessiooni 24 000 naela eest Walesi ärimehele John Hughesile. Tehase juurde tekkis asula, mida hakati Hughesi järgi kutsuma Juzovkaks. 24. aprillil 1871 püstitati tehase esimene ahi ning 24. jaanuaril 1872 saadi esimest malmi. Tehas töötas täistsükliga. Esimest korda Venemaal lasti käiku 8 koksiahju ja kasutati eelkuumendatud õhu puhumist. Juzovka sai üheks Venemaa tööstuskeskuseks. Seal elas 1870. aastal 164, 1884. aastal 5494, 1897. aastal 29 000 ja 1917. aastal 70 000 inimest. Alles 1917 sai asula linnaõigused.

1924 nimetati ümber Staliniks. Elanikke oli sellal linnas 63 708, 1925. aastal 80 085. Juulis 1932 sai linn Donetski oblasti keskuseks. Enne Teist maailmasõda elas linnas 507 000 inimest, sõja lõpus 175 000. 1920. aastate lõpus 1930. aastate alguses tuli kasutusele nimi Stalino.

Teise maailmasõja ajal asus Stalinos saksa natsionaalsotsialitliku rassipoliitika kohaselt juudi rahvusest isikute piiratud elurajoon geto, milles tapeti 3000 juuti, ja kolm koonduslaagrit, milles tapeti 92 000 inimest. Linnas kehtis kollektiivse vastutuse põhimõte: iga politseiniku tapmise eest hukati 10 ja iga sõjaväelase tapmise eest 100 kohalikku elanikku. Kaevanduse šurfid olid niihästi vanglaks kui ka surnute viskamise kohaks. Stalinos oli väga aktiivne põrandaalune liikumine. Linna lähedal oli tugev partisaniliikumine. Diversioonide tõttu ei suutnud sakslased kogu sõja ajal käivitada kivisöe tootmist Donbassis[viide?].

Aastal 1961 sai linn praeguse nime.

Sõda Donbassis

muuda

2014. aasta 7. aprillil anti teada "Donetski rahvavabariigi" nimelise ühenduse moodustamisest.[4][5][6]

11. mail toimus linnas nõndanimetatud referendum. Järgmisel päeval teatas ühenduse liider Deniss Pušilin ühenduse soovist ühineda Venemaaga.[7] 12. mail sai linnast ühenduse "Donetski rahvavabariik" de facto pealinn.

26.–27. mail 2014 toimus linna keskusest umbes 10 km kaugusel asuval lennuväljal valitsusvägede võiduga lõppenud lahing.

26. mai õhtul kell kuus kaotas OSCE ühenduse tavapärasel patrullkäigul olnud neljaliikmelise, Šveitsi, Türgi, Eesti ja Taani kodanikust koosneva OSCE vaatlejate grupiga.[8]

27. mail kehtestas ühendus "Donetski rahvavabariik" komandanditunni – kella kaheksast õhtul kella kuueni hommikul. Liikumiskeelu kehtestamisest andis teada ühenduse pressiteenistus.[9]

29. mail võtsid pataljoni Vostok võitlejad "Donetski rahvavabariigi" peakorteri oma valdusse, hoone eest hakati eemaldama barrikaade.[10]

6. juuli pealelõunal toimus linna peaväljakul venemeelsete separatistide korraldatud koosolek, millel osales umbes 700 inimest.[11]

Samal päeval linna saabunud "rahva"armee ülemjuhataja Girkin võrdles hambuni relvastatud "rahva"armee taganemist Slovjanskist 1812. aasta otsusega Moskva mahajätmise kohta.[12] Girkin kuulutas ennast "sõjaväekomandandiks".[13]

12. novembril andis Reutersi ajakirjanik teada eraldusmärkideta sõjaväeveokite ja rohelistes eraldusmärkideta mundrites sõjaväelaste kohalolust Donetski kesklinnas.[14]

2015. aasta 4. veebruaril tulistati keskpäeva paiku raskesuurtükkidest Kirovi linnaosa, mürsud tabasid ka haiglat, lasteaeda ja stomatoloogiakliinikut, hukkunute arv oli täpsustamisel.[15][16] BBC World Newsi teatel hukkus haigla tulistamise tõttu vähemalt kolm inimest.

