Miina Hint
Miina Hint (1966–1978 Miina Gasman; sündinud 3. märtsil 1945[1]) on eesti kirjanik.
Ta on õppinud Tallinna 10. ja Tallinna 46. Keskkoolis ning lõpetanud 1963. aastal Nõmme Valdeku õhtukeskkooli. Aastatel 1966–1972 õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis filosoofiat. Ta kaitses 1980. aastal väitekirja "Inimese ajaloolised tüübid ja kunstiline tüpologiseerimine" ja sai filosoofiakandidaadiks.
Ta on töötanud filosoofiaõppejõuna aastatel 1974–1976 (õpetajana) Tallinna Polütehnilises Instituudis ja 1979–1987 (vanemõpetajana) Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (September 2020) |
Hint juhtis 1990. aastatel Eesti Demokraatlikku Liitu (EDL).[2] Tollest ajajärgust räägivad ka mõned tema poliitilise sisuga romaanid.
2018. aastal esines ta ajakirjanduses ühena "loomisjärgus" oleva Eesti Kodanike Erakonna (EKE) eestvedajatest.[2]
Isiklikku muuda
Tema vanemad olid kirjanikud Aadu Hint ja Minni Nurme.
Teoseid muuda
Hindilt on ilmunud üle 50 raamatu: peamiselt luulekogud, aga ka 17 romaani või lühiromaani.
- "Kadunud tütar". Lühiromaan. Maarjamaa. Tallinn 1996
- "Kalevipoja tagasitulek". Luuletused. Kunstnik Minna Hint. MR. Tallinn 2004
- "Omaenda põrgus". Luuletused. 2015
- "Lugu suurest armastusest". Luuletused. Tallinn 2019
Viited muuda
- ↑ "Päring andmebaasis inforegister.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2018. Vaadatud 6. veebruaril 2018.
- ↑ 2,0 2,1 http://ekspress.delfi.ee/kuum/veel-uhe-uue-partei-juht-eestis-tuleb-kogu-jama-ara-lopetada-ja-targad-inimesed-voimule-tuua?id=83515859