Eeva Park
Eesti kirjanik
Eeva Park (kuni 1970. aastani Eeva Hint; sündinud 9. septembril 1950) on eesti kirjanik.
Eeva Park Solarise keskuse Apollos luulekogu ja plaadi "Oda jälg õhus" esitlusel
Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. mai 2014
Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. mai 2014
Aastatel 1958–1967 õppis ta Tallinna 10. Keskkoolis, lõpetas 1970. aastal Tallinna 16. Keskkooli. Töötas ametnikuna 1970. aastal Tallinnas Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitamise Keskarhiivis, batikamaalijana 1973–1975 vabrikus Tekstiil, portselanimaalijana 1975–1980 kunstikombinaadis Ars, laborandina 1981–1985 Sakus Eesti Maaviljeluse Instituudis. Hiljem on ta olnud vabakutseline literaat.[1]
TunnustusRedigeeri
- 1994 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Juhuslik")
- 2004 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Lõks lõpmatuses")
- 2004 stipendium "Ela ja sära"
- 2017 Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia
- 2018 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Minu kuninglikud kaelkirjakud“)
IsiklikkuRedigeeri
Ta on kirjanike Aadu Hindi ja Minni Nurme tütar.
ViitedRedigeeri
- ↑ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 398.
VälislingidRedigeeri
- Eeva Park: Eestlane, Euroopa kodanik, Delfi, 26. oktoober 2007
- Eeva Park: Gruusia kaugel, Eesti kaugemal veel, Delfi, 15. september 2008
- Eeva Park: eurooplaseks olemine, Postimees, 2. mai 2009
Tsitaadid Vikitsitaatides: Eeva Park |
- Sirje Piirsoo, Eeva Park: kas kirjanik või luuletaja või hoopis Eeva lihtsalt?, Saku Sõnumid, 12. detsember 2005
- Eeva Park esines Berliinis, Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008
- Kärt Hellerma, Vaateid Eeva Pargi proosasse, Sirp, 26. november 2010
- Erlend-Ferdinand Vennola. Raamatusse raiutud raev. Ptk "Eeva" (2014)