Töövõtuleping
Töövõtuleping (inglise keeles contract of service) on võlaõiguslik leping, mis sõlmitakse töövõtja ja tellija vahel. Lepinguga kohustub töövõtja täide viima töö ja saavutama kokkulepitud tulemuse,[1] nagu uue asja valmistamine, muutmine või mõni muu töö, mida viiakse läbi tellija asjaga (näiteks transportimine, paigaldamine).[2] Tellija seevastu kohustub töövõtjale tehtu eest tasuma.[1] Töövõtulepinguga määratakse ka töö tähtaeg.
Töövõtulepingu alaliik on tarbijatöövõtuleping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev töövõtja (ettevõtja[3]) ja tarbijast tellija.[1] Tarbijatöövõtulepingu objektiks saab olla ainult vallasasi ehk miski, mis ei ole maatükk[4] ja mille asukohta võib vahetada ilma, et objekt saaks kahjustada[5]. Töövõtja osutab seega teenust tarbija asja suhtes, teenuse osutamise alla kuulub näiteks ka tarbijale kokkulepitu valmistamine.[2]
Töövõtja kohustused muuda
Töövõtja põhikohustused on lepingukohase töö tegemine[2] ja kokkulepitud tulemuse saavutamine.[6] Juhul, kui töö tulemus vastab lepingu tingimustele, siis loetakse sõlmitud leping täidetuks eesmärgipäraselt ja nõuetekohaselt.[2]
Kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja.[7]
Tellija kohustused muuda
Tasu maksmine muuda
Tellija peamine kohustus on töövõtjale maksta tasu tehtud töö eest.[2] Tasu suurus määratakse tavaliselt lepingus pooltevahelise kokkuleppega.[8] Kokkuleppe puudumisel makstakse välja tavapärane töötasu.[9] Tasu makstakse välja vaid siis, kui tehtud töö vastab nõuetele. Vastasel juhul võib tellija lepingust taganeda ja jätta tasu maksmata.[2]
Töö vastuvõtmine muuda
Tellija kohustus on töö tegijalt vastu võtta. Tellija on kohustatud seda tegema, kui töö vastab kokkulepitud tingimustele või kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Juhul, kui tellija alusetult keeldub tööd vastu võtmast töövõtja poolt antud tähtaja jooksul, loetakse töö sellegipoolest vastuvõetuks.[10]
Töö ülevaatamine ja mittevastavusest teatamine muuda
Töö ülevaatamise kohustus kehtib eelkõige tellijale, kes on sõlminud tarbijatöövõtulepingu. See tähendab, et leping on sõlmitud tellija majandus- või kutsetegevuses ja tal on kohustus töö esimesel võimalusel üle vaadata.[11]
Töös ilmnenud puudustest on tellija kohustatud teavitama töövõtjat mõistliku aja jooksul alates teada saamisest või teada saama pidamisest. Tarbijatöövõtulepingu puhul tuleb töövõtjat teavitada kahe kuu jooksul, seejuures peab tellija kirjeldama avastatud puudusi piisavalt täpselt.[12] Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks.[7]
Tööleping versus töövõtuleping muuda
Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkusele, ega puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist.[7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 635.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Kalamees, Piia; Käerdi, Martin; Kärson, Sander; Sein, Karin. Lepinguõigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2017.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 1.
- ↑ Tsiviilõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 20.06.2022, 32, § 50.
- ↑ Eesti Õigekeelsussõnaraamat. 2018.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 28.03.2011, 3-2-1-180-10, p 9.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Tööleping versus töövõtuleping, CV Keskus, vaadatud 08.05.2014
- ↑ Töövõtuleping. Riigikohtu praktika ülevaade.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 637.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 638.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 643.
- ↑ Võlaõigusseadus. – Riigi Teataja, RT I, 15.03.2022, 15, § 644.