Muia Veetamm
eesti luuletaja ja tõlkija
Muia Veetamm (sündinud Ellen-Aliide Ventsel, abielus kuni 25.01.1937 Ellen-Aliide Eisvald, eestistatult kodanikunimi Elts Ristmägi, 2. märts 1907 Kirivalla – 15. detsember 1995 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.[1]
Ta oli 1935–1942 Tallinna Töölisteatri näitleja, 1942–1948 põllutööline, seejärel vabakutseline kirjanik.[2]
M. Veetamme kirjutas Villem Reimanni ooperi "Kauged rannad" libreto ning üle paarikümne M. Veetamme luuletuse või lauluteksti on viisistanud V. Reiman, tema tekste on kasutanud E. Aarne, E. Arro, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Villem Kapp, A. Kiilaspea, Hugo Lepnurm, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Riho Päts, Mart Saar ja J. Zeiger[3].
Teoseid
muuda- "Silma ja südamega" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949)
- "Matka mälestusi" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955)
- "Sulepallid" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956)
- "Orav Rõõmuraas-käbikuningas: laule oravast ja muust looma- ning linnurahvast" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
- "Pill ja peegel" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959)
- "Õied ja juured: lugusid kasvatuslikel teemadel" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
- "Rajad ja uksed" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
- "Vee ja liiva joonel: luuletusi aastaist 1940–1973" (Tallinn: Eesti Raamat, 1974)
- "Tutt ja Tops" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
- "Põdrakanepist puri" (Tallinn: Eesti Raamat, 1982)
- "Kuldnokk-Kullanokk" (Tallinn: Eesti Raamat, 1984)
- "Videviku virved" (Tallinn: Eesti Raamat, 1985)
- "Kevadest kevadeni" (Tallinn: Eesti Raamat, 1987)
- "Tunamull'ne" (Tallinn: Eesti Raamat, 1992)
- ooperi "Kauged rannad" libreto
Tõlkeid
muudaRumeenia keelest
muuda- Mihai Eminescu, "Pimedus ja luuletaja" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1972)
Ukraina keelest
muuda- Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled" (koos Harald Rajametsa ja Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1971)
Valgevene keelest
muuda- Janka Kupala, "Aga kukulind see kukkus..." (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1966)
- Jakub Kolas, "Aknaruutude helin: valitud luuletusi" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
- Vassil Vitka, "Laululõimik-värsipõimik" (Tallinn: Eesti Raamat, 1980)
- Janka Kupala, "Laul sünnimaast" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1982)
Vene keelest
muuda- Aleksander Andrejevitš Prokofjev, "Kutse rännakule" (koos Helvi Jürissoni, Ellen Niidu, Jaan Krossi, Minni Nurme ja Heljo Männiga; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
- Petrus Brovka, "Ja päevad mööduvad" (koos Helvi Jürissoni ja Valeeria Villandiga; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
- Sergei Jessinin, "Luuletused" (koos Helvi Jürissoni, Jaan Krossi, Ellen Niidu, Linda Ruudi, August Sanga, Venda Sõelsepa, Elem Treieri ja Debora Vaarandiga; Tallinn: Eesti Raamat, 1970)
- ""Seal Sahhalini saare peal ...": valik Sahhalini poeetide luulet" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
Isiklikku
muudaMuia Veetamm oli abielus kunstnik Aleksander Ristmäega (kuni 1937 Eisvald).
Viited
muuda- ↑ O. Kruus, Pilk Muia Veetamme 60-verstasele teele. Sirp ja Vasar, 3. märts 1967, lk 3.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 592.
- ↑ Eerik Teder, Muia Veetamme tähtpäevaks. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 3, lk 172-173
Tsitaadid Vikitsitaatides: Muia Veetamm |