11. veebruaril 2015 hukkus sõjategevuse tõttu vähemalt viis rahulikku elanikku.[17]

16. juunil 2015 toimus linnas sõjavastane meeleavaldus, millel osalejad nõudsid valitsusvastaste relvajõudude esindajailt raketiheitjate väljaviimist linna elurajoonidest.[18][19]

Rahvastik

muuda

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest venelasi 48,2% ja ukrainlasi 46,7%. Suurem osa Donetski ukrainlastest on venestunud.

1978. aastal ületas linnaelanike arv miljoni piiri.

Linnas on 9 rajooni: Budjonnõi, Kalinini, Kiievi, Kirovi, Kuibõševi, Lenini, Petrovi, Proletarski ja Vorošilovi rajoon. Esimesed 5 linnarajooni moodustati 1937.

Transport

muuda

Donetskis on 2200 tänavat kogupikkusega 2500 kilomeetrit.

Donetskis ehitati metrood, kuid ehitus on rahapuuduse ja sõjategevuse tõttu peatatud.

Majandus

muuda

Linn on rasketööstuse ja söetööstuse ning Donbassi tööstuspiirkonna keskus.

Sport

muuda

Linnas tegutseb jalgpalliklubi FK Šahtar Donetsk.

Linnas on jalgpallistaadion Donbass Arena.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/
  2. ↑ Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol, BBC World News, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  3. ↑ Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol, KyivPost, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.
  4. ↑ Ukraine crisis: Protesters declare Donetsk 'republic' BBC World News
  5. ↑ Ukraine crisis Donetsk 'people's republic' declared YouTube
  6. ↑ Russia trying to 'dismember' Ukraine through protests, Kiev says CNN
  7. ↑ "Ukraine's Donetsk region asking to join Russia, separatist leader says". www.bbc.com (inglise). CNN. 12. mai 2014. Vaadatud 6. juuli 2014.
  8. ↑ Ukraine: Fierce fighting closes Donetsk airport, claims dozens of lives. CNN. Vaadatud 2014-05-27
  9. ↑ Террористы заявили о введении в Донецке комендантского часа. Ukrayinska Pravda, 27. mai 2014
  10. ↑ Ukraine's rebels in crisis after Donetsk 'coup' The Telegraph. 31. mai 2014. Vaadatud 2015-05-31.
  11. ↑ "Ukraine crisis: Hundreds attend Donetsk rally". www.bbc.com (inglise). BBC News Online. 6. juuli 2014. Vaadatud 6. juuli 2014.
  12. ↑ Walker, Shaun (6. juuli 2014). "Ukrainian president hails breakthrough as Slavyansk seized from separatists". www.theguardian.com (inglise). theguardian.com. Vaadatud 6. juuli 2014.
  13. ↑ Стрелков заявли, что он стал «военным комендантом» Донецка URA-Inform, 6. juuli 2014, vaadatud 2014-07-07.
  14. ↑ Polityuk, Pavel; Zverev, Anton (12. november 2014). "Ukraine redeploys troops, fearing new rebel offensive". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2014. Vaadatud 12. november 2014.
  15. ↑ "Под обстрел боевиков в Донецке кроме больницы попали детский сад и стоматология – ГПУ". UNIAN. 4. veebruar 2015, 15:32.
  16. ↑ "Ukraine conflict: Deadly shell hits Donetsk hospital". BBC News Online. 4. veebruar 2015, 13:15.
  17. ↑ "Ukraine conflict: Death toll rises ahead of peace talks". BBC News Online. 11. veebruar 2015, 09:51.
  18. ↑ Parfitt, Tom (16. juuni 2015). "Donetsk residents hold rare anti-war protest criticising Ukraine rebels" (inglise). Moskva: The Telegraph. Vaadatud 17. juunil 2015.
  19. ↑ "Hundreds In Rare Antiwar Protest In Rebel-Held Donetsk, Ukraine" (vene). Vabadusraadio. 16.06.2015. Vaadatud 17.06.2015.

Välislingid

muuda

Donbassi sõja meediakajastus

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Donetsk&oldid=6486289"