Ivan Pavlov
|
See artikkel räägib füsioloogist; samanimeliste kohta vaata lehekülge Ivan Pavlov (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
Ivan Petrovitš Pavlov (vene keeles Иван Петрович Павлов; 26. september (14. september vkj) 1849 Rjazan – 27. veebruar 1936 Leningrad) oli vene füsioloog, tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastaja.
| Ivan Pavlov | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
26. september 1849 Rjazan |
| Surnud |
27. veebruar 1936 (86-aastaselt) Leningrad |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1904) |
Ta pälvis 1904. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna vereringe füsioloogiat ja seedimist käsitlevate teadusuuringute eest. Ta oli esimene Nobeli auhinna laureaat Venemaal.
Õpingud ja teadustöö
muudaIvan Pavlov õppis Peterburi ülikoolis.
Tema töö oluliseks edasiarendajaks oli Pjotr Anohhin.
Pavlov ja Venemaa revolutsioonid
muuda1917. aastal toimunud revolutsioonide ajal keeldus Pavlov lahkumast Venemaalt, vaatamata teda tabanud ülekohtule – temalt konfiskeeriti teadustööde eest saadud kuus kuldmedalit ja natsionaliseeriti panka deponeeritud Nobeli auhinna rahaline osa.
Hiljem keelasid võimud tal emigreeruda, kartes tema paljastusi Nõukogude Venemaa tegelikkuse kohta. Pärast inglise kirjaniku Herbert Wellsi külaskäiku nälgiva Pavlovi juurde ja Rahvusvahelise Punase Risti palveid lubada tal emigreeruda võeti Pavlovi olukord erikontrolli alla ning talle eraldati elatusvahendeid. Pärast seda lubati tal järelevalve all reisida välismaale: Soome, Suurbritanniasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Tal oli võimalus välismaale jääda, kuid ta keeldus sellest.
Suvitamine Eestis
muudaIvan Pavlov veetis koos perega 26 suve Eestis Sillamäel (täpsemini selle külje all Türsamäel ehk Tiurselis).[1]
Surm
muudaIvan Pavlov pooldas tervislikku eluviisi ja oli tugeva tervisega, kuid 1936. aastal haigestus ta mingisse gripilaadsesse viirushaigusse, nagu ta ise iseloomustas, ning pöördus sugulaste soovitusel arsti poole (selleks oli hiljem Maksim Gorki "surnuksravimise" eest süüdi mõistetud ja 1941. aastal maha lastud D. Lepnev), kes tegi talle süsti. Seejärel Pavlovi tervis halvenes ning ta sai aru, et on suremas[2].
Surma lähenemist tundev Pavlov kutsus oma õpilased kokku ja kirjeldas oma tundmusi, kuni ta suri. Ühele juhuslikule külastajale öeldi: "Akadeemik Pavlov on hõivatud. Ta sureb."
Tunnustus
muuda- 1904 Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
- 1924 valiti Tartu ülikooli audoktoriks meditsiini alal (dr. med. h. c.)[3]
- 1932 valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
Viited
muuda- ↑ T. Kändler 2016. Maaleht 22. sept. lk. 37.; Daniel P. Todes. Ivan Pavlov: A Russian Life in Science.
- ↑ Загадка смерти академика
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ivan Pavlov |
- Jackie D. Wood, The First Nobel Prize for Integrated Systems Physiology: Ivan Petrovich Pavlov, 1904, Physiology, 1. detsember, 2004, 19. köide, nr 326-330DOI: 10.1152/physiol.00034.2004, veebiversioon (vaadatud 26.07.2014) (inglise keeles)