Aadu Hint

Eesti kirjanik

Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint; 10. jaanuar 1910 Muhu saar, Külasema küla, Marjavälja talu – 26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

EluluguRedigeeri

Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu.

Aadu Hint sündis Muhu saarel. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. Aastatel 1923–1929 õppis ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Aastatel 19291936 töötas Aadu Hint Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 19361940 Tartus õpetajana. 1940. aastal astus Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees, hiljem oli Nõukogude tagalas, kuid teatud ajal sõja lõpus on ta ka kaalunud Rootsi põgenemist[1].

Aadu Hint oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik. Aastatel 1974–1984 oli ta Eesti NSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

Ta oli Johannes Hindi vend. Nende isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten ning I Riigikogu liige. Aastatel 19371941 oli Aadu Hint abielus Debora Trulliga (Debora Vaarandi), 1941–1958 Minni Nurmega. 1961. aastast oli ta abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste).

Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana.

Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.

TeoseidRedigeeri

  • "Pidalitõbi" (1934)
  • "Vatku tõbilas" (1936)
  • "Kuldne värav" (1937)
  • "Tulemees" (1939)
  • "Metshaned" (1945)
  • "Tagaranna-meeste kalakuunar". Näidend 3 vaatuses (1947)
  • "Töömeeste portreid"(1948)
  • "Vesse poeg" (1948)
  • "Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949)- film "Veealused karid" Tallinna Kinostuudio, 1959
  • "Angerja teekond" (1950)
  • "Tuuline rand" (4 köidet: 1951 [millest 1952. aastal tuli ümbertöötatud uustrükk[2]], 1954, 1960, 1966) - filmid "Tuuline rand" Tallinfilm, 1971 ja "Gladiaator" Tallinfilm,1969
  • "Hundid ja kitserahvas" (1956)
  • "Oma saar" (I, 1997; I+II 1980)

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Aksel Tamm: "Aga see oli üks mees" (III). Aadu Hint. – Looming 4/2003, lk. 602-607.
  2. Vrd. Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.

KirjandusRedigeeri

  • "Pidalitõvest" puudutatu kohtus. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 4.
  • Autorile naha peale. Vaba Maa, 16. märts 1935, nr. 65, lk. 6.
  • Kalju Leht: Aadu Hint. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1975 (Eesti kirjamehi).
  • Helene Siimisker: Kaks kõnelust Aadu Hindiga. – Looming 1/1960, lk. 125–136.
  • Pärt Lias. Kujutamisvõtteid A. Hindi "Tuulises rannas". – Keel ja Kirjandus 1/1970, lk. 1–14.
  • Ülo Tonts. "Tuulise ranna" tulek arvustuse peeglis. – Keel ja Kirjandus 1/1980, lk. 1–8.
  • Oskar Kuningas. Libahundi motiive Aadu Hindi loomingus. – Keel ja Kirjandus 1/1985, lk. 13–18.
  • Aadu Hint 75. – Looming 1/1985, lk. 81–89.
  • Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, lk. 271–284.

VälislingidRedigeeri