Ava peamenüü

EluluguRedigeeri

Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1933. aastal kompositsiooni erialal professor Artur Kapi klassis ja 1936. aastal klaveri erialal professor Artur Lemba juures, täiendas end 1937–1938 Budapestis Liszti-nim. muusikaakadeemias kompositsiooni, kammermuusika ja dirigeerimise alal vastavalt Zoltán Kodály, Leo Weineri ja Ernö Ungeri juhendusel. Aastast 1942 oli Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete ja kammeransambli õppejõud, aastast 1965 professor; aastatel 1961–1969 muusikateooria- ja 1977–1979 kammeransambli kateedri juhataja, aastast 1979 konsultant-professor.

IsiklikkuRedigeeri

Ta oli Matti ja Tõnu Reimanni isa.

AutasudRedigeeri

TeosedRedigeeri

  • 1937 - Vilsandi, sümfooniline süit (2. redaktsioon 1946) (2222; 4231, 1; arpa; archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
  • 1945 - Klaverisonaat
  • 1948 - 1. klaverisonatiin
  • 1951 - "Rahulaulud", tsükkel metsosopranile ja sümfooniaorkestrile (tekst Muia Veetamm)
    • - 2. klaverisonatiin
  • 1952 - 3. klaverisonatiin
  • 1959 - "Kauged rannad", ooper (Muia Veetamme libreto)
  • 1961 - Keelpillikvartett
    • Dramaatiline süit keelpilliorkestrile
  • 1963 - 1. sümfoniett (1121, 2220; 1+3; archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
    • 4. klaverisonatiin
  • 1966 - Sümfoonia (4 osa) (27')
  • 1969 - Kammerkontsert viiulile ja kammerorkestrile
  • 1975 - "Tehumardi", sümfooniline poeem (2222; 4331; 1+2, archi)
    • Partituur Eesti Muusikafondis
  • 1978 - 2. sümfoniett
    • "Hetked merega", meeskoorisüit (tekst Aira Kaal)

KoorilauludRedigeeri

segakoorilauludRedigeeri

meeskoorilauludRedigeeri

naiskoorilauludRedigeeri

SoololauludRedigeeri