Leping
![]() |
See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; avalik-õigusliku lepingu kohta vaata artiklit Haldusleping; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping; teoloogia mõiste kohta vaata artiklit Leping (religioon); Hiina linna kohta vaata artiklit Leping (linn). |
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.
Lepingu elemendidRedigeeri
Lepingu elemendid on:
- Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
- Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
- Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
- Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.
Lepingutüübid võlaõigusseadusesRedigeeri
- Võõrandamislepingud
- Kasutuslepingud
- Kindlustusleping
- Toetamislepingud
- Teenuste osutamise lepingud
- Väärtpaberid
Lepingu täitmise tagatisedRedigeeri
Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega:
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Kull, Irene. "Lepinguõigus I." (Tallinn: Juura 1999). ISBN 9985-75-014-4
- Volens, Urmas. "Müügileping." (Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2006). ISBN 9985-9690-1-4
- Kull, Irene, Käerdi, Martin, Kõve, Villu. "Võlaõigus. I. Üldosa." (Tallinn: Juura 2004) ISBN 9985-75-155-8