Jevgeni Mravinski

Jevgeni Aleksandrovitš Mravinski (Евгений Александрович Мравинский; 4. juuni 1903 Peterburi – 19. jaanuar 1988 Leningrad) oli vene dirigent. 1938–1988 oli ta Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigent.

Jevgeni Mravinski
Sünniaeg	4. juuni 1903 Peterburi
Surmaaeg	19. jaanuar 1988 (84-aastaselt) Peterburi

Elulugu

Sündis aadliperekonnas. Tema vanaisa oli vene sõjaväeinsener Konstantin Mravinski; isa - Aleksander Mravinski (1859–1918) oli Peterburi sõjaväeringkonna nõukogu õigusnõunik, tiitlilt salanõunik. Isa õde Jevgenia Mravinskaja (1864–1914) oli ooperilaulja, Mariinski teatri solist; isa poolõde oli Aleksandra Kollontai (1872–1952), hilisem Nõukogude diplomaat.

Kuueaastaselt hakkasid vanemad talle klaverimängu õpetama ning viisid teda ooperi- ja sümfoonilise muusika kontsertidele.

Ta õppis Peterburi 2. Gümnaasiumis ja Petrogradi Ülikooli loodusteaduste osakonnas, kust ta lahkus, kuna õpinguid ei olnud võimalik ühildada tööga Mariinski teatris.

Alates 1921. aastast oli ta pianist-saatja Leningradi koreograafiakoolis, kus õppis põhjalikult klassikalise tantsu keerulist tehnikat. Aastatel 1929–1931 oli ta kooli muusikaosakonna juhataja.

1924–1931 õppis Leningradi konservatooriumis algul kompositsiooniklassis ja 1927. aastast asus õppima dirigeerimisosakonnas.

1932–1938 oli ta Mariinski teatris (1935–1992 S. M. Kirovi nimelises Leningradi ooperi- ja balletiteatris) peamiselt balletirepertuaari dirigent.

Alates 1938. aastast, pärast Moskvas toimunud I üleliidulise dirigentide konkursi võitu, oli ta viiskümmend aastat (1938–1988) Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigent.

1939. aastal esitas ta esimesena Dmitri Šostakovitši kuuenda sümfoonia. Samuti esitas esimestena sellised teosed nagu Sergei Prokofjevi kuues sümfoonia ja Hatšaturjani sümfoonia-poeem. Ta juhatas palju Šostakovitši sümfooniate (Viies, Kuues, Kaheksas (pühendatud dirigendile), Üheksas ja Kümnes) ja tema oratooriumi "Metsade laul" esiettekandeid.

1940. aastal debüteeris ta MVoskvas. Pärast sõja algust evakueeriti orkester Novosibirskisse. Evakuatsiooni ajal andis orkester 538 kontserti.

Septembris 1944 naasis ta Leningradi. Ta tuuritas orkestriga välismaal: Soomes (1946, kus kohtus helilooja Jean Sibeliusega), Tšehhoslovakkias (1955), Ida- ja Lääne-Saksamaal, Austrias (kõik 1956), Poolas (1958). 1960 oli turnee seitsmesse Lääne-Euroopa riiki 34 kontserdiga. Sellest ajast alates käis orkester välisturneel ligikaudu iga kahe aasta tagant (sh. 8 turneed Austriasse ja 6 turneed Jaapanisse). Viimane välisturnee tema juhtimisel toimus 1984. aastal ja viimane tema juhatatud kontsert oli 6. märtsil 1987 Leningradi Filharmoonia suures saalis.

Tema dirigeerimisel on salvestatud Ludvig van Beethoveni, Johannes Brahmsi, Anton Bruckneri, Jean Sibeliuse, Pjotr Tšaikovski, Dmitri Šostakovitši, Franz Schuberti ja Arthur Honeggeri teoseid. Pärast 1961. aastat ei teinud ta ühtegi stuudiosalvestust, kõik järgnevad salvestused tehti kontsertidel (ühe olulisema stuudiosalvestuse – Tšaikovski kolm viimast sümfooniat – tegi 1960. aastal "Deutsche Grammophon").

Aastatel 1936–1937 ja aastast 1961 Leningradi Riiklikus Konservatooriumi õppejõud, aastast 1963 professor.

Ta maeti Leningradi Bogoslovskoje kalmistule (jagu 66), perekonna hauaplatsile.

Briti klassikalise muusika ajakirja BBC Music Magazine 2010. aasta novembris korraldatud küsitluse tulemuste järgi saavutas Mravinski kõigi aegade kahekümne silmapaistvaima dirigendi edetabelis seitsmeteistkümnenda koha. "Nad ütlevad, et kogu maailmas oli kaks säravat dirigenti Toscanini ja Furtwängler. Kuid tegelikult oli veel kaks – Bruno Walter ja Mravinski."