Vsevolod Višnevski
Vsevolod Višnevski (vene keeles Всеволод Витальевич Вишневский; 21. detsember (vkj. 8. detsember) 1900 Peterburi – 28. veebruar 1951 Moskva) oli vene kirjanik.
.jpg)
Vsevolod Višnevski oli pärit aadliperekonnast. Esimese maailmasõja alguses põgenes 14-aastane Višnevski rindele. Ta teenis jungana Balti laevastikus. 1915–1916 teenis ta kaardiväes. 1917. aastal liitus ta bolševikega ja osales ka Oktoobripöördes Peterburis. Višnevski võttis osa Vene kodusõjast. Algul oli ta kuulipildur 1. Ratsaarmees, hiljem komandör Balti ja Musta mere laevastikus.[1]
Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1920. aastal. Laialdaselt said tuntuks tema näidendid ("Esimene ratsaarmee", 1929, "Me oleme Kroonlinnast", 1930, "Optimistlik tragöödia", 1933, "Unustamatu 1919. aasta", 1949 jt). 1939. aastal oli ta ajalehe Pravda korrespondent Talvesõjas. 1941–1942 osales Leningradi kaitses, oli sõjakorrespondent. 1944. aastast elas Moskvas ja oli ajakirja Znamja toimetaja.[2]
Tunnustus muuda
- Stalini preemia (1950)
- Tööpunalipu orden (1951)
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Irina Belobrovtseva "Vsevolod Višnevski ja Eesti. Kaks episoodi", Keel ja Kirjandus, 2020/4 (lk 267-277).