Minni Nurme

Minni Katharina Nurme (kuni 1935 Neumann, 1936–1941 Raudsepp, 1941–1958 Hint; 30. oktoober 1917 Aidu vald, Kiini talu – 22. november 1994 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Aastatel 1925-1931 õppis Suure-Kõpu algkoolis ja 1931-1936 Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis.

Teise maailmasõja ajal oli Nõukogude tagalas ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna.

LoomingRedigeeri

Kirjutanud olustikulist ja psühholoogilist proosat ning sõja ajal peamiselt koduigatsuslikku luulet. Hiljem kirjutas loodus- ja tundeluulet ning filosoofilist luulet.

TeosedRedigeeri

RomaanidRedigeeri

  • Kentaurid (1939), esikromaan (Minni Raudsepp)
  • Ratastool (1941)

LuulekogudRedigeeri

  • Sünnimuld (1945)
  • Maarjahein (1967), valikkogu
  • Sookailudes on loitsud (1971)
  • Kuuvein (1971)
  • Tuules lendlev seeme (1976)
  • Päevapuri (1981)
  • Valgevalul (1983)
  • Puud varjulised (1987), valikkogu

TunnustusRedigeeri

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Aastatel 2003-2011 andis Paistu vald kirjanikest õdede Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestuseks välja koduluulepreemiat.

  Pikemalt artiklis Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia

IsiklikkuRedigeeri

Tema õde oli kirjanik Salme Ekbaum.

Aastail 19361941 oli ta abielus Jaan Raudsepaga (1907–1962), siis oli tema kodanikunimi Minni Raudsepp. Nende poeg on sisearhitekt Loomet Raudsepp.

Aastail 19411958 oli ta abielus Aadu Hindiga, siis oli tema kodanikunimi Minni Hint. Nende tütred on Eeva Park ja Miina Hint, pojad Martin Hint, Päärn Hint ja Aadu Hint.[1]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri