Ava peamenüü

Villem Reimann (19. märts 1906 Pärnu8. juuni 1992 Tallinn) oli eesti helilooja ja muusikapedagoog.

Sisukord

EluluguRedigeeri

Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1933. aastal kompositsiooni erialal professor Artur Kapi klassis ja 1936. aastal klaveri erialal professor Artur Lemba juures, täiendas end 1937–1938 Budapestis Liszti-nim. muusikaakadeemias kompositsiooni, kammermuusika ja dirigeerimise alal vastavalt Zoltán Kodály, Leo Weineri ja Ernö Ungeri juhendusel. Aastast 1942 oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete ja kammeransambli õppejõud, aastast 1965 professor; aastatel 1961–1969 muusikateooria- ja 1977–1979 kammeransambli kateedri juhataja, aastast 1979 konsultant-professor.

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli Matti ja Tõnu Reimanni isa.

AutasudRedigeeri

TeosedRedigeeri

  • 1937 - Vilsandi, sümfooniline süit (2. redaktsioon 1946) (2222; 4231, 1; arpa; archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
  • 1945 - Klaverisonaat
  • 1948 - 1. klaverisonatiin
  • 1951 - "Rahulaulud", tsükkel metsosopranile ja sümfooniaorkestrile (tekst Muia Veetamm)
    • - 2. klaverisonatiin
  • 1952 - 3. klaverisonatiin
  • 1959 - "Kauged rannad", ooper (Muia Veetamme libreto)
  • 1961 - Keelpillikvartett
    • Dramaatiline süit keelpilliorkestrile
  • 1963 - 1. sümfoniett (1121, 2220; 1+3; archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
    • 4. klaverisonatiin
  • 1966 - Sümfoonia (4 osa) (27')
  • 1969 - Kammerkontsert viiulile ja kammerorkestrile
  • 1975 - "Tehumardi", sümfooniline poeem (2222; 4331; 1+2, archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
  • 1978 - 2. sümfoniett
    • "Hetked merega", meeskoorisüit (tekst Aira Kaal)

KoorilauludRedigeeri

segakoorilauludRedigeeri

meeskoorilauludRedigeeri

naiskoorilauludRedigeeri

SoololauludRedigeeri