4. jaanuar
kuupäev
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 | |||||
| 2023 | ||||||
4. jaanuar on Gregoriuse kalendri neljas päev. Juliuse kalendri järgi 22. detsember (1901–2099).
SündmusedRedigeeri
EestisRedigeeri
- 1882 – ilmus Ado Grenzsteini ajalehe Olevik esimene number.[1]
- 1914 – Tallinnas toimus Baltimaade maadlustšempionaat naistele.[2]
- 1919 – toimus Kehra lahing, Eesti Vabadussõja olulisim murdelahing, milles soomusrong nr 1 lõi bolševike üksused taganema ja algas Eesti Rahvaväe üldine edu rindel
- 1921 – novembris 1920 valitud I Riigikogu kogunes esimesele istungile. Esimeheks sai tööerakondlane Johan Kukk.
- 1925 – toimus Eesti korvpallikoondise hooaja esimene maavõistlus, milles võideti Lätit 30:23.[2]
- 1926 – Tartus avati 64,5 meetri pikkune Vabadussild, mis maksis 24,8 miljonit marka.
- 1931 – Emajõel uppus jääauku takso koos 9 inimesega.
- 1933 – Riigikogu kinnitas heaks teha rahvahääletus vabadussõjalaste eelnõu põhiseaduse muutmiseks.
- 1934 – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1935 – Vabariigi Valitsus nimetas Ants Viirmanni Türi linnapeaks.
- 1935 – olümpiavõitjast maadleja Eduard Pütsep läks Riiasse tööle Läti riiklikuks maadlustreeneriks.[2]
- 1936 – Tallinnas astus kokku Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esinduskogu.
- 1940 – Reutersi telegraafiagentuuri teatel ründasid Soome pommilennukid Saaremaad.[3]
- 1941 – loodi Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee.[2]
- 1943 – Tallinnas alustas tööd Eesti Peapank, mille ülesandeks oli anda pikaajalisi krediite sõjas purustatud talude ja ettevõtete ülesehitamiseks.
- 1943 – Jaroslavlis asutati Eesti Nõukogude Kunstnike Liit.[1]
- 1944 – Moskvas asutati ametiühingu spordiklubi VSÜ Kalev.[2]
- 1970 – Tallinnas esilinastus mängufilm "Kevade".
- 1983 – Tartu Ülikoolist eksmatrikuleeriti julgeolekuorganite nõudel rühm üliõpilasi (nt Indrek Tarand), kes 24. detsembril 1982 olid süüdanud mälestusküünlaid ja Tartu Raadi kalmistul seisnud auvalves Julius Kuperjanovi haual.
- 1989 – lõppesid Melbourne'is toimunud V ülemaailmsed Eesti päevad.
- 1993 – Tallinnas hakkas ilmuma Hommikuleht.
- 1999 – Tartu Maarjamõisa haiglas viidi läbi esimene Baltimaade maksasiirdamisoperatsioon, mis päästis 27-aastase ravimatut maksahaigust põdenud mehe.
MaailmasRedigeeri
- 871 – Anglosakside kuningas Æthelred alistus Readingi lahingus Inglismaale tunginud Taani viikingitele.
- 1493 – Christoph Kolumbus lahkus Uuest maailmast, lõpetades oma esimese reisi.
- 1717 – Holland, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid Kolmikliidu
- 1797 – Prantsuse väed võitsid Rivoli lahingus Austria vägesid.
- 1831 – moodustati Argentina Konföderatsioon.
- 1847 – Samuel Colt müüs USA valitsusele oma esimese revolvri.
- 1896 – Utah sai USA 45. osariigiks.
- 1936 – USA ajakiri Billboard avaldas esimest korda plaadimuusika edetabeli.
- 1944 – Teine maailmasõda: algas Monte Cassino lahing.
- 1948 – Birma iseseisvus Suurbritanniast.
- 1950 – Iisrael kuulutas Jeruusalemma oma pealinnaks.
- 1958 – Briti Rahvaste Ühenduse transantarktiline ekspeditsioon, milles osales ka Edmund Hillary, jõudis lõunapoolusele.
- 1958 – Sputnik 1 langes orbiidilt Maale.
- 1960 – Suurbritannia, Taani, Norra, Austria, Portugal, Rootsi ja Šveits sõlmisid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) asutamislepingu. See jõustus 3. mail.
- 1962 – New Yorgi metroos sõitis esimest korda ilma juhita metroorong Times Square-Grand Central Shuttle.
- 1980 – Nõukogude Liidu sissetungi tõttu Afganistani kehtestas Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter embargo Nõukogude Liidu teraviljale ja teistele toodetele.
- 2004 – Marsil maandus marsikulgur Spirit.
- 2004 – Rooside revolutsioon: Mihheil Saakašvili võitis Gruusia Vabariigi presidendivalimised.
SündinudRedigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 4. jaanuaril
- 1643 – Isaac Newton, inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
- 1710 – Giovanni Battista Pergolesi, itaalia helilooja
- 1785 – Jacob Grimm, saksa filoloog
- 1809 – Louis Braille, pimedate kirja leiutaja
- 1898 – Tuudur Vettik, eesti helilooja ja koorijuht
- 1914 – Jean-Pierre Vernant, prantsuse mütoloog
- 1917 – Fred Kudu, eesti treener
- 1920 – Bill Colby, CIA direktor
- 1922 – Mart Port, eesti arhitekt
- 1932 – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
- 1932 – Paul Virilio, prantsuse filosoof
- 1933 – Ilia II, Gruusia kirikupea
- 1934 – Zurab Tsereteli, gruusia päritolu vene kunstnik
- 1936 – Gianni Vattimo, itaalia filosoof
- 1942 – John McLaughlin, briti kitarrist
- 1945 – Vesa-Matti Loiri, soome näitleja ja muusik
- 1957 – Hannes Kaljujärv, eesti näitleja
- 1960 – Siim-Tanel Annus, eesti kunstnik
- 1963 – Till Lindemann, Rammsteini laulja
- 1970 – Janika Mölder, eesti iluvõimleja ja treener
SurnudRedigeeri
- Pikemalt artiklis Surnud 4. jaanuaril
- 1752 – Gabriel Cramer, Šveitsi matemaatik
- 1786 – Moses Mendelssohn, juudi päritolu saksa filosoof
- 1831 – James Monroe, USA poliitik
- 1877 – Cornelius Vanderbilt, USA ettevõtja
- 1920 – Benito Pérez Galdós, hispaania kirjanik ja filosoof
- 1941 – Henri Bergson, prantsuse filosoof
- 1960 – Albert Camus, prantsuse filosoof ja kirjanik
- 1961 – Erwin Schrödinger, austria füüsik
- 1965 – Thomas Stearns Eliot, ameerika päritolu luuletaja, esseist ja kriitik
- 1986 – Christopher Isherwood, inglise päritolu kirjanik
- 1999 – Jaak Tamm, eesti poliitik
PühadRedigeeri
- Rahvusvaheline punktkirjapäev
- Õigeusu kirikus seitsmekümne apostli mälestuspäev
- Myanmari Iseseisvuspäev
IlmarekordidRedigeeri
- ...